Hiidlanna tõi tartlastele näha E-kunstisalongis on avatud Hiiumaa kunstniku Liia Lüdig-Algvere kodusaareteemaline akvarellinäitus «Rannateedeäärsed». Mõte luua dekoratiivseid akvarelle kujunes kahasse kodusaare muuseumiga. 1950. aastal Kärdlas sündinud Liia Lüdig-Algvere lõpetas 1969. aastal füüsika eriklassi Tallinna 21. keskkoolis, kus tema esimene kunstiõpetaja oli maalikunstnik ja raamatuillustraator Sandor Stern. «Mäletan siiani tema heatahtlikku tähelepanelikkust minu joonistuste ja esimeste kompositsioonikatsetuste suhtes,» meenutab kunstnik. Tartusse ja tagasi Aastatel 1969 ja 1970 õppis ta Silvia Jõgeveri juhendamisel Tartu kujutava kunsti kaugõppekursusel ning vahemikus 1970–1972 ja 1974–1976 Tartu kunstikoolis, kus peamine õpetaja oli legendaarne Alfred Kongo. Tartus õppides ei olnud kunstnikul veel oma kindlat käekirja, kuid Kongo toetaval juhendusel kasvas eneseusaldus ning kujunes välja julge värvikäsitlus. «Tartu kunstikool kandis veel Kongo ajal edasi pallaslikku tunnetust ja seda võib eesti maalikunstis tänapäevalgi märgata. Arvan, et võib öelda: pallaslikkuses on kesksel kohal värv ning kuidas seda valgus ja vari mõjutavad. Nii saabki mängida valgusevärvi ja varjuvärviga. Mulle endale tundub, et jätkan ka ise seda teed,» on ta oma Tartu-ajast kirjutanud. Värvimeistri juurde viisid ka kunstiõpingud Tallinnas. 1976. aastal alustas Lüdig-Algvere õpinguid Eesti riiklikus kunstiinstituudis. Esmalt valitud teatridekoratsiooni eriala vahetas ta 1979. aastal tahvelmaali vastu ning noore kunstniku juhendajaks sai Enn Põldroos. Lüdig-Algvere sõnul on Kongo ja Põldroos küll erineva maneeriga kunstnikud, kuid nende mõlema töö on ikkagi üles ehitatud värvile. 1982. aastal lõpetas ta kunstiinstituudi maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Dekoratiivsete akvarellide loomise idee kasvas välja koostööst Hiiumaa muuseumiga. Kunstnik kopeeris ja maalis muuseumi projekti tarvis nelja kodusaare kihelkonna küütkuubede mustreid. Kodusaare rannateedel Põhjalik etnograafiline uurimus esiemade seelikutriipude värvitoonidest kestis kümme aastat. Samal ajal hakkas Lüdig-Algvere seelikutoone märkama kõikjal enda ümber. Ta meenutab, et vaimustus, kui nägi samu värvikooskõlasid looduses. «Tekkis selline hiiutriibuline maailm. Metsast, aasalt, mereäärest – kõikjalt korjasin küidutriipe,» lisab ta. Esialgne projekt kasvas iseseisvaks seelikutriipudega akvarellisarjaks, mis on eesti kunstis ainulaadne. Sarja «Rannateedeäärsed» peategelased on Emmaste, Käina, Pühalepa ja Reigi seelikutriibud, hõbedase läikega Läänemere kalad ja kimp suviseid põllulilli. Millest tuli näituse pealkiri? «Teed, mis viivad rannaäärt pidi saare ühest kihelkonnast teise. Hõbemeres veikleb oranžide uimedega ahvenaid ja kuldsete litritega hauge. Suvepäev helisevate siniste kellukate ja keerlevate karikakardega,» sõnastab kunstnik. Liia Lüdig-Algvere on juhendanud kunstiringe ja töötubasid ning andnud meistriklasse. 2019. aastal pälvis ta Eesti kultuurkapitali Hiiumaa eksperdirühma elutööpreemia. Tema töid leidub Eesti kunstifondis, Hiiumaa muuseumis ning erakogudes Eestis, Austraalias, Kanadas, Saksamaal, Soomes, Rootsis, Itaalias, Ameerika Ühendriikides ja Venemaal. Rahvusromantiliselt soe ja sügiseselt värviline näitus «Rannateedeäärsed» pakub silmale naudingurõõmu ning annab põneva ülevaate Hiiumaa ajaloolistest kihelkondadest. Hiidlanna tõi tartlastele näha sügisvärvides kodusaart

Anno 1997
Eesti kunsti esindusgalerii E-Kunstisalong alustas tööd jaanuaris 1997 ja on kõige vanem eragalerii Eestis. Galerii on korraldanud oksjone 27 aastat, järjekorras on tulemas 54.oksjon. E-Kunstisalong tegeleb eesti kunstiklassika ja kaasaegse kunsti müügiga ning näituste korraldamisega.

