Hiidlanna tõi tartlastele näha E-kunstisalongis on avatud Hiiumaa kunstniku Liia Lüdig-Algvere kodusaareteemaline akvarellinäitus «Rannateedeäärsed». Mõte luua dekoratiivseid akvarelle kujunes kahasse kodusaare muuseumiga. 1950. aastal Kärdlas sündinud Liia Lüdig-Algvere lõpetas 1969. aastal füüsika eriklassi Tallinna 21. keskkoolis, kus tema esimene kunstiõpetaja oli maalikunstnik ja raamatuillustraator Sandor Stern. «Mäletan siiani tema heatahtlikku tähelepanelikkust minu joonistuste ja esimeste kompositsioonikatsetuste suhtes,» meenutab kunstnik. Tartusse ja tagasi Aastatel 1969 ja 1970 õppis ta Silvia Jõgeveri juhendamisel Tartu kujutava kunsti kaugõppekursusel ning vahemikus 1970–1972 ja 1974–1976 Tartu kunstikoolis, kus peamine õpetaja oli legendaarne Alfred Kongo. Tartus õppides ei olnud kunstnikul veel oma kindlat käekirja, kuid Kongo toetaval juhendusel kasvas eneseusaldus ning kujunes välja julge värvikäsitlus. «Tartu kunstikool kandis veel Kongo ajal edasi pallaslikku tunnetust ja seda võib eesti maalikunstis tänapäevalgi märgata. Arvan, et võib öelda: pallaslikkuses on kesksel kohal värv ning kuidas seda valgus ja vari mõjutavad. Nii saabki mängida valgusevärvi ja varjuvärviga. Mulle endale tundub, et jätkan ka ise seda teed,» on ta oma Tartu-ajast kirjutanud. Värvimeistri juurde viisid ka kunstiõpingud Tallinnas. 1976. aastal alustas Lüdig-Algvere õpinguid Eesti riiklikus kunstiinstituudis. Esmalt valitud teatridekoratsiooni eriala vahetas ta 1979. aastal tahvelmaali vastu ning noore kunstniku juhendajaks sai Enn Põldroos. Lüdig-Algvere sõnul on Kongo ja Põldroos küll erineva maneeriga kunstnikud, kuid nende mõlema töö on ikkagi üles ehitatud värvile. 1982. aastal lõpetas ta kunstiinstituudi maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Dekoratiivsete akvarellide loomise idee kasvas välja koostööst Hiiumaa muuseumiga. Kunstnik kopeeris ja maalis muuseumi projekti tarvis nelja kodusaare kihelkonna küütkuubede mustreid. Kodusaare rannateedel Põhjalik etnograafiline uurimus esiemade seelikutriipude värvitoonidest kestis kümme aastat. Samal ajal hakkas Lüdig-Algvere seelikutoone märkama kõikjal enda ümber. Ta meenutab, et vaimustus, kui nägi samu värvikooskõlasid looduses. «Tekkis selline hiiutriibuline maailm. Metsast, aasalt, mereäärest – kõikjalt korjasin küidutriipe,» lisab ta. Esialgne projekt kasvas iseseisvaks seelikutriipudega akvarellisarjaks, mis on eesti kunstis ainulaadne. Sarja «Rannateedeäärsed» peategelased on Emmaste, Käina, Pühalepa ja Reigi seelikutriibud, hõbedase läikega Läänemere kalad ja kimp suviseid põllulilli. Millest tuli näituse pealkiri? «Teed, mis viivad rannaäärt pidi saare ühest kihelkonnast teise. Hõbemeres veikleb oran¾ide uimedega ahvenaid ja kuldsete litritega hauge. Suvepäev helisevate siniste kellukate ja keerlevate karikakardega,» sõnastab kunstnik. Liia Lüdig-Algvere on juhendanud kunstiringe ja töötubasid ning andnud meistriklasse. 2019. aastal pälvis ta Eesti kultuurkapitali Hiiumaa eksperdirühma elutööpreemia. Tema töid leidub Eesti kunstifondis, Hiiumaa muuseumis ning erakogudes Eestis, Austraalias, Kanadas, Saksamaal, Soomes, Rootsis, Itaalias, Ameerika Ühendriikides ja Venemaal. Rahvusromantiliselt soe ja sügiseselt värviline näitus «Rannateedeäärsed» pakub silmale naudingurõõmu ning annab põneva ülevaate Hiiumaa ajaloolistest kihelkondadest. Pühalepa Hiidlanna tõi tartlastele näha sügisvärvides kodusaart
Anno jaanuar 1997
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
Kõik kodulehel olevad teosed on galeriis saadaval.
Ostude saatmine uksest ukseni.

Hiidlanna tõi tartlastele näha sügisvärvides kodusaart

Kaari Koch, Tartu Postimees 25. nov. 2020

E-kunstisalongis on avatud Hiiumaa kunstniku Liia Lüdig-Algvere kodusaareteemaline akvarellinäitus «Rannateedeäärsed». Mõte luua dekoratiivseid akvarelle kujunes kahasse kodusaare muuseumiga.

