E-kunstisalongi näitus viis kokku E-Kunstisalong tähistab 23. tegevusaastat tavapärase aastapäevanäitusega, mis on kokku toonud peamiselt Tartu kunstnike mitu põlvkonda. Äsja avatud väljapanekus on 22 kunstniku 30 teost, milles ühtekokku peegeldub algava kevade ootus. Tärkava looduse ilu kujutavad lillemaalid kannavad endas erinevaid tehnilisi ja kunstilisi lahendusi. Rooside lüürilisi õienuppe on kujutanud lillemaalija Jelena Liba. Tähelepanuväärsed on Enno Alliku loodud kimbud, mis annavad elavalt edasi lillede lõpmatut värviküllust. Huvitavad on ka Margus Meinarti, Janika Turu ja Piibe Arraku lillemaalid, millel on nii paksult värvi, et teosed mõjuvad reljeefidena. Unenäolised tegelased Fantaasiaküllust lisavad näitusele E-Kunstisalongi sünnipäevanäitusele Ilmar Kruusamäe pliiatsijoonistused. Teoste „Tänased veidrused I“ ja „Tänased veidrused II“ alusmaterjalina on ta kasutanud postmargiga kirjaümbrikuid. Albert Gulgi unenäoline kujutus Põhjamaa olemusest teoses „Ootusärevus Lapimaal“ annab järjekordselt tunnistust nii kunstniku tehnilisest virtuoossusest kui ka lõppematust inspiratsioonisalvest. Põhjamaalt, ebareaalsuse ja reaalsuse piiri pealt on pärit ka Pille Tammela muinasjutulised trollimaalid. Suureformaadilised ja suursugused Oma värvi- ja kompositsioonitehnika poolest on silmapaistev Mirjam Hinn, kes on näitusele esitanud tehislikes toonides maali „Katarsis“. Värvidemänguga jätkab äratuntava käekirjaga Navitrolla. Mustvalge teose „Eesti lehm“ peategelane on lahkunud produktiivsete sündmuste katkematust jadast ja seisab justkui väljaspool aega. Kalli Kalde pastelsetes toonides „Migratsioon“ kutsub vaatajat endasse ning ärgitab uusi seoseid looma. Aegumatud motiivid Väljendusrikkad kodumaised loodusmaastikud on lõuendile maalinud Jan Tammik. Traditsioonilisele maalilaadile pühendunud kunstniku meelisteemadeks on natüürmort ja maastikumaal, mida iseloomustavad ülim realism ja natuuritruudus. Teostes „Õrsava“ ja „Pärnu rand“ avalduvad Tammiku õrn värvimeel ning valguse taju. Eestimaa kaunist loodusest on inspiratsiooni saanud ka Evi Kaur. Endale iseloomuliku koloriidiga on Kaur kujutanud õnnekurgede tantsu. Teravmeelne Peeter Allik Teiste kunstnike loomingu hulgas on näituse väljapanekus ka varalahkunud Peeter Alliku linoollõige. 1996. aastal valminud teoses „Konkreetsed lahendused III“ on Allik endale iseloomulikult kombanud sürreaalsuse piire. Ka kõige pisemad detailid või tuttavlike vormide deformatsioonid nõuavad vaatajalt tähelepanelikkust ja avatust. Teemade ja tehnikate poolest mitmekülgne näitus, mis tähistab E-Kunstisalongi aastapäeva, pakub visuaalset naudingut ning annab laia ülevaate Tartu kunstielust. Peeter Allik "Konkreetsed lahendused III" E-kunstisalongi näitus viis kokku mitu kunstnike põlvkonda
Anno jaanuar 1997
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
alates 2.maist avatud tavaaegadel
Ostude saatmine Eesti piires!
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
alates 2.maist avatud tavaaegadel
Ostude saatmine Eesti piires!
E-kunstisalongi näitus viis kokku mitu kunstnike põlvkonda
Kaari Koch, Tartu Postimees 29. jaan. 2020
E-Kunstisalong tähistab 23. tegevusaastat tavapärase aastapäevanäitusega, mis on kokku toonud peamiselt Tartu kunstnike mitu põlvkonda. Äsja avatud väljapanekus on 22 kunstniku 30 teost, milles ühtekokku peegeldub algava kevade ootus. Tärkava looduse ilu kujutavad lillemaalid kannavad endas erinevaid tehnilisi ja kunstilisi lahendusi.
Rooside lüürilisi õienuppe on kujutanud lillemaalija Jelena Liba. Tähelepanuväärsed on Enno Alliku loodud kimbud, mis annavad elavalt edasi lillede lõpmatut värviküllust. Huvitavad on ka Margus Meinarti, Janika Turu ja Piibe Arraku lillemaalid, millel on nii paksult värvi, et teosed mõjuvad reljeefidena.
Unenäolised tegelased
Fantaasiaküllust lisavad näitusele E-Kunstisalongi sünnipäevanäitusele Ilmar Kruusamäe pliiatsijoonistused. Teoste „Tänased veidrused I“ ja „Tänased veidrused II“ alusmaterjalina on ta kasutanud postmargiga kirjaümbrikuid. Albert Gulgi unenäoline kujutus Põhjamaa olemusest teoses „Ootusärevus Lapimaal“ annab järjekordselt tunnistust nii kunstniku tehnilisest virtuoossusest kui ka lõppematust inspiratsioonisalvest. Põhjamaalt, ebareaalsuse ja reaalsuse piiri pealt on pärit ka Pille Tammela muinasjutulised trollimaalid.
Suureformaadilised ja suursugused
Oma värvi- ja kompositsioonitehnika poolest on silmapaistev Mirjam Hinn, kes on näitusele esitanud tehislikes toonides maali „Katarsis“. Värvidemänguga jätkab äratuntava käekirjaga Navitrolla. Mustvalge teose „Eesti lehm“ peategelane on lahkunud produktiivsete sündmuste katkematust jadast ja seisab justkui väljaspool aega. Kalli Kalde pastelsetes toonides „Migratsioon“ kutsub vaatajat endasse ning ärgitab uusi seoseid looma.
Aegumatud motiivid
Väljendusrikkad kodumaised loodusmaastikud on lõuendile maalinud Jan Tammik. Traditsioonilisele maalilaadile pühendunud kunstniku meelisteemadeks on natüürmort ja maastikumaal, mida iseloomustavad ülim realism ja natuuritruudus. Teostes „Õrsava“ ja „Pärnu rand“ avalduvad Tammiku õrn värvimeel ning valguse taju. Eestimaa kaunist loodusest on inspiratsiooni saanud ka Evi Kaur. Endale iseloomuliku koloriidiga on Kaur kujutanud õnnekurgede tantsu.
Teravmeelne Peeter Allik
Teiste kunstnike loomingu hulgas on näituse väljapanekus ka varalahkunud Peeter Alliku linoollõige. 1996. aastal valminud teoses „Konkreetsed lahendused III“ on Allik endale iseloomulikult kombanud sürreaalsuse piire. Ka kõige pisemad detailid või tuttavlike vormide deformatsioonid nõuavad vaatajalt tähelepanelikkust ja avatust.
Teemade ja tehnikate poolest mitmekülgne näitus, mis tähistab E-Kunstisalongi aastapäeva, pakub visuaalset naudingut ning annab laia ülevaate Tartu kunstielust.
| ||
