Fotograaf lasi laotada maalikanga galerii põrandale ja ronis kõrgeima redeli otsa, päris nelja meetri kõrguse lae alla. Ometi oli sellest vähe - maal ei mahtunud fotole. Pole ka ime, kõrgust teisel 1,2 ja laiust 4,5meetrit. See väliseesti kunstniku Erich Pehapi seni kadunud hiigelmaal ilmus hiljuti välja Torontos. Siis käsutas fotograaf E-Kunstisalongi perenaise Tiia Karelsoni ja galerii juhataja Daisi Kahuri maaliga salongi ette tänavale. Naised rullisid Tartu Raekoja platsi päikesepoolses servas maali lahti ja fotograaf Aldo Luud pildistas. Möödujad jäid seisma ja paljud pildistasid seda, kuidas Aldo Luud äsja Kanadast Eestisse jõudnud maali pildistab. Kahjuks pole fotot selle kohta, kuidas Tiia Karelson ja galerist Liisi Papstel nädal varem, hiiglaslik maalirull seljas, Torontost Pariisi kaudu Eestisse seiklesid. Pariisis oli selline lumemöll, et maandunud lennuk ootas kolm tundi kusagil lennuvälja servas, kuni tee puhtaks tehti ja reisijad terminali pääsesid. Kohvrid jäidki Euroopasse mõneks ajaks seiklema. Hea, et erakordne kunstiteos naistel lennukis kaasas oli. Kuid ega sellega veel seiklused lõppenud. Eesti üks tublimaid alusraamide tegijaid Edgar Umblia tegutseb Rõngus. Selgus, et korra on ta teinud veel suurema raami - Kaido Olele. Kuid eks see nelja ja poole meetrine oli ka üks jurakas. Volvo XT70 on pikk auto küll. Aga enam kui poolteist meetrit jäi puudu. Nii sõitiski Tiia Karelson märtsiõhtuses pakases Tartusse tagasi, auto tagaluuk lahti. Veeriku ja Supilinna kaudu Raekoja platsi galerii juurde. Et mitte politseile silma jääda. Kole külm oli sõita. Ebaõnnestunud raam Oma panuse seiklusesse andis ka ümbrisraamide valmistaja. Maali pikem serv on nii pikk, et raami oli vaja jätkata. Meister otsustas jätkukoha teha mitte keskele, vaid ülal natuke nihkega ühele poole ja all teisele poole. Et oleks ilusam. Mõõtis õigesti, aga liimis valed jupid kokku. Nii oligi üks pikkadest servaliistudest kolm-sentimeetrit liiga pikk ja teine samapalju liiga lühike. Aga seda liimitud kohta enam ju lahti saa. Tuli teha uuesti. Üleüldse on see üks veider töö. Kunstniku surma aastal (1981) ilmus tema enda koostatud kataloog, kus see maal oli sees. Märkega, et tehtud 1954. aastal. Miks ja kellele just nii suur töö, ei tea keegi. Pehapil (nagu muide ka tema neljal õel ja vennal) ei olnud lapsi ning ta pärandas oma Toronto kesklinna maja ning kõik, mis seal sees, ühele Eesti päritolu noormehele, kes oli teda ja tema kanadalannast abikaasat aidanud-hooldanud. Mõne aja pärast too kolis ja võttis kõik asjad kaasa. Alles üsna hiljuti, aastaid pärat kolimist leidis ta garaa¾ist hiiglasliku rulli. Keris lahti ja seal see oli. Aga suur maal on ju mure kaelas. Vähe on seinu, kuhu see mahub. Mees plaanis isegi töö kolmeks lõikamist. Tartu naised kuulsid plaanist ja nüüd on siis pilt tervena Tartus. See kütkestav suur maal on täis põnevaid detaile ja vihjeid. Mõned mehed on siin ka, aga ikkagi on see pilt naistest. Kõpskingades naistest kusagil rannas. Kas keegi käib kõpskingadega rannas ringi? No ei käi ammu ja ei käinud ka 1954. aastal! Küll muudavad nood kingad naised seal pildid veel elegantsemaks. See on pilt helgest elust ja õnnelikest inimestest. Randa on Pehap maalinud veelgi. Näiteks üks 1975. aastal maalitud töö, mis seitse aastat tagasi samuti E-Kunstisalongi kaudu Kanadast Eestisse jõudis. Pehapil pidi olema isiklik suhe rannaga, et seda teemat nii helgelt ja detailirikkalt kujutada. Liivaranna poiss Aga ta ju oligi liivaranna poiss. Pärit Viljandist. Kunstniku õde Vanda on meenutanud, et ujumine ja hüppetornist Viljandi järve sukeldumine oli lastele tavapärane suvine meelelahutus. Määrinud lapsed end kord isegi kalamaksaõliga sisse, lootes nii külma vett paremini taluda. Hiljem oli tükk tegemist, et sodi nahalt maha saada. Viljandi järv polnud Erich Pehapi ainus lapsepõlverand. Tema isa töötas politseis. Kus olid aga Pätsu ajal politseiametnikele mõeldud suvilad? Narva-Jõesuus! Ja eks teame omast käest, et esimesed suure ranna mälestused jäävad eredalt meelde. Hilisematel aastatel segas Erich Pehap palju Eesti motiive ja suurlinnade motiive. Tema piltidel on sageli palju inimesi, tööd on väga erksavärvilised ja rõõmsad. Kõike seda on ka selles suures 1954. aasta töös. Vaadake näiteks juukseid kuivatavat triibulises seelikus naist. No kui see pole Eesti rahvarõivakleit, siis mis see on? Aga üks vigur on prille kandnud Pehapil veel varuks. Maalil on veidrad suured heledad laigud ja selle servad on hämaraks maalitud. Kes on vaadanud prillidega vastu päikest, see teab hästi, milles asi. Prillid peegelduvad ja vaatevälja servad oleks nagu varjus. Kümme aastat tagasi Eestist lahkunud 42-aastane mees seisab rannas, vaatab ilusaid noori naisi ja mõtleb kodumaale. Suur kunstnik ja lustakas hing, kes oskab sellise meelolu üles joonistada. Niisugune äge töö pannakse siis 7. aprillil Tartus oksjonile. Ägeda hinnaga ka - 45 000 eurot. Kohe põnev teada, kes selle ostab ja millisele seinale paneb. Eesti Päevaleht, 06.04.2013 |
Kunsti ost ja müük
E-Kunstisalong pakub laias valikus klassikalist ja modernset kunsti. Enamik galeriis müügil olevaid töid on üleval ka koduleheküljel. Vaata veebis või tule galeriisse vaatama!
Head Eesti kunsti
Eesti kunsti müük, kunstigalerii, kunstioksjonid, vanem Eesti kunst, kaasaegsed Eesti kunstinkud. Eesti maal, graafika, skulptuur, terrakota, akvarell, õlimaal ja pastell.
Alates 1997. aastast
Galerii alustas tööd jaanuaris 1997. E-Kunstisalong korraldab oksjone, müüb kunstiklassikat ja kaasaegset kunsti, kureerib näitusi ning annab välja kunstialbumeid.
Eesti kunstioksjonid
Kas teadsid, et E-kunstisalong on Eesti vanim järjepidevalt tegutsev galerii, mis on pidevalt korraldanud kunstioksjoneid. Tule kindlasti osalema kevadoksjonile ja sügisoksjonile!
Vaata ka galerii tegemisi Facebookis
Kontaktandmed
E-Kunstisalong OÜ, reg. 11699523,
Tehase 16, Tartu, 50107
E-mail
Kontakttelefon (+372) 7366 777