Erich Pehapi teosed tulid Viljandist pärit Erich Konstantin Pehap alustas kunstiõpinguid 1932. aastal kunstikoolis Pallas, kus õppis Nikolai Triigi ateljees maali ja Ado Vabbe ateljees graafikat. Äsja avatud näitusel E-kunstisalongis saab vaadata tema teiste teoste hulgas ka õpinguteaegseid visandeid ning pagulasena Torontos valminud teoseid. Erich Pehap (pildil, 10. aprill 1912 Viljandi – 22. november 1981 Toronto) on 1979. aastal meenutanud, et Nikolai Triigi maaliateljee erines töömeetodilt kõigist mujal nähtuist. «Kui Triik viimase võimaluseni täiskiilutud ateljeesse ilmus, läbis ta selle nagu sädemeid pilduv komeet,» lisas Pehap. Tartu ja Viljandi Tartu-aastad möödusid suure harjutamise ja töötähe all, millest annavad tunnistust näitusel välja pandud «Söevisand hanedega» (1933), «Figuurid» (1933) ja «Mäng» (1935). Erich Pehap lõpetas Pallase 1939. aastal graafika erialal, juhendajateks Arkadio Laigo ja Roman Vaher. Samas lennus lõpetasid Elmar Kits, Eduard Rüga, Salome Trei ja Lepo Mikko. Pärast kooli lõpetamist sai Pehap tööd sünnilinnas. 1940. aastal töötas ta Viljandi segakaubastu dekoraatorina. Praeguses väljapanekus on sellest ajast teos «Saapa-aken». Suur osa näitusetöödest on maatöid kujutavad motiivid. Pehap käis 1942. aastal Heimtali mõisas maatöödega tutvumas. Voldemar Erm on kirjutanud, et tema maaelu kujutavates teostes on näha head kompositsioonitunnetust ja täiuslikku tehnikavaldamist ning maatööde pidulik kujutamine on nauditav. Pehap kasutas maaelu motiive ka hilisemas loomingus, näiteks «Söderbergi farmis» (1947) ja «Töömehed» (1947). Stockholm ja Toronto Saksa okupatsiooni ajal lahkus kunstnik Eestist, kaasas vend Allan. 1945. aastal jõudsid nad Rootsi. Allan Pehap alustas arstiteaduse õpinguid, Erich Pehap töötas Stockholmi reklaamibüroos. Ervin Pütsepp kirjutas päevalehes Teataja, et Pehap oli üks esimesi eesti kunstnikke, kel võõrsil viibimise algaastail õnnestus korraldada oma näitus. Rootsis viibisid vennad Pehapid viis aastat. Sellest ajast on käesoleval näitusel õlimaal «Vend Allan laua taga» (1947) ja joonistus «Köögis» (1947). Kartuses, et Rootsi riik saadab nad Nõukogude Liidu sõjapõgenikena tagasi Eestisse, jätkus vendade põgenikutee 1949. aastal Londoni kaudu Kanadasse. Esimesed kaks aastat Kanadas töötas Erich Pehap tubakavabrikus. Seejärel alustas ta õpinguid Montreali joonistusinstituudis kujunduskunsti erialal, mille lõpetas 1952. Pehapist sai aktiivne eesti kunstielus osaleja: ta oli Torontos 1956. aastal üks eesti kunstnike koondise asutajaid ning aastatel 1961–1968 selle esimees. Kanadas tegutses Pehap eelkõige vabakunstnikuna, otsides pidevalt väljundit loomingu eksponeerimiseks. Tänu järjekindlatele, peaaegu teaduslikele katsetustele graafikatehnikates saavutas ta rahvusvahelise tunnustuse. «Olen seni ainus eesti rahvusest kujutav kunstnik siin mandril, kes on võetud teaduslikku koguteosesse «Who’s Who in American Art» (1959),» kirjutas Pehap. Eesti ja Kanada Pehapi loomingusse kuuluvad eri tehnikas ja teemakäsitlustes tööd, näituse peateema on figuraalne kompositsioon ja linnavaated. Värviline vineerilõige Liiva tänavalt vaatega järve poole kujutab kunstniku kodu sünnilinnas Viljandis. Toronto linnavaated erinevad idüllilistest Eesti vaadetest ning viitavad suurlinna elutempole ja hoogsale urbaniseerumisele. Erich Pehapi loomingus avaldub kunstniku tundlik vaatlusoskus. Ta on kujutanud ka rahvarohkeid linnatänavaid ja meeleolukaid kohvikuid. Teosed «Kolm muusikut» ning «Mees kitarriga ja kaks naist» (1947) osutavad tema muusikalembusele. Kunstnikutöö kõrval mängis Pehap d¾ässansamblis saksofoni ja klarnetit ning osales aktiivselt tantsuõhtutel. Tunnetuslikult on erandlik sümbolistlik ja emotsionaalselt laetud teos «Ärevus» (1954), mis on üks väheseid poliitilise kunsti näiteid tema loomingus. Erich Pehap oli Viljandis elanud kodustega aktiivselt kirjavahetuses. Perekond saatis Kanadasse kirju, fotosid, kohalikke ajalehti ning raamatuid. 1969. aastal palus kunstnik perekonnal Kanadasse järele saata ka Eestis valminud teosed ning andis selleks täpsed juhtnöörid. Väikeste pakkidena Kanadasse Erich Pehapile saadetud teosed on koos Torontos valminud töödega Eestisse jõudnud. Nendega on võimalik tutvuda E-kunstisalongis (Tehase 16) ja salongi kodulehel. Foto: Sille Annuk Erich Pehapi teosed tulid Torontost tartlaste ette
Anno jaanuar 1997
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16

