Kunsti hind kui kunstiteos Hind 130 000 (Allee) Allikas: Galeriide koduleheküljed Eesti Ekspress 2004 Kunsti hind kui kunstiteos
Anno jaanuar 1997
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16

Ostude saatmine üle maailma!

Kunsti hind kui kunstiteos

Alo Lõhmus 9. dets. 2004
Miks maksab veerand ruutmeetrit õlimaali Konrad Mägi signeeringuga miljon krooni? Aga sellepärast, et viletsuses surnud klassiku teostest on saanud Eesti kunstituru esimese suurusjärgu moekaup.

See on nagu klassiõhtu põhikooli vanemas astmes. Seina ääres seisavad liuad suupistete, kohvitermoste ja muu keelekastega, kuid enne nende kallale asumist tuleb ära kuulata eeskava õpetaja Heinz Valgu juhatusel. Tegemist pole aga tavalise eeskavaga, vaid sellisega, milles saavad võimaluse ise osaleda vaid parimatest parimad klassiliikmed.

See ongi klassiõhtu, sest ennast ülemklassiks pidav kiht on viimastel aastatel avastanud uue staatusesümboli: osalemise kunstioksjonil. Käimas on galerii Allee reedeõhtune kunstioksjon, mille peamine rosin on jäetud õhtu teise poolde: siis saab näha, kas Konrad Mägi eluõhtul valminud pilt “Pargimotiiv fontääniga. Rooma" lööb miljoni krooni piiri või mitte. Juba maali alghind on paras noore pere eluasemelaen: 450 000 krooni.

Kuid enne tuleb maha müüa näiteks Eduard Karl Franz von Gebhardti “Musitseeriv ingel" alghinnaga 80 000 krooni. “Selle pildi võtaks tänuga vastu iga Saksa muuseum!" kiidab Valk kaupa. “80 000 krooni ja te ei kahetse!"

Ent ükski kaart ei tõuse. Parem siiski karta kui kahetseda.

“Ei ole midagi teha. Tõstame selle ¹edöövri kõrvale ja pakume siis jälle Eesti meeste loodud kunsti," on Valk pisut löödud.

Ka näiteks Herman Halliste loodud skulptuur, 18 000 krooni, ei leia soovijaid. Kuid Oskar Georg Adolf Hoffmanni “Talumees läkiläkis" skoorib 46 000krooniselt alghinnalt 53 000 ning Lepo Mikko “Mees ja naine hobusevankri juures" koguni 30 000 krooni pealt 62 000 krooni.

Kuidas aga noteeritakse täna Mägi? Miljonit ei tule, ent palju puudu ka ei jää. Õnnelik ostja on pildi eest nõus maksma 965 000 krooni ehk suurusjärgu võrra rohkem kui mis tahes teise oksjonil välja pandud töö eest.

“Ostsin, sest turg on selline," lausub ostja - või tegeliku ostja esindaja - Indrek Ilomets. “Ostsin samal põhjusel, miks teisedki on siia oksjonile tulnud."
Diletandist klassik

1925. aastal välja ravimata süüfilisse surnud Konrad Mägi, läinud sajandi alguse silmapaistvaim Eesti kunstnik ning Pallase kunstikooli esimene juhataja ei osanud oma eluajal sellistest summadest undki näha.

Valdava osa oma elust veetis ta rahapuuduses, õigemini Euroopas reisimiseks raha korjates, sest tema kunstnikumeel arenes pigem Pariisis ja Norras kui kodumaal. Eesti, eriti Tartu olud mõjusid talle tülgastavalt.

“Kasvatagu see rahvas siis siin kanu või mõnda muud kasulikku tõugu - mind kogu see asi enam ei huvitaks. Tont teab, kuid aga mina olen praegu küll kõiksugu armastuse oma kalli sugurahva vastu kaotanud," pihtis ta sunnitud Tartus viibimise ajal Esimese maailmasõja päevil.

Oma esimesel Tallinnas toimunud näitusel 1910. aastal müüs Mägi oma Norra-pilte odavalt, 12-15 rubla eest. Mõne aasta pärast sai tast esimene Eesti kunstnik, kes suutis vaid kunstialase tegevusega end kuidagimoodi ära elatada, kuid rikkusest oli asi kaugel.

