"Kunstikogu kõneleb"- teoseid Gustav E-Kunstisalongis on eksponeeritud II osa Inge ja Gustav Liivi erakunstikogust, mis hõlmab eelkõige graafikat. Näitusel on mitmeid auhindu pälvinud autorite loomingut - Vive Tolli, Evi Tihemetsa ja Silvi Liiva töid. Lisaks on üleval Eestis peamiselt raamatute illustraatorina tuntud Richard Kiwiti joonistus (1918) ja Ilmar Malini lito "Narrike“ (1983). 1960-ndatel kujunes eesti kunstielu üheks keskpunktiks Eesti Graafikakoda (loodud 1947. aastal, algne nimetus Eesti Graafika Eksperimentaalateljee). Oma osa selles oli ka Vive Tollil, kes oli juba toona siinse graafikakunsti üks juhtfiguure. Tema loomupärane andekus, omanäoline maailmapilt ning töökus on hoidnud teda eesti graafikakunsti tipus praeguseks juba üle 50 aasta. Antud näitusel moodustabki märkimisväärse osa just Tolli looming - 14 tööd aastatest 1957-1981. Vive Tolli alustas oma kunstiõpinguid keraamika alal, kuid peagi mõistis, et see seab liiga kitsad piirid tema fantaasiale ja eneseväljendusele. Ta vajas suuremaid pindu ja võimalusi, mida leidis graafikast. Kunstiloolase Mai Levini sõnul esindab Tolli looming eesti graafika naiselikku alget. Seal on lüürilisust , intiimsust ning müütilisust ja müstilisust. Tolli loodud kompositsioonides võib tajuda maalähedast hoiakut ning empaatilist kaasaelamist inimelu saatusele. Vive Tolli graafika vajab aega süvenemiseks, selles peituvad detailid, mis esmapilgul võivad jääda märkamata. Sageli mängib kunstnik ka erinevate rakurssidega. Eriti tugevalt tuleb see esile tema järvede-sarjas, kus Tolli vaatab maailmale justkui pilvede alt. Kunstiteadlane Lehti Viiroja on iseloomustanud ka sel näitusel esitatud graafilist lehte “Rändjärv": “Maa kaugust rõhutab joonistuse õrnus, filigraansus; esmasel pilgul sulab kõik ühtlaseks heledaks pinnaks ja alles lähemal vaatlusel hakkavad eralduma üksikkujundid. " Vaataja leiab seal metsastunud maastiku, taeva poole käsi tõstvaid naisi ja külamaju, mis kõnelevad siinse rahva elust oma ajas. Juba 1930-ndatest on eesti kunstnike seas olnud populaarseks teemaks rannakülad ja sealsed inimesed, eelkõige kalurid. Vive Tolli on sellele pühendanud suure ja olulise peatüki ka oma loometeel. Nooruses veetis ta paljud oma suved Muhumaal ja hiljem, 1960-ndatel, ka Lohusalus, kus ta jälgis ümbritsevat sooja emotsionaalsusega. Suuresti peetakse just seda perioodi tema elu tõsisemaks eneseleidmise ja küpsuse saavutamise ajaks. Ta ise on rõhutanud, et kõik kohad ja tegelased selle ajajärgu töödes, alates "Muhu poisist“ (1960) ja lõpetades "Tühjaks jäänud koduga“ (1968), on otse elust võetud. Kunstnikul on alles isegi toona natuurist tehtud visandid ja etüüdid. Näitusel eksponeeritud Vive Tolli graafilised lehed kuuluvad jäägitult tema loomingu paremikku. Need on reprodutseeritud ja ära märgitud nii Lehti Viirsalu (1975) kui ka Mai Levini (2004) koostatud kataloogides. Kunstnik Evi Tihemets on teine kunstnik antud näitusel, kes töötab ka Eesti Graafikakojas. Ta lõpetas kunstiinstituudi 1958. aastal ja on sellest alates aktiivselt omal alal tegutsenud. Kunstnik ise on kõnelenud: “Graafikas on mind huvitanud eelkõige tehnilised võimalused. Olen olnud katsetaja ja otsija. “ Öeldu väljendub ka Tihemetsa poolt viljelevates stiilides ja ¾anrites, mis on aastatega teinud suuri hüppeid ja muutusi, olles seega äärmiselt mitmekülgne. Loomingu algusaastatel olid tema töödes olulisel kohal Eesti maastiku interpretatsoonid, milledest kahte näeb ka käesoleval näitusel. Silvi Liiva on oma loomingus vabalt käsitlenud ning kohati lausa eiranud perpektiivi- ja kompositsioonireegleid ning anatoomilist vastavust. Sellega kutsus tema looming 1960. ja 1970. aastate näitusesaalides esile kahtlevaid seisukohti. Martti Soosaar on raamatus “Ateljee-etüüde 2" tabavalt kirjutanud, et kui Liiva oleks ratsionaalsemana tulnud, ei oleks eesti kunstis selliseid sugestiivseid teoseid nagu “Optimist", “Helin", “Haldjas", /---/. " Nimetatud töödest viimane kuulub ka Liivide kogusse. Graafilist lehte “Haldjas" iseloomustab õhulisus ja heledus, kunstnik on naisfiguuri ümber jätnud palju valget ruumi, et vaataja tähelepanu koonduks vaid kujutatud stseenile. Näitus annab selge ja autoriteetse pildi eesti graafika ühest õitsenguperioodist, eelkõige 1960. ja 1970. aastatest. Kadri Asmer 40,7 x 42,8 Hind: € 265 uus raam Ei ole müügil Ilmar Malin Narrike 1983 Litograafia,paber 28,7 x 20 Hind: € 75 vana raam Ei ole müügil "Kunstikogu kõneleb"- teoseid Gustav ja Inge Liivi erakogust - II osa graafika
Anno jaanuar 1997
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16