Ostude saatmine Eesti piires!

Erich Pehapi teosed tulid Torontost tartlaste ette

Kaari Koch, Tartu Postimees 10. aprillil 2019


Viljandist pärit Erich Konstantin Pehap alustas kunstiõpinguid 1932. aastal kunstikoolis Pallas, kus õppis Nikolai Triigi ateljees maali ja Ado Vabbe ateljees graafikat.
Äsja avatud näitusel E-kunstisalongis saab vaadata tema teiste teoste hulgas ka õpinguteaegseid visandeid ning pagulasena Torontos valminud teoseid.

Erich Pehap (pildil, 10. aprill 1912 Viljandi – 22. november 1981 Toronto) on 1979. aastal meenutanud, et Nikolai Triigi maaliateljee erines töömeetodilt kõigist mujal nähtuist. «Kui Triik viimase võimaluseni täiskiilutud ateljeesse ilmus, läbis ta selle nagu sädemeid pilduv komeet,» lisas Pehap.

Tartu ja Viljandi

Tartu-aastad möödusid suure harjutamise ja töötähe all, millest annavad tunnistust näitusel välja pandud «Söevisand hanedega» (1933), «Figuurid» (1933) ja «Mäng» (1935).
Erich Pehap lõpetas Pallase 1939. aastal graafika erialal, juhendajateks Arkadio Laigo ja Roman Vaher. Samas lennus lõpetasid Elmar Kits, Eduard Rüga, Salome Trei ja Lepo Mikko.
Pärast kooli lõpetamist sai Pehap tööd sünnilinnas. 1940. aastal töötas ta Viljandi segakaubastu dekoraatorina. Praeguses väljapanekus on sellest ajast teos «Saapa-aken».
Suur osa näitusetöödest on maatöid kujutavad motiivid. Pehap käis 1942. aastal Heimtali mõisas maatöödega tutvumas. Voldemar Erm on kirjutanud, et tema maaelu kujutavates teostes on näha head kompositsioonitunnetust ja täiuslikku tehnikavaldamist ning maatööde pidulik kujutamine on nauditav. Pehap kasutas maaelu motiive ka hilisemas loomingus, näiteks «Söderbergi farmis» (1947) ja «Töömehed» (1947).

Stockholm ja Toronto

Saksa okupatsiooni ajal lahkus kunstnik Eestist, kaasas vend Allan. 1945. aastal jõudsid nad Rootsi. Allan Pehap alustas arstiteaduse õpinguid, Erich Pehap töötas Stockholmi reklaamibüroos. Ervin Pütsepp kirjutas päevalehes Teataja, et Pehap oli üks esimesi eesti kunstnikke, kel võõrsil viibimise algaastail õnnestus korraldada oma näitus.
Rootsis viibisid vennad Pehapid viis aastat. Sellest ajast on käesoleval näitusel õlimaal «Vend Allan laua taga» (1947) ja joonistus «Köögis» (1947). Kartuses, et Rootsi riik saadab nad Nõukogude Liidu sõjapõgenikena tagasi Eestisse, jätkus vendade põgenikutee 1949. aastal Londoni kaudu Kanadasse.
Esimesed kaks aastat Kanadas töötas Erich Pehap tubakavabrikus. Seejärel alustas ta õpinguid Montreali joonistusinstituudis kujunduskunsti erialal, mille lõpetas 1952. Pehapist sai aktiivne eesti kunstielus osaleja: ta oli Torontos 1956. aastal üks eesti kunstnike koondise asutajaid ning aastatel 1961–1968 selle esimees.
Kanadas tegutses Pehap eelkõige vabakunstnikuna, otsides pidevalt väljundit loomingu eksponeerimiseks. Tänu järjekindlatele, peaaegu teaduslikele katsetustele graafikatehnikates saavutas ta rahvusvahelise tunnustuse. «Olen seni ainus eesti rahvusest kujutav kunstnik siin mandril, kes on võetud teaduslikku koguteosesse «Who’s Who in American Art» (1959),» kirjutas Pehap.