Ehkki ta pälvis publiku tunnustuse juba oma esimeste näitustega, ei olnud see kunagi täielik ning veel surmatunnil pidas nii mõnigi kunstiautoriteet iseõppinud Mägit diletandiks.

Nüüd makstakse miljoneid tööde eest, mis kõik ei kuulu sugugi Mägi loomingu paremikku. See paremik, niipalju kui kunstniku loomingust on üldse säilinud (hinnanguliselt paarisaja töö ringis), asub Tallinna ja Tartu kunstimuuseumides.

Kuid kevadel müüdi Haus galerii oksjonil Mägi “Capri" miljoni ja kuue tuhande krooni eest (alghind 182 000), oktoobris läks “Rannamaastik" samas galeriis kaubaks 615 000 krooniga (alghind 195 000 krooni).

Loomulikult andis see nüüdse oksjoni pidajatele alust optimismiks. “Olime kindlad, et müümata Mägi pilt ei jää, sellest ka niisugune alghind," sõnab Allee omanik Juhan Kohal.

Miks on Mägi tööd kümme korda kallimad kui teiste nimekate Eesti kunstiklassikute omad?
Kuidas teha müügihitti

Üks põhjus võib peituda Konrad Mägile osutatud “riiklikus abis" 1990. aastatel. Kui mõni esinduslik riigiasutus soovis oma seinu kaunistada mõne kena maaliga, soovitas riiklik Kunstimuuseum tähelepanuväärselt tihti just Mägi töid. Tänaseni leidub muuseumist deponeeritud Mägit näiteks Riigikogu kantseleis. Kuid tema pildid on rippunud ka presidendilossis (eelmise peremehe ajal) ning Prantsuse saatkonnas.

See lõi Mägile peene fooni.

Samal ajal on kurb, kuid piltide hinnale kasulik tõsiasi, et Mägi ei jõudnud väga palju maalida ning suur osa tema töödest pole säilinud.

“Mägi loometee oli väga lühike, kestis 1909. aastast 1925. aastani. Mida on vähe, see on armas," sõnastab hinnaralli teise põhjuse Tartu Kunstimuuseum peavarahoidja Tiiu Talvistu. “Kui pildid on lisaks veel ka head, on see ju topelt armas."

Just siin peitub järgmine põhjus - Mägi kirgaste tuubivärvidega maalitud intensiivsed tööd on ilusad, dekoratiivsed ja arusaadavad igale rikkale. Selline maal külalistetoa seinal lihtsalt ei saa jääda märkamatuks, samas kui mõni lihtne joonistus võib peituda mööbli varju ega suuda oma omanikku väärikalt esindada.

“Näiteks skulptuuri veel eriti osta ei armastata, selleni peab ostjate maitse veel arenema," nendib Talvistu.

E-kunstisalongi juhataja Tiia Karelsoni arvates määrab õiglase hinna ka Mägi koht ametlikul kunstipanteonil. “Mägi on esimese e¹eloni esimene mees," sõnab ta. “Need e¹elonid jagunevad ju niimoodi: kõigepealt Pallase õpetajad, siis Pallase lõpetanud, siis Pallases õppinud ja siis kõik teised. Kuid Mägi oli ju Pallase looja," tutvustab Karelson kunstnike klassisüsteemi.

Pole muidugi teada, mida arvaks ametliku kunstiheerose staatusest lõpuni mässumeelseks jäänud Mägi ise, kes 1905. aasta revolutsiooni päevil osales Peterburi Jaani kirikus pastor Kallase kotti ajamise katses ning korraldas 1919. aastal Vanemuises lärmaka skandaali seal esinenud Soome tantsijataride vastu.

Haus-Galerii juhataja Piia Ausman toob välja järgmise aspekti: hästi doseeritud tööde kogus turul.

“Mägit liigub, samas kui näiteks Nikolai Triiki pole näha olnud. Ning Ants Laikmaa tegi pastellijoonistusi, mitte õlimaale," loetleb Ausman autoreid, kes võiksid olla, kuid ei ole Mägi hinnakonkurendid.

Ta ei salga, et osaliselt on turgu “üles ajanud" ka Haus-Galerii ise. “Varem tegelesime kunstiklassika müümisega ka oksjonite vahelisel ajal, kuid nüüd hoiame sellised tööd oksjonite jaoks, mis toimuvad kaks korda aastas. See forsseerib nõudlust," selgitab Ausman.

