Antiikskulptuur, E-kunstisalongis Fr. Tuglas on kirjutanud mõeldes oma reisidele Prantsusmaal ja Itaalias aastatel 1909-1910: "Oli imelik tunne nüüd istuda päikesepaistelisel hommikul siin Roomas marmorrahnul ja kujutleda kord ses kohas kihanud elu. . . . Nüüd oli kõik hoopis vaikne. Rohi palistas tänavakive ja metsroos toetus marmorist kõnemehe käevangule. “ Harva kohtab Eesti kunstiturul taieseid, mis viivad meid nii kaugele aegadehämarusse, et tänases päevas on raske määrata selle täpset valmimisaega ning veel vähem autorit. Antud oksjoni väljapanekus on haruldane näide marmorist antiikskulptuurist, mis kujutab mehe torsot. Aastatuhandete jooksul on teos kaotanud oma algse ilme, kuid säilinud osad räägivad nii mõndagi. Torso esikülg on võrreldes tagumisega rohkem lihvitud ning viimistletud, mis viitab sellele, et skulptuur oli arvatavasti valmistatud eesmärgiga eksponeerida vaid teatud külgi. Suure tõenäosusega on kuju näol tegemist fragmendiga mõnest suuremast kompositsioonist. Oksjonil on torsoga koos eksponeeritud ka munavöödiga ehisliist, mis võis olla osa kas friisist või karniisist. Võimalik on, et torso ning ehisliist kuulusid mõlemad ühe ja sama ehitise välisfassaadi juurde. Jälgides säilinud torso kehahoiakut, võib täheldada, et kuju on üsna staatilises ja rahulikus poosis. Tegemist võib olla noore poisi figuuriga, õlgade kohal on säilinud lokid pikkadest elujõulistest juustest. Parem jalg on suunatud ettepoole, mis võimaldab rekonstrueerida keha sammuvat asendit. Õlanukid on kergelt tõstes, mis lubavad arvata, et käed ei langenud vabalt kõrvale vaid olid pinges. Seda kinnitab eraldi säilinud detail, mis näitab, et käed olid küünarnukist kõverdatud. Jälgides juuste langemist ühtlaselt mõlemale õlale, selgub, et pea oli sirgelt ja otsevaates. Torso lihtne ja kohati pealiskaudne käsitluslaad, keha üldistused ja ilustatus viitavad rooma meistritele. Teos võis sündida umbes II saj eKr. Sel ajal alistas Rooma Kreeka poliitiliselt, kuid Kreeka vallutas Rooma oma kunstiga. Sõjakäikudelt Kreekasse tõid roomlased hulgaliselt kaasa Kreeka meistrite teoseid. Peagi hakati neid töid kopeerima. Tekkis lõpmatu hulk koopiad Kreeka õitseaja skulptuuridest. Kuna Rooma meistrid olid antud alal veel kogenematud, siis ei olnud need koopiad alati täpsed ning sageli olid valminud pealiskaudselt. Samuti võeti just sel ajal Rooma skulptuuris kasutusele marmor. Kreeka plastika hellenistlikul ajastul (III-I saj eKr) oli reljeefkunst saavutanud taseme, kus figuurid tõusid pinnast järjest enam esilne ning muutusid ruumilisemaks. Ka roomlased asusid reljeefe looma, mis olid üksikult seisvatest skulptuuridest palju maalilisemad. Võib oletada, et ka käesolev torso kuulus mõne antiikehitise reljeefil asuvate skulptuuride gruppi. Millisel motiivistikul see loodud võis olla, on praktiliselt võimatu kindlaks teha. Kuid ometigi pakub kuju enneolematu võimaluse vaadata tagasi nii kaugetesse sajanditesse ning võib vaid ette kujutada seda teekonda, läbi mille on see jõudnud meie aega. 2015 Antiikskulptuur, E-kunstisalongis
Anno 1997
Eesti kunsti esindusgalerii E-Kunstisalong alustas tööd jaanuaris 1997 ja on kõige vanem eragalerii Eestis. Galerii on korraldanud oksjone 27 aastat, järjekorras on tulemas 54.oksjon. E-Kunstisalong tegeleb eesti kunstiklassika ja kaasaegse kunsti müügiga ning näituste korraldamisega.
E-poest ostetud teosed saadame teieni kulleriga
1-3 tööpäeva jooksul. Transport alates 25 €.
