Kunst on kunstist teha Riin Kübarsepp Kunst on kunstist teha KUNST
Anno jaanuar 1997
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16

Ostude saatmine üle maailma!

Kunst on kunstist teha KUNST

18. aprillil 2006
Kunst on kunsti teha, aga veel omaette kunst on seda teistele pakkuda.
Aga kunst on ka oksjonite korraldamine ja piltide valimine.
E-Kunstisalongi lähenev oksjon üllatab seekord huvitavate leidudega.

Eerik Haameri loomingut esineb oksjoni valikutes küllaltki harva.
Haamer, kes lõpetas “Pallase" kunstikooli 1935. aastal kunstnik Nikolai
Triigi õpilasena, äratas oma Saaremaa-aineliste
figuraalkompositsioonidega koheselt kunstihuviliste tähelepanu. 1944.
aasta sügisel võttis ta nagu paljud eestlased, ette raske ülemeretee
Rootsi, mis jäi tema kodumaaks kuni surmani. Uues keskkonnas tegi
kunstnik läbi mitmeid muutusi. Tema oksjonil pakutav maal “Rootsi
rannaküla" on valminud 1950-ndatel aastatel. Haamer kujutab tüüpilist
rootsimaist vaadet punaste majakestega, mis on jäädvustatud joonistava
pintsliga.

Väga pompöösne on ka Linda Kits-Mägi maal “Valgemetsal maastik".
1950-ndatel seal omandatud Valgemetsa suvekodul oli Kitsede perele suur
tähendus. Suuremõõtmeline kompositsioon valmis 1959. aasta suvel. Maal
annab tunnistust meistri impulsiivsest, hea koloriidivaistuga andest.
1960. aastal ilmunud kataloogis kirjutas Virve Hinnov: "Maastiku osas
köidavad suured valgusküllased impressionistlikus laadis lõuendid,
milles jääb kõlama kütkestav elurõõm ja optimism." Antud laadis tööde
ühe näitena nimetab autor just “Valgemetsa maastiku", mis kataloogis
esineb nr. 134 all. Suvises maastikus on kunstnik jäädvustanud ka oma
abikaasa Elmar Kitse ning mänguhoos pojad Marguse ja Sebastiani.

Oksjoni pärl on kahtlemata Konrad Mägi “Tulpide väljak". Antud maali on
väga detailselt kirjeldanud Hanno Kompus oma 1916. aastal Moskvas
koostatud käsikirjalises Mäe tööde kataloogis. Ta arvab, et kujutatud
on “mingit mõisa õue". Moskvasse sai aga valitud ja viidud teosed, mida
kunstnik just ise hindas. Hiljem on maal kuulunud kunstiühingu “Pallas"
ühe asutajaliikme perekonnale. Kuigi Mägi maalis 1910. aasta suvehakul
Rootsi piiri äärses Skotterudis ning “Tulpide väljak" sarnaneb laadilt
sealsetele eriliselt hõrkudele maalidele, arvatakse, et kunstnikku
inspireeris Oslo aedlinnaosa eramute hoonekompleksist. “Tulpide
väljaku" nime all on maali eksponeeritud 1968.a. Konrad Mäe 90.
juubeli näitusel ja 1998-99 kunstniku 120. sünniaastapäeva näitusel
Tartu Kunstimuuseumis ning 2004 näitusel Viinistu kunstimuuseumis.
Viimase Tartu-näituse eksponaadina on maalist kaader Andres Söödi
dokumentaalfilmis “Konrad Mägi".

Pikajalised diskussioonid on toimunud Tartu vaimu asjud, kus
erinevateks kandidaatideks on olnud nii Matti Milius, Mülleri Sass kui
Peeter Volkonski. Samas võib ju kunstimaastikul selleks osutuda
Aleksander Suuman.

1962. aastal lasti Moskvas rongkäigu ajal alla Ameerika luurelennuk
U-2. Legendaarset U2 kujutav lakoonilise vormiga Aleksander Suumani
maal ei jõudnud enesestmõistetavalt tolleaegsetele kunstinäitustele.
Tänapäeval võib sellist teost juba õnneks eksponeerida.

Esindatud on ka hetkel üks andekamatest Tartu linna
kunstnikest-Aleksandri poeg, Imat Suumann. Tema maal “Täiskuuõhtu" oli
jätkuks tema varasemale ööpiltide seeriale. Kunstnik pälvis nende
maalide eest Tartu linna olulisima Ado Vabbe nimelise kunstipreemia.
Ühes intervjuus on kunstnik küll ise pihtinud, et on selline tobe
pealkiri nagu «Täiskuuõhtu».