Ning kõige lõpuks - oksjoni õhkkond ise. Konkurendi ülepakkumise hasart meelitab nii mõnegi ostja oma rahakotiraudu rohkem avama kui ehk esialgu kavas.
Manitski ostab, mis meeldib

Kunstiringkondades liikuv kuulujutt lisab veel ühe põhjenduse Mägi kõrge hinna saladusele: miljonikroonine hind tuli Viinistu kunstimuuseumi looja Jaan Manitski ja tema eksabikaasa Urve Manitski esindajate omavahelisest konkurentsist oksjonisaalis ning see määraski edasise hinnakonjunktuuri.

Jaan Manitski lükkab selle jutu ümber. “Mägit ostavad Eestis praegu kaks-kolm inimest, mina nende hulka ei kuulu. Ma ei ole ka esindaja kaudu neil oksjonitel osalenud," sõnab ta.

Viinistus rippuvad kaks maali Otepää ja Lõuna-Eesti motiividega ostis Manitski oma sõnul veel “normaalse hinna eest". Miljoni maksmist Mägi eest ei pea ta päris õigeks.

“See sõltub subjektiivsest arusaamast ja rahasse suhtumisest. Mida annab teha miljoniga - väga palju. Just lugesin uudist, et linnavalitsus plaanib linlasi rõõmustada miljoni krooni eest - ning sama palju peaks kulutama veerandruutmeetrisele õlimaalile?" räägib kunstikoguja, kes oma sõnul ostab pildi vaid siis, kui see talle isiklikult väga meeldib. “Küll siis leiab ka hinna osas lahenduse," sõnab ta.

Ometi võib ka tühi kuulujutt Manitski Mägi-huvist hinda siiski pärmina paisutada. “Piltlikult öeldes võetakse juba kodust rohkem raha oksjonile kaasa, sest arvatakse, et konkureerida tuleb Manitskiga," ütleb Karelson.
Kullaauk Ahvenamaal?

Kas põnevus jätkub ka järgmistel kunstioksjonitel? Arvatavasti küll. Galeristid möönavad, et nii mõnigi järgmine Mägi maal võib kõrge hinna ahvatlusel peagi turule tulla. Kahe miljoni krooni tase ootab saavutamist. “Kuid kindlalt võib asjast rääkida alles siis, kui oksjoni kataloog on trükist tulnud ja seal on Mägi sees," sõnab Juhan Kohal.

Seevastu Heinz Valgul on põnev idee turu nõudluse rahuldamiseks. “Tasuks minna Mägi jälgedele näiteks Ahvenamaal, kus ta vaese mehena kinkis töid toiduainete saamiseks," soovitab ta. Võibolla leiaks sealstest kunstipoodidest odava hinnaga Mägi varaseid töid, mis Eesti turul müüduna teeniksid pöörast vaheltkasu.

Ausman mõttest siiski ei vaimustu. “Oma suured tööd lõpetas Mägi alati ateljees," sõnab ta. “Ahvenamaal võib leiduda vaid etüüde, needki tõenäoliselt signeerimata. Kunstiajaloo seisukohalt on nendegi väärtus väga suur, kuid müüja seisukohalt ei oleks need nii atraktiivsed." Pealegi kui keegi saabuks seljatäie uudis-Mägiga, käiks kauba hind paratamatult alla.

Karelson leiab samuti, et Ahvenamaal leiduda võivate tööde autorsust ja sünnilegendi võib olla väga raske usutavalt kindlaks teha. “Võibolla tasuks käia hoopis Võrumaal Kasaritsa kandis," arvab ta naljaga pooleks. “Võibolla õnnestuks sealt mõnest talust, kus raadiot ei kuulata ega lehti ei loeta, osta senitundmatu Mägi."
Abiks algajale kunstiostjale

Ometi saavad ka Mägi maalid ükskord otsa ning ammugi ei suuda kõik kunstiinvestorid maksta tema tööde eest miljoneid. Milliste autorite töödele tasuks raha paigutamise mõttes veel tähelepanu pöörata?

Ausman soovitab silmad lahti hoida selliste klassikute nagu Endel Kõks, Elmar Kits ja Lepo Mikko varasemate tööde koha pealt. Just nende kujunemise ja õpingute aastad (kolmekümnendad ja neljakümnendad) on kunstioksjonitel vähe esindatud. Samuti on kindla peale ostud Ado Vabbe ja Johannes Greenberg. Loomulikult Nikolai Triik ning teised Pallase suurkujud.

