Kaljo Põllu graafikanäitus Kaljo Põllu (1934-2010) sündis Hiiumaal ning õppis Eesti Riiklikus Kunstiakadeemias aastatel 1956-1962 klaasehistöö erialal. Põllu seotus Tartuga sai alguse pärast kunstiakadeemia lõpetamist, mil ta asus tööle Tartu Riikliku Ülikooli kunstikabineti juhatajana. Siin hakkas ta süvenenumalt tegelema graafikaga, mida ta oli juba õpingute ajal katsetanud. Graafikatehnikatest kasutas ta 1960. aastate algusest kartongtrükki, puu-ja linoollõiget, mille näideteks on näitusel pop-kunsti mõjutustega "Hingekellad“ ja puulõige "Imandra järv“. Metsotinto tehnikat, milles Põllu saavutas erakordse virtuoossuse, kasutas ta esimest korda aastal 1970. Edaspidistes sarjades jäigi see kunstniku eelistatumaks tehnikaks, mille abil lõi ta pehmete kontuuride ja varju üleminekutega maalilisi teoseid. 1970. aastate alguses eemaldus Põllu läänelikest radikaalsetest kunstimõjutustest ning valis oma loominguliseks väljundiks soome-ugri kultuuripärandi sünteesimise. Ta lõi ainult talle omase visuaalse keele, mis oli mõjutatud meie ajalooliste esivanemate vaimumaailmast. Suurt rolli mängisid selle välja kujunemisel Põllu kontaktid tollaste Tartu Ülikooli ajaloolaste ja keeleteadlastega, kes tegelesid fennougristikaga. Põllu esimene selleteemaline graafikasari on "Kodalased“, mis koosneb 25 lehest ning valmis aastatel 1973-1975. Sarja teostel on Põllu esitanud oma nägemuse soome-ugri hõimuliikmetest ehk "kodalastest“ ning nende sümboliterohkest maailmapildist. Kolm aastat pärast "Kodalaste“ valmimist ilmus sarja valitud teoste mapp, kus lehti saatsid Jaan Kaplinski tekstid. Käesoleval näitusel on teosed eksponeeritud koos nendesamade tekstidega. Põllu huvi soomeugrilaste kunsti vastu süvendasid uurimisreisid Venemaale koos üliõpilastega, et tutvuda sealsete soome-ugri rahvaste kultuuriga. 1978. aastal alustas Põllu "Kaliväe“ sarja loomist, mille valmimiseks kulus seitse aastat. See mahult märksa ambitsioonikam graafikasari, tegeleb meie päritolu küsimustega, seda nii individuaalses kui ka rahvuslikus plaanis. Ühelt poolt kasutab Põllu visuaalseid märke, mis on kasutusel olnud sümbolitena mitmetel rahvastel universaalselt, teisalt tegeleb ta kitsalt ainult eesti rahva ajaloolise identiteediga, nt lehel "Kolm isamaa kõnet“. Nii sarja "Kodalased“ kui ka "Kalivägi“ eest on Põllu pälvinud Kristjan Raua nimelise preemia. Näituse teosed annavad aimu Kaljo Põllu oskusest visualiseerida sisu poolest ammendamatut mütoloogia ja legendide temaatikat. Kunstniku kasutatud pildikeel ärgitab vaataja alateadvusest muistse päritolu alged, mis on meie rahvale ning kultuurile omased ja tähtsad. Pm 31,5 x 38,5 Hind: € 395 Ei ole müügil Kaljo Põllu Hingekellad 1968 38 x 24,8 Hind: € 435 Ei ole müügil Kaljo Põllu graafikanäitus
Anno 1997
Eesti kõige vanem eragalerii E-Kunstisalong alustas tööd jaanuaris 1997. E-Kunstisalong tegeleb eesti kunstiklassika ja kaasaegse kunsti müügiga ning näituste korraldamisega. Galerii on korraldanud oksjone 28 aastat, tulemas on 56. oksjon 8. novembril 2025. Ootame teoseid oksjonile!

E-poest ostetud teosed saadame teieni kulleriga
1-3 tööpäeva jooksul. Transport alates 25 €.