Eesti ja Kanada

Pehapi loomingusse kuuluvad eri tehnikas ja teemakäsitlustes tööd, näituse peateema on figuraalne kompositsioon ja linnavaated. Värviline vineerilõige Liiva tänavalt vaatega järve poole kujutab kunstniku kodu sünnilinnas Viljandis. Toronto linnavaated erinevad idüllilistest Eesti vaadetest ning viitavad suurlinna elutempole ja hoogsale urbaniseerumisele.

Erich Pehapi loomingus avaldub kunstniku tundlik vaatlusoskus. Ta on kujutanud ka rahvarohkeid linnatänavaid ja meeleolukaid kohvikuid. Teosed «Kolm muusikut» ning «Mees kitarriga ja kaks naist» (1947) osutavad tema muusikalembusele. Kunstnikutöö kõrval mängis Pehap d¾ässansamblis saksofoni ja klarnetit ning osales aktiivselt tantsuõhtutel.
Tunnetuslikult on erandlik sümbolistlik ja emotsionaalselt laetud teos «Ärevus» (1954), mis on üks väheseid poliitilise kunsti näiteid tema loomingus.
Erich Pehap oli Viljandis elanud kodustega aktiivselt kirjavahetuses. Perekond saatis Kanadasse kirju, fotosid, kohalikke ajalehti ning raamatuid. 1969. aastal palus kunstnik perekonnal Kanadasse järele saata ka Eestis valminud teosed ning andis selleks täpsed juhtnöörid.

Väikeste pakkidena Kanadasse Erich Pehapile saadetud teosed on koos Torontos valminud töödega Eestisse jõudnud. Nendega on võimalik tutvuda E-kunstisalongis (Tehase 16) ja salongi kodulehel.

Erich Pehapi teosed tulid Torontost tartlaste ette
Foto: Sille Annuk


Viimati lisatud teosed



Otsi konkreetset autorit nime või nimeosa järgi.
Täisnimekiri on nähtav ülal lingi Autorid kaudu.

Vaata tehnikate järgi



  —  

Vaata teemade järgi



Kunsti ost ja müük
E-Kunstisalong pakub laias valikus klassikalist ja modernset kunsti. Enamik galeriis müügil olevaid töid on üleval ka koduleheküljel.

Alates 1997. aastast
Galerii alustas tööd jaanuaris 1997. E-Kunstisalong korraldab oksjone, müüb kunstiklassikat ja kaasaegset kunsti ning kureerib näitusi.

Vaata ka galerii tegemisi Facebookis

Kontaktandmed
E-Kunstisalong OÜ, reg. 11699523,
Tehase 16, Tartu, 50107 
E-mail 
Kontakttelefon (+372) 7366 777