Suuman on selles mõttes üks vähestest eesti kunstnikest, kes lähtub
romantilisest kunstikontseptsioonist, milles looja põgeneb maailmakära
eest peitu, luues iseendale, sahtlisse ning lihtsalt kunsti suure
kunsti enda pärast. Järgides seega Charles Baudelaire´i sõnastatud
estetismi ideoloogia veendumust, et kunst on väärtus iseeneses.

Richard Uutmaa kodu asus Põhja-Eesti rannikul Altjal, mistõttu selle
kandi lahutamatuks osaks olid paadiretked ning kalapüük. Neid teemasid
näeb ka Uutmaa varases loomingus, tema figuraalsed stseenid kujutavad,
rannapoisikesi paadiga merel õngitsemas, naisi rannal kalu rookimas.
Oma hilisemates töödes keskendub ta aga maastikule. Kunstiteadlane Tiiu
Talvistu on iseloomustanud antud tööd selliste faktidega: “Uutmaa 100.
sünniaastapäevale pühendatud näitus Adamson-Ericu muuseumis kandis
nimetust "Eestimaa värvid“ ning demonstreeris ka kunstniku erinevatel
aasta- ja päevaaegadel maalitud meisterlikke maastikuvaateid. Enamasti
kujutas Uutmaa oma töis talle tuttavat Põhja-Eesti rannikut.
Erandlikuks kunstniku loomingus on 1971. aastal loodud "Pühajärve“
maastik." Tõepoolest nii värviküllast Uutmaad pole veel kohanud!

Jaan Koort kirjutab oma päevaraamatus 31. juunil 1913. aastal: Maal on
skulptuurat raskem teha, sellepärast olen suvel enamaste maalisid
teinud. Igal suvel olen ühe kuju katsunud ikka teha. Sel suvel võtsin
ette Pursi karjaposisi. Kukkus vähe unise näoga välja, aga eks tuli
alati vara tõusta ja uni jäi napiks. Esiotsa istus küll ilusti, aga
pärastpoole hakkasid silmalaud kinni vajuma ja sedaviisi ta unine
tuligi.

Just see selle sama “Karjapoisi" kipspea on eksponeeritud ka eeloleval
oksjonil.

Eduard Wiiralt on osanud alati eriti senusaalselt kujutanud naisi. Olgu
nad kabareest, külaõuelt või suisa rahvariitetes talutüdrukud. Eestisse
saabudes otsis kunstnik endale modelli, kes oleks nõus aktina
poseerima. Tantsijanna Astrid Arak oli nõus kunstnikule poosima
poolaktina. Wiiraltile iseloomulikult valmis eelnevalt töö "Lamav akt",
kus ta esmakordselt kasutas modellina A. Arakut. Seejärel alustas ta
tööd oma kuivnõelatehnikas "Poolakti" kallal, mis on tuntud ka
"Astridi" nime all. Maaliliste ¾edöövrite kõrval ei tasu aga unustada
ja alahinnata joonistuslikke käeharjutusi ja kergeid skitse. Ado Vabbe
visandiplokkides on kõrvuti fragmendid tulevastest maalidest, figuuri
joonistused ning teksti katked, mis on märkimisväärselt esindatud ka
antud väljapanekus.

Nõnda saab siis selliste oskjonitega ka Eesti kunstivõrra rikkamaks ja
kunstiteadlikumaks.



Riin Kübarsepp




Viimati lisatud teosed



Otsi konkreetset autorit nime või nimeosa järgi.
Täisnimekiri on nähtav ülal lingi Autorid kaudu.

Vaata tehnikate järgi



  —  

Vaata teemade järgi



Kunsti ost ja müük
E-Kunstisalong pakub laias valikus klassikalist ja modernset kunsti. Enamik galeriis müügil olevaid töid on üleval ka koduleheküljel.

Alates 1997. aastast
Galerii alustas tööd jaanuaris 1997. E-Kunstisalong korraldab oksjone, müüb kunstiklassikat ja kaasaegset kunsti ning kureerib näitusi.

Vaata ka galerii tegemisi Facebookis

Kontaktandmed
E-Kunstisalong OÜ, reg. 11699523,
Tehase 16, Tartu, 50107 
E-mail 
Kontakttelefon (+372) 7366 777

Veebidisain ja FastLion CMS aara.ee

Kunst on kunstist teha

Kunst on kunsti teha, aga veel omaette kunst on seda teistele pakkuda Aga kunst on ka oksjonite korraldamine ja piltide valimine

Kunst on kunstist teha KUNST

www.e-kunstisalong.ee © 2018 E-kunstisalong OÜ » Kunsti ost ja müük