Kaljo Põllu graafikanäitus

01.12.2015 Tartu

Kaljo Põllu (1934-2010) sündis Hiiumaal ning õppis Eesti Riiklikus Kunstiakadeemias aastatel 1956-1962 klaasehistöö erialal. Põllu seotus Tartuga sai alguse pärast kunstiakadeemia lõpetamist, mil ta asus tööle Tartu Riikliku Ülikooli kunstikabineti juhatajana. Siin hakkas ta süvenenumalt tegelema graafikaga, mida ta oli juba õpingute ajal katsetanud.

Graafikatehnikatest kasutas ta 1960. aastate algusest kartongtrükki, puu-ja linoollõiget, mille näideteks on näitusel pop-kunsti mõjutustega "Hingekellad“ ja puulõige "Imandra järv“. Metsotinto tehnikat, milles Põllu saavutas erakordse virtuoossuse, kasutas ta esimest korda aastal 1970. Edaspidistes sarjades jäigi see kunstniku eelistatumaks tehnikaks, mille abil lõi ta pehmete kontuuride ja varju üleminekutega maalilisi teoseid.

1970. aastate alguses eemaldus Põllu läänelikest radikaalsetest kunstimõjutustest ning valis oma loominguliseks väljundiks soome-ugri kultuuripärandi sünteesimise. Ta lõi ainult talle omase visuaalse keele, mis oli mõjutatud meie ajalooliste esivanemate vaimumaailmast. Suurt rolli mängisid selle välja kujunemisel Põllu kontaktid tollaste Tartu Ülikooli ajaloolaste ja keeleteadlastega, kes tegelesid fennougristikaga.

Põllu esimene selleteemaline graafikasari on "Kodalased“, mis koosneb 25 lehest ning valmis aastatel 1973-1975. Sarja teostel on Põllu esitanud oma nägemuse soome-ugri hõimuliikmetest ehk "kodalastest“ ning nende sümboliterohkest maailmapildist. Kolm aastat pärast "Kodalaste“ valmimist ilmus sarja valitud teoste mapp, kus lehti saatsid Jaan Kaplinski tekstid. Käesoleval näitusel on teosed eksponeeritud koos nendesamade tekstidega.

Põllu huvi soomeugrilaste kunsti vastu süvendasid uurimisreisid Venemaale koos üliõpilastega, et tutvuda sealsete soome-ugri rahvaste kultuuriga. 1978. aastal alustas Põllu "Kaliväe“ sarja loomist, mille valmimiseks kulus seitse aastat. See mahult märksa ambitsioonikam graafikasari, tegeleb meie päritolu küsimustega, seda nii individuaalses kui ka rahvuslikus plaanis. Ühelt poolt kasutab Põllu visuaalseid märke, mis on kasutusel olnud sümbolitena mitmetel rahvastel universaalselt, teisalt tegeleb ta kitsalt ainult eesti rahva ajaloolise identiteediga, nt lehel "Kolm isamaa kõnet“. Nii sarja "Kodalased“ kui ka "Kalivägi“ eest on Põllu pälvinud Kristjan Raua nimelise preemia.

Näituse teosed annavad aimu Kaljo Põllu oskusest visualiseerida sisu poolest ammendamatut mütoloogia ja legendide temaatikat. Kunstniku kasutatud pildikeel ärgitab vaataja alateadvusest muistse päritolu alged, mis on meie rahvale ning kultuurile omased ja tähtsad.



Viimati lisatud teosed



Otsi konkreetset autorit nime või nimeosa järgi.
Täisnimekiri on nähtav ülal lingi Autorid kaudu.

Vaata tehnikate järgi



  —   €

Vaata teemade järgi



Kunsti ost ja müük
E-Kunstisalong pakub laias valikus klassikalist ja modernset kunsti. Enamik galeriis müügil olevaid töid on üleval ka koduleheküljel. Vaata veebis või tule galeriisse vaatama!


Head Eesti kunsti
Eesti kunsti müük, kunstigalerii, kunstioksjonid, vanem Eesti kunst, kaasaegsed Eesti kunstinkud. Eesti maal, graafika, skulptuur, terrakota, akvarell, õlimaal ja pastell.

Alates 1997. aastast
Galerii alustas tööd jaanuaris 1997. E-Kunstisalong korraldab oksjone, müüb kunstiklassikat ja kaasaegset kunsti, kureerib näitusi ning annab välja kunstialbumeid.