1950. aastal Kärdlas sündinud Liia Lüdig-Algvere lõpetas 1969. aastal füüsika eriklassi Tallinna 21. keskkoolis, kus tema esimene kunstiõpetaja oli maalikunstnik ja raamatuillustraator Sandor Stern. «Mäletan siiani tema heatahtlikku tähelepanelikkust minu joonistuste ja esimeste kompositsioonikatsetuste suhtes,» meenutab kunstnik.

Tartusse ja tagasi

Aastatel 1969 ja 1970 õppis ta Silvia Jõgeveri juhendamisel Tartu kujutava kunsti kaugõppekursusel ning vahemikus 1970–1972 ja 1974–1976 Tartu kunstikoolis, kus peamine õpetaja oli legendaarne Alfred Kongo.

Tartus õppides ei olnud kunstnikul veel oma kindlat käekirja, kuid Kongo toetaval juhendusel kasvas eneseusaldus ning kujunes välja julge värvikäsitlus.

«Tartu kunstikool kandis veel Kongo ajal edasi pallaslikku tunnetust ja seda võib eesti maalikunstis tänapäevalgi märgata. Arvan, et võib öelda: pallaslikkuses on kesksel kohal värv ning kuidas seda valgus ja vari mõjutavad. Nii saabki mängida valgusevärvi ja varjuvärviga. Mulle endale tundub, et jätkan ka ise seda teed,» on ta oma Tartu-ajast kirjutanud.

Värvimeistri juurde viisid ka kunstiõpingud Tallinnas. 1976. aastal alustas Lüdig-Algvere õpinguid Eesti riiklikus kunstiinstituudis. Esmalt valitud teatridekoratsiooni eriala vahetas ta 1979. aastal tahvelmaali vastu ning noore kunstniku juhendajaks sai Enn Põldroos.

Lüdig-Algvere sõnul on Kongo ja Põldroos küll erineva maneeriga kunstnikud, kuid nende mõlema töö on ikkagi üles ehitatud värvile. 1982. aastal lõpetas ta kunstiinstituudi maalikunstnik-pedagoogi diplomiga.

Dekoratiivsete akvarellide loomise idee kasvas välja koostööst Hiiumaa muuseumiga. Kunstnik kopeeris ja maalis muuseumi projekti tarvis nelja kodusaare kihelkonna küütkuubede mustreid.

Kodusaare rannateedel

Põhjalik etnograafiline uurimus esiemade seelikutriipude värvitoonidest kestis kümme aastat. Samal ajal hakkas Lüdig-Algvere seelikutoone märkama kõikjal enda ümber. Ta meenutab, et vaimustus, kui nägi samu värvikooskõlasid looduses. «Tekkis selline hiiutriibuline maailm. Metsast, aasalt, mereäärest – kõikjalt korjasin küidutriipe,» lisab ta.

Esialgne projekt kasvas iseseisvaks seelikutriipudega akvarellisarjaks, mis on eesti kunstis ainulaadne. Sarja «Rannateedeäärsed» peategelased on Emmaste, Käina, Pühalepa ja Reigi seelikutriibud, hõbedase läikega Läänemere kalad ja kimp suviseid põllulilli.

Millest tuli näituse pealkiri? «Teed, mis viivad rannaäärt pidi saare ühest kihelkonnast teise. Hõbemeres veikleb oran¾ide uimedega ahvenaid ja kuldsete litritega hauge. Suvepäev helisevate siniste kellukate ja keerlevate karikakardega,» sõnastab kunstnik.

Liia Lüdig-Algvere on juhendanud kunstiringe ja töötubasid ning andnud meistriklasse. 2019. aastal pälvis ta Eesti kultuurkapitali Hiiumaa eksperdirühma elutööpreemia. Tema töid leidub Eesti kunstifondis, Hiiumaa muuseumis ning erakogudes Eestis, Austraalias, Kanadas, Saksamaal, Soomes, Rootsis, Itaalias, Ameerika Ühendriikides ja Venemaal.

Rahvusromantiliselt soe ja sügiseselt värviline näitus «Rannateedeäärsed» pakub silmale naudingurõõmu ning annab põneva ülevaate Hiiumaa ajaloolistest kihelkondadest.

Hiidlanna tõi tartlastele näha sügisvärvides kodusaart
Rannateedeäärsed III. Pühalepa


Viimati lisatud teosed



Otsi konkreetset autorit nime või nimeosa järgi.
Täisnimekiri on nähtav ülal lingi Autorid kaudu.

Vaata tehnikate järgi



  —  

Vaata teemade järgi



Kunsti ost ja müük
E-Kunstisalong pakub laias valikus klassikalist ja modernset kunsti. Enamik galeriis müügil olevaid töid on üleval ka koduleheküljel.

Alates 1997. aastast
Galerii alustas tööd jaanuaris 1997. E-Kunstisalong korraldab oksjone, müüb kunstiklassikat ja kaasaegset kunsti ning kureerib näitusi.