Ostude saatmine üle maailma!

"Kunstikogu kõneleb"- teoseid Gustav ja Inge Liivi erakogust - II osa graafika

22.10.2011

E-Kunstisalongis on eksponeeritud II osa Inge ja Gustav Liivi erakunstikogust, mis hõlmab eelkõige graafikat. Näitusel on mitmeid auhindu pälvinud autorite loomingut - Vive Tolli, Evi Tihemetsa ja Silvi Liiva töid. Lisaks on üleval Eestis peamiselt raamatute illustraatorina tuntud Richard Kiwiti joonistus (1918) ja Ilmar Malini lito "Narrike“ (1983).
1960-ndatel kujunes eesti kunstielu üheks keskpunktiks Eesti Graafikakoda (loodud 1947. aastal, algne nimetus Eesti Graafika Eksperimentaalateljee). Oma osa selles oli ka Vive Tollil, kes oli juba toona siinse graafikakunsti üks juhtfiguure. Tema loomupärane andekus, omanäoline maailmapilt ning töökus on hoidnud teda eesti graafikakunsti tipus praeguseks juba üle 50 aasta. Antud näitusel moodustabki märkimisväärse osa just Tolli looming - 14 tööd aastatest 1957-1981.
Vive Tolli alustas oma kunstiõpinguid keraamika alal, kuid peagi mõistis, et see seab liiga kitsad piirid tema fantaasiale ja eneseväljendusele. Ta vajas suuremaid pindu ja võimalusi, mida leidis graafikast. Kunstiloolase Mai Levini sõnul esindab Tolli looming eesti graafika naiselikku alget. Seal on lüürilisust , intiimsust ning müütilisust ja müstilisust. Tolli loodud kompositsioonides võib tajuda maalähedast hoiakut ning empaatilist kaasaelamist inimelu saatusele.
Vive Tolli graafika vajab aega süvenemiseks, selles peituvad detailid, mis esmapilgul võivad jääda märkamata. Sageli mängib kunstnik ka erinevate rakurssidega. Eriti tugevalt tuleb see esile tema järvede-sarjas, kus Tolli vaatab maailmale justkui pilvede alt. Kunstiteadlane Lehti Viiroja on iseloomustanud ka sel näitusel esitatud graafilist lehte “Rändjärv": “Maa kaugust rõhutab joonistuse õrnus, filigraansus; esmasel pilgul sulab kõik ühtlaseks heledaks pinnaks ja alles lähemal vaatlusel hakkavad eralduma üksikkujundid." Vaataja leiab seal metsastunud maastiku, taeva poole käsi tõstvaid naisi ja külamaju, mis kõnelevad siinse rahva elust oma ajas.
Juba 1930-ndatest on eesti kunstnike seas olnud populaarseks teemaks rannakülad ja sealsed inimesed, eelkõige kalurid. Vive Tolli on sellele pühendanud suure ja olulise peatüki ka oma loometeel. Nooruses veetis ta paljud oma suved Muhumaal ja hiljem, 1960-ndatel, ka Lohusalus, kus ta jälgis ümbritsevat sooja emotsionaalsusega. Suuresti peetakse just seda perioodi tema elu tõsisemaks eneseleidmise ja küpsuse saavutamise ajaks. Ta ise on rõhutanud, et kõik kohad ja tegelased selle ajajärgu töödes, alates "Muhu poisist“ (1960) ja lõpetades "Tühjaks jäänud koduga“ (1968), on otse elust võetud. Kunstnikul on alles isegi toona natuurist tehtud visandid ja etüüdid.
Näitusel eksponeeritud Vive Tolli graafilised lehed kuuluvad jäägitult tema loomingu paremikku. Need on reprodutseeritud ja ära märgitud nii Lehti Viirsalu (1975) kui ka Mai Levini (2004) koostatud kataloogides.
Kunstnik Evi Tihemets on teine kunstnik antud näitusel, kes töötab ka Eesti Graafikakojas. Ta lõpetas kunstiinstituudi 1958. aastal ja on sellest alates aktiivselt omal alal tegutsenud. Kunstnik ise on kõnelenud: “Graafikas on mind huvitanud eelkõige tehnilised võimalused. Olen olnud katsetaja ja otsija.“ Öeldu väljendub ka Tihemetsa poolt viljelevates stiilides ja ¾anrites, mis on aastatega teinud suuri hüppeid ja muutusi, olles seega äärmiselt mitmekülgne. Loomingu algusaastatel olid tema töödes olulisel kohal Eesti maastiku interpretatsoonid, milledest kahte näeb ka käesoleval näitusel.
Silvi Liiva on oma loomingus vabalt käsitlenud ning kohati lausa eiranud perpektiivi- ja kompositsioonireegleid ning anatoomilist vastavust. Sellega kutsus tema looming 1960. ja 1970. aastate näitusesaalides esile kahtlevaid seisukohti. Martti Soosaar on raamatus “Ateljee-etüüde 2" tabavalt kirjutanud, et kui Liiva oleks ratsionaalsemana tulnud, ei oleks eesti kunstis selliseid sugestiivseid teoseid nagu “Optimist", “Helin", “Haldjas", /---/." Nimetatud töödest viimane kuulub ka Liivide kogusse. Graafilist lehte “Haldjas" iseloomustab õhulisus ja heledus, kunstnik on naisfiguuri ümber jätnud palju valget ruumi, et vaataja tähelepanu koonduks vaid kujutatud stseenile.
Näitus annab selge ja autoriteetse pildi eesti graafika ühest õitsenguperioodist, eelkõige 1960. ja 1970. aastatest.