E-poest ostetud teosed saadame teieni kulleriga
1-3 tööpäeva jooksul. Transport alates 20 €.

Avaleht > Meedia > Hiidlanna tõi tartlastele näha sügisvärvides

Hiidlanna tõi tartlastele näha sügisvärvides kodusaart

Kaari Koch, Tartu Postimees 25. nov. 2020

E-kunstisalongis on avatud Hiiumaa kunstniku Liia Lüdig-Algvere kodusaareteemaline akvarellinäitus «Rannateedeäärsed». Mõte luua dekoratiivseid akvarelle kujunes kahasse kodusaare muuseumiga.

1950. aastal Kärdlas sündinud Liia Lüdig-Algvere lõpetas 1969. aastal füüsika eriklassi Tallinna 21. keskkoolis, kus tema esimene kunstiõpetaja oli maalikunstnik ja raamatuillustraator Sandor Stern. «Mäletan siiani tema heatahtlikku tähelepanelikkust minu joonistuste ja esimeste kompositsioonikatsetuste suhtes,» meenutab kunstnik.

Tartusse ja tagasi

Aastatel 1969 ja 1970 õppis ta Silvia Jõgeveri juhendamisel Tartu kujutava kunsti kaugõppekursusel ning vahemikus 1970–1972 ja 1974–1976 Tartu kunstikoolis, kus peamine õpetaja oli legendaarne Alfred Kongo.

Tartus õppides ei olnud kunstnikul veel oma kindlat käekirja, kuid Kongo toetaval juhendusel kasvas eneseusaldus ning kujunes välja julge värvikäsitlus.

«Tartu kunstikool kandis veel Kongo ajal edasi pallaslikku tunnetust ja seda võib eesti maalikunstis tänapäevalgi märgata. Arvan, et võib öelda: pallaslikkuses on kesksel kohal värv ning kuidas seda valgus ja vari mõjutavad. Nii saabki mängida valgusevärvi ja varjuvärviga. Mulle endale tundub, et jätkan ka ise seda teed,» on ta oma Tartu-ajast kirjutanud.

Värvimeistri juurde viisid ka kunstiõpingud Tallinnas. 1976. aastal alustas Lüdig-Algvere õpinguid Eesti riiklikus kunstiinstituudis. Esmalt valitud teatridekoratsiooni eriala vahetas ta 1979. aastal tahvelmaali vastu ning noore kunstniku juhendajaks sai Enn Põldroos.

Lüdig-Algvere sõnul on Kongo ja Põldroos küll erineva maneeriga kunstnikud, kuid nende mõlema töö on ikkagi üles ehitatud värvile. 1982. aastal lõpetas ta kunstiinstituudi maalikunstnik-pedagoogi diplomiga.

Dekoratiivsete akvarellide loomise idee kasvas välja koostööst Hiiumaa muuseumiga. Kunstnik kopeeris ja maalis muuseumi projekti tarvis nelja kodusaare kihelkonna küütkuubede mustreid.

Kodusaare rannateedel

Põhjalik etnograafiline uurimus esiemade seelikutriipude värvitoonidest kestis kümme aastat. Samal ajal hakkas Lüdig-Algvere seelikutoone märkama kõikjal enda ümber. Ta meenutab, et vaimustus, kui nägi samu värvikooskõlasid looduses. «Tekkis selline hiiutriibuline maailm. Metsast, aasalt, mereäärest – kõikjalt korjasin küidutriipe,» lisab ta.

Esialgne projekt kasvas iseseisvaks seelikutriipudega akvarellisarjaks, mis on eesti kunstis ainulaadne. Sarja «Rannateedeäärsed» peategelased on Emmaste, Käina, Pühalepa ja Reigi seelikutriibud, hõbedase läikega Läänemere kalad ja kimp suviseid põllulilli.

Millest tuli näituse pealkiri? «Teed, mis viivad rannaäärt pidi saare ühest kihelkonnast teise. Hõbemeres veikleb oranžide uimedega ahvenaid ja kuldsete litritega hauge. Suvepäev helisevate siniste kellukate ja keerlevate karikakardega,» sõnastab kunstnik.

Liia Lüdig-Algvere on juhendanud kunstiringe ja töötubasid ning andnud meistriklasse. 2019. aastal pälvis ta Eesti kultuurkapitali Hiiumaa eksperdirühma elutööpreemia. Tema töid leidub Eesti kunstifondis, Hiiumaa muuseumis ning erakogudes Eestis, Austraalias, Kanadas, Saksamaal, Soomes, Rootsis, Itaalias, Ameerika Ühendriikides ja Venemaal.