Vaata ka galerii tegemisi Facebookis

Kontaktandmed
E-Kunstisalong OÜ, reg. 11699523,
Tehase 16, Tartu, 50107 
E-mail 
Kontakttelefon (+372) 7366 777

Veebidisain ja FastLion CMS aara.ee

Hiidlanna tõi tartlastele näha

Rannateedeäärsed III Pühalepa E-kunstisalongis on avatud Hiiumaa kunstniku Liia Lüdig-Algvere kodusaareteemaline akvarellinäitus «Rannateedeäärsed». Mõte luua dekoratiivseid akvarelle kujunes kahasse kodusaare muuseumiga.1950. aastal Kärdlas sündinud Liia Lüdig-Algvere lõpetas 1969. aastal füüsika eriklassi Tallinna 21. keskkoolis, kus tema esimene kunstiõpetaja oli maalikunstnik ja raamatuillustraator Sandor Stern. «Mäletan siiani tema heatahtlikku tähelepanelikkust minu joonistuste ja esimeste kompositsioonikatsetuste suhtes,» meenutab kunstnik.Tartusse ja tagasiAastatel 1969 ja 1970 õppis ta Silvia Jõgeveri juhendamisel Tartu kujutava kunsti kaugõppekursusel ning vahemikus 1970–1972 ja 1974–1976 Tartu kunstikoolis, kus peamine õpetaja oli legendaarne Alfred Kongo.Tartus õppides ei olnud kunstnikul veel oma kindlat käekirja, kuid Kongo toetaval juhendusel kasvas eneseusaldus ning kujunes välja julge värvikäsitlus.«Tartu kunstikool kandis veel Kongo ajal edasi pallaslikku tunnetust ja seda võib eesti maalikunstis tänapäevalgi märgata. Arvan, et võib öelda: pallaslikkuses on kesksel kohal värv ning kuidas seda valgus ja vari mõjutavad. Nii saabki mängida valgusevärvi ja varjuvärviga. Mulle endale tundub, et jätkan ka ise seda teed,» on ta oma Tartu-ajast kirjutanud.Värvimeistri juurde viisid ka kunstiõpingud Tallinnas. 1976. aastal alustas Lüdig-Algvere õpinguid Eesti riiklikus kunstiinstituudis. Esmalt valitud teatridekoratsiooni eriala vahetas ta 1979. aastal tahvelmaali vastu ning noore kunstniku juhendajaks sai Enn Põldroos.Lüdig-Algvere sõnul on Kongo ja Põldroos küll erineva maneeriga kunstnikud, kuid nende mõlema töö on ikkagi üles ehitatud värvile. 1982. aastal lõpetas ta kunstiinstituudi maalikunstnik-pedagoogi diplomiga.Dekoratiivsete akvarellide loomise idee kasvas välja koostööst Hiiumaa muuseumiga. Kunstnik kopeeris ja maalis muuseumi projekti tarvis nelja kodusaare kihelkonna küütkuubede mustreid.Kodusaare rannateedelPõhjalik etnograafiline uurimus esiemade seelikutriipude värvitoonidest kestis kümme aastat. Samal ajal hakkas Lüdig-Algvere seelikutoone märkama kõikjal enda ümber. Ta meenutab, et vaimustus, kui nägi samu värvikooskõlasid looduses. «Tekkis selline hiiutriibuline maailm. Metsast, aasalt, mereäärest – kõikjalt korjasin küidutriipe,» lisab ta.Esialgne projekt kasvas iseseisvaks seelikutriipudega akvarellisarjaks, mis on eesti kunstis ainulaadne. Sarja «Rannateedeäärsed» peategelased on Emmaste, Käina, Pühalepa ja Reigi seelikutriibud, hõbedase läikega Läänemere kalad ja kimp suviseid põllulilli.Millest tuli näituse pealkiri? «Teed, mis viivad rannaäärt pidi saare ühest kihelkonnast teise. Hõbemeres veikleb oran¾ide uimedega ahvenaid ja kuldsete litritega hauge. Suvepäev helisevate siniste kellukate ja keerlevate karikakardega,» sõnastab kunstnik.Liia Lüdig-Algvere on juhendanud kunstiringe ja töötubasid ning andnud meistriklasse. 2019. aastal pälvis ta Eesti kultuurkapitali Hiiumaa eksperdirühma elutööpreemia. Tema töid leidub Eesti kunstifondis, Hiiumaa muuseumis ning erakogudes Eestis, Austraalias, Kanadas, Saksamaal, Soomes, Rootsis, Itaalias, Ameerika Ühendriikides ja Venemaal.Rahvusromantiliselt soe ja sügiseselt värviline näitus «Rannateedeäärsed» pakub silmale naudingurõõmu ning annab põneva ülevaate Hiiumaa ajaloolistest kihelkondadest.

Hiidlanna tõi tartlastele näha sügisvärvides kodusaart

www.e-kunstisalong.ee © 2018 E-kunstisalong OÜ » Kunsti ost ja müük