Veebidisain ja FastLion CMS aara.ee

Erich Pehapi teosed tulid

Foto: Sille Annuk Viljandist pärit Erich Konstantin Pehap alustas kunstiõpinguid 1932. aastal kunstikoolis Pallas, kus õppis Nikolai Triigi ateljees maali ja Ado Vabbe ateljees graafikat.Äsja avatud näitusel E-kunstisalongis saab vaadata tema teiste teoste hulgas ka õpinguteaegseid visandeid ning pagulasena Torontos valminud teoseid.Erich Pehap (pildil, 10. aprill 1912 Viljandi – 22. november 1981 Toronto) on 1979. aastal meenutanud, et Nikolai Triigi maaliateljee erines töömeetodilt kõigist mujal nähtuist. «Kui Triik viimase võimaluseni täiskiilutud ateljeesse ilmus, läbis ta selle nagu sädemeid pilduv komeet,» lisas Pehap.Tartu ja ViljandiTartu-aastad möödusid suure harjutamise ja töötähe all, millest annavad tunnistust näitusel välja pandud «Söevisand hanedega» (1933), «Figuurid» (1933) ja «Mäng» (1935).Erich Pehap lõpetas Pallase 1939. aastal graafika erialal, juhendajateks Arkadio Laigo ja Roman Vaher. Samas lennus lõpetasid Elmar Kits, Eduard Rüga, Salome Trei ja Lepo Mikko.Pärast kooli lõpetamist sai Pehap tööd sünnilinnas. 1940. aastal töötas ta Viljandi segakaubastu dekoraatorina. Praeguses väljapanekus on sellest ajast teos «Saapa-aken».Suur osa näitusetöödest on maatöid kujutavad motiivid. Pehap käis 1942. aastal Heimtali mõisas maatöödega tutvumas. Voldemar Erm on kirjutanud, et tema maaelu kujutavates teostes on näha head kompositsioonitunnetust ja täiuslikku tehnikavaldamist ning maatööde pidulik kujutamine on nauditav. Pehap kasutas maaelu motiive ka hilisemas loomingus, näiteks «Söderbergi farmis» (1947) ja «Töömehed» (1947).Stockholm ja TorontoSaksa okupatsiooni ajal lahkus kunstnik Eestist, kaasas vend Allan. 1945. aastal jõudsid nad Rootsi. Allan Pehap alustas arstiteaduse õpinguid, Erich Pehap töötas Stockholmi reklaamibüroos. Ervin Pütsepp kirjutas päevalehes Teataja, et Pehap oli üks esimesi eesti kunstnikke, kel võõrsil viibimise algaastail õnnestus korraldada oma näitus.Rootsis viibisid vennad Pehapid viis aastat. Sellest ajast on käesoleval näitusel õlimaal «Vend Allan laua taga» (1947) ja joonistus «Köögis» (1947). Kartuses, et Rootsi riik saadab nad Nõukogude Liidu sõjapõgenikena tagasi Eestisse, jätkus vendade põgenikutee 1949. aastal Londoni kaudu Kanadasse.Esimesed kaks aastat Kanadas töötas Erich Pehap tubakavabrikus. Seejärel alustas ta õpinguid Montreali joonistusinstituudis kujunduskunsti erialal, mille lõpetas 1952. Pehapist sai aktiivne eesti kunstielus osaleja: ta oli Torontos 1956. aastal üks eesti kunstnike koondise asutajaid ning aastatel 1961–1968 selle esimees.Kanadas tegutses Pehap eelkõige vabakunstnikuna, otsides pidevalt väljundit loomingu eksponeerimiseks. Tänu järjekindlatele, peaaegu teaduslikele katsetustele graafikatehnikates saavutas ta rahvusvahelise tunnustuse. «Olen seni ainus eesti rahvusest kujutav kunstnik siin mandril, kes on võetud teaduslikku koguteosesse «Who’s Who in American Art» (1959),» kirjutas Pehap.Eesti ja KanadaPehapi loomingusse kuuluvad eri tehnikas ja teemakäsitlustes tööd, näituse peateema on figuraalne kompositsioon ja linnavaated. Värviline vineerilõige Liiva tänavalt vaatega järve poole kujutab kunstniku kodu sünnilinnas Viljandis. Toronto linnavaated erinevad idüllilistest Eesti vaadetest ning viitavad suurlinna elutempole ja hoogsale urbaniseerumisele.Erich Pehapi loomingus avaldub kunstniku tundlik vaatlusoskus. Ta on kujutanud ka rahvarohkeid linnatänavaid ja meeleolukaid kohvikuid. Teosed «Kolm muusikut» ning «Mees kitarriga ja kaks naist» (1947) osutavad tema muusikalembusele. Kunstnikutöö kõrval mängis Pehap d¾ässansamblis saksofoni ja klarnetit ning osales aktiivselt tantsuõhtutel.Tunnetuslikult on erandlik sümbolistlik ja emotsionaalselt laetud teos «Ärevus» (1954), mis on üks väheseid poliitilise kunsti näiteid tema loomingus.Erich Pehap oli Viljandis elanud kodustega aktiivselt kirjavahetuses. Perekond saatis Kanadasse kirju, fotosid, kohalikke ajalehti ning raamatuid. 1969. aastal palus kunstnik perekonnal Kanadasse järele saata ka Eestis valminud teosed ning andis selleks täpsed juhtnöörid.Väikeste pakkidena Kanadasse Erich Pehapile saadetud teosed on koos Torontos valminud töödega Eestisse jõudnud. Nendega on võimalik tutvuda E-kunstisalongis (Tehase 16) ja salongi kodulehel.

Erich Pehapi teosed tulid Torontost tartlaste ette

www.e-kunstisalong.ee © 2018 E-kunstisalong OÜ » Kunsti ost ja müük