Tartu Tähetorn, Nigul Espe Nigul Espe on üks järjekindlamaid Tartu vaadete maalijaid. Tema loomingus on nii detailitruumaid kui maaliliselt vabamaid töid. 1955. aastal valminud "Tartu vaade tähetorniga" kannab endas ajastu pitserit, mis eeldas endiselt natuuritruud kujutuslaadi. Hoolikalt on kunstnik jäädvustanud puude lehestiku, samuti Tähetorni ja kogu hoonete kompleksi. Idüllilist meeleolu annab tööle päikeseküllane valgus, mis langeb läbi rohelise puudevõra ja heidab rohule tumedamaid varje. Ajatu stseen Tartu ühest armastatumast vaatamisväärsusest Toomem Pallase meistrite looming Tartu Tähetorn, Nigul Espe E-kunstisalongis Espe Nigul
Anno jaanuar 1997
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
Kõik kodulehel olevad teosed on galeriis saadaval.
Ostude saatmine uksest ukseni 1-2 tööpäeva jooksul. Hind Eesti piires 20 eurot.
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
Kõik kodulehel olevad teosed on galeriis saadaval.
Ostude saatmine uksest ukseni 1-2 tööpäeva jooksul. Hind Eesti piires 20 eurot.
Tartu Tähetorn
1955 õli, lõuend 61x50. Signatuuriga.
Alghind: 19 000/ € 1 214, lõpphind: € 22 000/ 1 406
11. Valitud meistrid25.03.2004 Mustpeade Maja, Tallinn, Pikk 26 Nigul Espe on üks järjekindlamaid Tartu vaadete maalijaid. Tema
loomingus on nii detailitruumaid kui maaliliselt vabamaid töid.
1955. aastal valminud "Tartu vaade tähetorniga" kannab endas
ajastu pitserit, mis eeldas endiselt natuuritruud kujutuslaadi.
Hoolikalt on kunstnik jäädvustanud puude lehestiku, samuti
Tähetorni ja kogu hoonete kompleksi. Idüllilist meeleolu annab
tööle päikeseküllane valgus, mis langeb läbi rohelise puudevõra ja
heidab rohule tumedamaid varje. Ajatu stseen Tartu ühest
armastatumast vaatamisväärsusest Toomem
Nigul Espe
Maalikunstnik Nigul (Nikolai) Espe sündis 1907. aastal Riias. Suri 1970. aastal Tallinnas. Espe õppis Pallases maali- ja mööblikunsti 1926-1932 aastatel, tema õpetajaks oli Ado Vabbe. Espe lõpetas lennus, mis oli silmapaistev teoste arvult. Näiteks Espe esitles lõpunäitusel tavapärase paarikümne taiese asemel 50 tööd.Pärast Pallase lõpetamist jäi Espe vabakunstnikuna Tartusse. Alates 1929. aastast on tema näituseid toimunud Eestis, Riias, Roomas ja Budapestis. Espe on jäänud eesti kultuurilukku ka kui aktiivne seltskonnategelane, pidades legendaarset kultuurirahva kohvikut “Ko-Ko-Ko" 1930-ndatel aastatel. Espe on maalinud valdavalt stafaa¾iga maastikku ja linnavaateid, lisaks on tema loomingus arvukalt tööstuseteemalisi maale. 1947. ja 1949. aastal käis ta korduvalt Kiviõli kaevanduses ja õlitööstuses ning sel teemal on tal valminud hulgaliselt põlevkiviteemalisi maale ja interjööre.Tema töödes on nii detailitruumaid kui maaliliselt vabamaid teoseid. Espe oskas pallaslasena hiilgavalt valida loendamatu arvu värvikombinatsioonide seast just neid, mis muudavad kujutletu meeleolukaks. Espe tööde koloriit on enamasti kirgas, neile on omane rõõmus alatoon.
Teosed oksjonitel