Eesti kunsti esindusgalerii E-Kunstisalong alustas tööd jaanuaris 1997 ja on kõige vanem eragalerii Eestis. Galerii on korraldanud oksjone 27 aastat, järjekorras on tulemas 54.oksjon. E-Kunstisalong tegeleb eesti kunstiklassika ja kaasaegse kunsti müügiga ning näituste korraldamisega.
E-poest ostetud teosed saadame teieni kulleriga
1-3 tööpäeva jooksul. Transport alates 25 €.
Antiikskulptuur
II-I saj.eKr. marmor 57 x 29 x 20
Alghind: € 695000/€44419
21. E-Kunstisalongi XXI oksjon01.12.2008 Tallinna galerii Fr. Tuglas on kirjutanud mõeldes oma reisidele Prantsusmaal ja Itaalias aastatel 1909-1910: "Oli imelik tunne nüüd istuda päikesepaistelisel hommikul siin Roomas marmorrahnul ja kujutleda kord ses kohas kihanud elu....Nüüd oli kõik hoopis vaikne. Rohi palistas tänavakive ja metsroos toetus marmorist kõnemehe käevangule.“
Harva kohtab Eesti kunstiturul taieseid, mis viivad meid nii kaugele aegadehämarusse, et tänases päevas on raske määrata selle täpset valmimisaega ning veel vähem autorit. Antud oksjoni väljapanekus on haruldane näide marmorist antiikskulptuurist, mis kujutab mehe torsot. Aastatuhandete jooksul on teos kaotanud oma algse ilme, kuid säilinud osad räägivad nii mõndagi.
Torso esikülg on võrreldes tagumisega rohkem lihvitud ning viimistletud, mis viitab sellele, et skulptuur oli arvatavasti valmistatud eesmärgiga eksponeerida vaid teatud külgi. Suure tõenäosusega on kuju näol tegemist fragmendiga mõnest suuremast kompositsioonist. Oksjonil on torsoga koos eksponeeritud ka munavöödiga ehisliist, mis võis olla osa kas friisist või karniisist. Võimalik on, et torso ning ehisliist kuulusid mõlemad ühe ja sama ehitise välisfassaadi juurde.
Jälgides säilinud torso kehahoiakut, võib täheldada, et kuju on üsna staatilises ja rahulikus poosis. Tegemist võib olla noore poisi figuuriga, õlgade kohal on säilinud lokid pikkadest elujõulistest juustest. Parem jalg on suunatud ettepoole, mis võimaldab rekonstrueerida keha sammuvat asendit. Õlanukid on kergelt tõstes, mis lubavad arvata, et käed ei langenud vabalt kõrvale vaid olid pinges. Seda kinnitab eraldi säilinud detail, mis näitab, et käed olid küünarnukist kõverdatud. Jälgides juuste langemist ühtlaselt mõlemale õlale, selgub, et pea oli sirgelt ja otsevaates.
Torso lihtne ja kohati pealiskaudne käsitluslaad, keha üldistused ja ilustatus viitavad rooma meistritele. Teos võis sündida umbes II saj eKr. Sel ajal alistas Rooma Kreeka poliitiliselt, kuid Kreeka vallutas Rooma oma kunstiga. Sõjakäikudelt Kreekasse tõid roomlased hulgaliselt kaasa Kreeka meistrite teoseid. Peagi hakati neid töid kopeerima. Tekkis lõpmatu hulk koopiad Kreeka õitseaja skulptuuridest. Kuna Rooma meistrid olid antud alal veel kogenematud, siis ei olnud need koopiad alati täpsed ning sageli olid valminud pealiskaudselt. Samuti võeti just sel ajal Rooma skulptuuris kasutusele marmor.
Kreeka plastika hellenistlikul ajastul (III-I saj eKr) oli reljeefkunst saavutanud taseme, kus figuurid tõusid pinnast järjest enam esilne ning muutusid ruumilisemaks. Ka roomlased asusid reljeefe looma, mis olid üksikult seisvatest skulptuuridest palju maalilisemad.
Võib oletada, et ka käesolev torso kuulus mõne antiikehitise reljeefil asuvate skulptuuride gruppi. Millisel motiivistikul see loodud võis olla, on praktiliselt võimatu kindlaks teha. Kuid ometigi pakub kuju enneolematu võimaluse vaadata tagasi nii kaugetesse sajanditesse ning võib vaid ette kujutada seda teekonda, läbi mille on see jõudnud meie aega.
Teosed oksjonitel