Eesti kunstioksjonid
Kas teadsid, et E-kunstisalong on Eesti vanim järjepidevalt tegutsev galerii, mis on pidevalt korraldanud kunstioksjoneid. Tule kindlasti osalema kevadoksjonile ja sügisoksjonile!

Vaata ka galerii tegemisi Facebookis

Kontaktandmed
E-Kunstisalong OÜ, reg. 11699523,
Tehase 16, Tartu, 50107 
E-mail 
Kontakttelefon (+372) 7366 777

Veebidisain ja FastLion CMS aara.ee

Kaljo Põllu graafikanäitus

Kaljo Põllu Kolm isamaa kõnet sarjast Kalivägi 1982 Metsotinto, paber Signatuuriga Kaljo Põllu (1934-2010) sündis Hiiumaal ning õppis Eesti Riiklikus Kunstiakadeemias aastatel 1956-1962 klaasehistöö erialal. Põllu seotus Tartuga sai alguse pärast kunstiakadeemia lõpetamist, mil ta asus tööle Tartu Riikliku Ülikooli kunstikabineti juhatajana. Siin hakkas ta süvenenumalt tegelema graafikaga, mida ta oli juba õpingute ajal katsetanud. Graafikatehnikatest kasutas ta 1960. aastate algusest kartongtrükki, puu-ja linoollõiget, mille näideteks on näitusel pop-kunsti mõjutustega "Hingekellad“ ja puulõige "Imandra järv“. Metsotinto tehnikat, milles Põllu saavutas erakordse virtuoossuse, kasutas ta esimest korda aastal 1970. Edaspidistes sarjades jäigi see kunstniku eelistatumaks tehnikaks, mille abil lõi ta pehmete kontuuride ja varju üleminekutega maalilisi teoseid. 1970. aastate alguses eemaldus Põllu läänelikest radikaalsetest kunstimõjutustest ning valis oma loominguliseks väljundiks soome-ugri kultuuripärandi sünteesimise. Ta lõi ainult talle omase visuaalse keele, mis oli mõjutatud meie ajalooliste esivanemate vaimumaailmast. Suurt rolli mängisid selle välja kujunemisel Põllu kontaktid tollaste Tartu Ülikooli ajaloolaste ja keeleteadlastega, kes tegelesid fennougristikaga. Põllu esimene selleteemaline graafikasari on "Kodalased“, mis koosneb 25 lehest ning valmis aastatel 1973-1975. Sarja teostel on Põllu esitanud oma nägemuse soome-ugri hõimuliikmetest ehk "kodalastest“ ning nende sümboliterohkest maailmapildist. Kolm aastat pärast "Kodalaste“ valmimist ilmus sarja valitud teoste mapp, kus lehti saatsid Jaan Kaplinski tekstid. Käesoleval näitusel on teosed eksponeeritud koos nendesamade tekstidega.Põllu huvi soomeugrilaste kunsti vastu süvendasid uurimisreisid Venemaale koos üliõpilastega, et tutvuda sealsete soome-ugri rahvaste kultuuriga. 1978. aastal alustas Põllu "Kaliväe“ sarja loomist, mille valmimiseks kulus seitse aastat. See mahult märksa ambitsioonikam graafikasari, tegeleb meie päritolu küsimustega, seda nii individuaalses kui ka rahvuslikus plaanis. Ühelt poolt kasutab Põllu visuaalseid märke, mis on kasutusel olnud sümbolitena mitmetel rahvastel universaalselt, teisalt tegeleb ta kitsalt ainult eesti rahva ajaloolise identiteediga, nt lehel "Kolm isamaa kõnet“. Nii sarja "Kodalased“ kui ka "Kalivägi“ eest on Põllu pälvinud Kristjan Raua nimelise preemia.Näituse teosed annavad aimu Kaljo Põllu oskusest visualiseerida sisu poolest ammendamatut mütoloogia ja legendide temaatikat. Kunstniku kasutatud pildikeel ärgitab vaataja alateadvusest muistse päritolu alged, mis on meie rahvale ning kultuurile omased ja tähtsad.

Kaljo Põllu graafikanäitus

www.e-kunstisalong.ee © 2025 E-kunstisalong OÜ » Hea Eesti kunsti ost ja müük