Rahvusromantiliselt soe ja sügiseselt värviline näitus «Rannateedeäärsed» pakub silmale naudingurõõmu ning annab põneva ülevaate Hiiumaa ajaloolistest kihelkondadest.
Loe lisaks

Viimati lisatud teosed

Veebidisain ja FastLion CMS aara.ee

Hiidlanna tõi tartlastele näha

E-kunstisalongis on avatud Hiiumaa kunstniku Liia Lüdig-Algvere kodusaareteemaline akvarellinäitus «Rannateedeäärsed». Mõte luua dekoratiivseid akvarelle kujunes kahasse kodusaare muuseumiga.1950. aastal Kärdlas sündinud Liia Lüdig-Algvere lõpetas 1969. aastal füüsika eriklassi Tallinna 21. keskkoolis, kus tema esimene kunstiõpetaja oli maalikunstnik ja raamatuillustraator Sandor Stern. «Mäletan siiani tema heatahtlikku tähelepanelikkust minu joonistuste ja esimeste kompositsioonikatsetuste suhtes,» meenutab kunstnik.Tartusse ja tagasiAastatel 1969 ja 1970 õppis ta Silvia Jõgeveri juhendamisel Tartu kujutava kunsti kaugõppekursusel ning vahemikus 1970–1972 ja 1974–1976 Tartu kunstikoolis, kus peamine õpetaja oli legendaarne Alfred Kongo.Tartus õppides ei olnud kunstnikul veel oma kindlat käekirja, kuid Kongo toetaval juhendusel kasvas eneseusaldus ning kujunes välja julge värvikäsitlus.«Tartu kunstikool kandis veel Kongo ajal edasi pallaslikku tunnetust ja seda võib eesti maalikunstis tänapäevalgi märgata. Arvan, et võib öelda: pallaslikkuses on kesksel kohal värv ning kuidas seda valgus ja vari mõjutavad. Nii saabki mängida valgusevärvi ja varjuvärviga. Mulle endale tundub, et jätkan ka ise seda teed,» on ta oma Tartu-ajast kirjutanud.Värvimeistri juurde viisid ka kunstiõpingud Tallinnas. 1976. aastal alustas Lüdig-Algvere õpinguid Eesti riiklikus kunstiinstituudis. Esmalt valitud teatridekoratsiooni eriala vahetas ta 1979. aastal tahvelmaali vastu ning noore kunstniku juhendajaks sai Enn Põldroos.Lüdig-Algvere sõnul on Kongo ja Põldroos küll erineva maneeriga kunstnikud, kuid nende mõlema töö on ikkagi üles ehitatud värvile. 1982. aastal lõpetas ta kunstiinstituudi maalikunstnik-pedagoogi diplomiga.Dekoratiivsete akvarellide loomise idee kasvas välja koostööst Hiiumaa muuseumiga. Kunstnik kopeeris ja maalis muuseumi projekti tarvis nelja kodusaare kihelkonna küütkuubede mustreid.Kodusaare rannateedelPõhjalik etnograafiline uurimus esiemade seelikutriipude värvitoonidest kestis kümme aastat. Samal ajal hakkas Lüdig-Algvere seelikutoone märkama kõikjal enda ümber. Ta meenutab, et vaimustus, kui nägi samu värvikooskõlasid looduses. «Tekkis selline hiiutriibuline maailm. Metsast, aasalt, mereäärest – kõikjalt korjasin küidutriipe,» lisab ta.Esialgne projekt kasvas iseseisvaks seelikutriipudega akvarellisarjaks, mis on eesti kunstis ainulaadne. Sarja «Rannateedeäärsed» peategelased on Emmaste, Käina, Pühalepa ja Reigi seelikutriibud, hõbedase läikega Läänemere kalad ja kimp suviseid põllulilli.Millest tuli näituse pealkiri? «Teed, mis viivad rannaäärt pidi saare ühest kihelkonnast teise. Hõbemeres veikleb oranžide uimedega ahvenaid ja kuldsete litritega hauge. Suvepäev helisevate siniste kellukate ja keerlevate karikakardega,» sõnastab kunstnik.Liia Lüdig-Algvere on juhendanud kunstiringe ja töötubasid ning andnud meistriklasse. 2019. aastal pälvis ta Eesti kultuurkapitali Hiiumaa eksperdirühma elutööpreemia. Tema töid leidub Eesti kunstifondis, Hiiumaa muuseumis ning erakogudes Eestis, Austraalias, Kanadas, Saksamaal, Soomes, Rootsis, Itaalias, Ameerika Ühendriikides ja Venemaal.Rahvusromantiliselt soe ja sügiseselt värviline näitus «Rannateedeäärsed» pakub silmale naudingurõõmu ning annab põneva ülevaate Hiiumaa ajaloolistest kihelkondadest.

Hiidlanna tõi tartlastele näha sügisvärvides kodusaart