Kuid lisaks sellele, keda osta, tasub mõelda ka selle peale, kuidas osta. “Mujal maailmas on väga renomeekas osta kallis töö ja kinkida see siis muuseumile, kus maal pannakse välja koos annetaja nimega," annab hea vihje Tiiu Talvistu Tartu kunstimuuseumist.

Rikaste klassiõhtu saab selleks korraks läbi. Advokaat Paul Varul, kes omandas 20 500 krooni eest “tükikese õnne" (Heinz Valgu väljend) ehk Elmar Kitse maali “Majad põldude vahel", sabatab hilisõhtuse Tartu bussi ummistunud ukseavas koos tunglevate tudengite ja sõduritega.

“Piletitega enne!" karjub bussijuht. Varulil piletit ei ole ning ta suundub tagasi kõledasse bussijaama hoonesse.

Kalleimad oksjoniostud

Konrad Mägi. “Capri". Hind 1 006 000 (Haus)

Konrad Mägi. “Pargimotiiv fontääniga". Rooma. Hind 965 000 (Allee)

Konrad Mägi. “Rannamaastik". Hind 615 000 (Haus)

Konrad Mägi. “Maastik kellatorniga". Hind 341 500 (Haus)

Herbert Lukk. “Linnavaade". Hind 315 000 (Haus)

Konrad Mägi. “Alvine Käppa portree". Hind 286 000 (Haus)

Villem Ormisson. “Mehe portree. Karl Ormisson". Hind 245 000 (Allee)

Villem Ormisson. “Talvemaastik. Linn tehasega". Hind 209 000 (Vaal)

Eduard Wiiralt. “Põrgu". Hind 201 000 (Vaal)

Eerik Haamer. “Suusataja". Hind 206 500 (E-kunstisalong)

Evald Okas. “Vana kalur". Hind 173 000 (Haus)

Richard Uutmaa. “Võrguparandajad". Hind 162 000 (Haus)

Aleksander Bergman-Vardi. “Pariisi vaade". Hind 161 000 (Vaal)

Richard Uutmaa. “Kõrvetalu". Hind 150 000 (Allee)

Eduard von Gebhardt. “Kristus tervendab halvatut". Hind 148 000 (Haus)

Aleksander Bergman-Vardi. “EÜSi maja Tartus". Hind 147 000 (Vaal)

Konrad Mägi. “Otepää kirik". Hind 138 000 (Vaal)

Kristjan Raud. “Külvaja". Hind 130 500 (Vaal)

Ants Laikmaa. “Vaade Caprilt". Hind 130 000 (Vaal)

Paul Burman. “Künklik maastik metsatukkadega". Hind 130 000 (Allee)

Allikas: Galeriide koduleheküljed

Eesti Ekspress 2004


Viimati lisatud teosed



Otsi konkreetset autorit nime või nimeosa järgi.
Täisnimekiri on nähtav ülal lingi Autorid kaudu.

Vaata tehnikate järgi



  —  

Vaata teemade järgi



Kunsti ost ja müük
E-Kunstisalong pakub laias valikus klassikalist ja modernset kunsti. Enamik galeriis müügil olevaid töid on üleval ka koduleheküljel.

Alates 1997. aastast
Galerii alustas tööd jaanuaris 1997. E-Kunstisalong korraldab oksjone, müüb kunstiklassikat ja kaasaegset kunsti ning kureerib näitusi.

Vaata ka galerii tegemisi Facebookis

Kontaktandmed
E-Kunstisalong OÜ, reg. 11699523,
Tehase 16, Tartu, 50107 
E-mail 
Kontakttelefon (+372) 7366 777

Veebidisain ja FastLion CMS aara.ee

Kunsti hind kui kunstiteos

Miks maksab veerand ruutmeetrit õlimaali Konrad Mägi signeeringuga miljon krooni? Aga sellepärast, et viletsuses surnud klassiku teostest on saanud Eesti kunstituru esimese suurusjärgu moekaup See on nagu klassiõhtu põhikooli vanemas astmes

Kunsti hind kui kunstiteos

www.e-kunstisalong.ee © 2018 E-kunstisalong OÜ » Kunsti ost ja müük