Kadri Asmer



Viimati lisatud teosed



Otsi konkreetset autorit nime või nimeosa järgi.
Täisnimekiri on nähtav ülal lingi Autorid kaudu.

Vaata tehnikate järgi



  —  

Vaata teemade järgi



Kunsti ost ja müük
E-Kunstisalong pakub laias valikus klassikalist ja modernset kunsti. Enamik galeriis müügil olevaid töid on üleval ka koduleheküljel.

Alates 1997. aastast
Galerii alustas tööd jaanuaris 1997. E-Kunstisalong korraldab oksjone, müüb kunstiklassikat ja kaasaegset kunsti ning kureerib näitusi.

Vaata ka galerii tegemisi Facebookis

Kontaktandmed
E-Kunstisalong OÜ, reg. 11699523,
Tehase 16, Tartu, 50107 
E-mail 
Kontakttelefon (+372) 7366 777

Veebidisain ja FastLion CMS aara.ee

"Kunstikogu kõneleb"- teoseid Gustav

Vive Tolli Tühjaks jäänud kodu 1968 Söövitus,paber plm 46 x 49 Hind: € 515 uus raam Ei ole müügil Vive Tolli Unustatud aed 1976 Söövitus,paber plm E-Kunstisalongis on eksponeeritud II osa Inge ja Gustav Liivi erakunstikogust, mis hõlmab eelkõige graafikat. Näitusel on mitmeid auhindu pälvinud autorite loomingut - Vive Tolli, Evi Tihemetsa ja Silvi Liiva töid. Lisaks on üleval Eestis peamiselt raamatute illustraatorina tuntud Richard Kiwiti joonistus (1918) ja Ilmar Malini lito "Narrike“ (1983).1960-ndatel kujunes eesti kunstielu üheks keskpunktiks Eesti Graafikakoda (loodud 1947. aastal, algne nimetus Eesti Graafika Eksperimentaalateljee). Oma osa selles oli ka Vive Tollil, kes oli juba toona siinse graafikakunsti üks juhtfiguure. Tema loomupärane andekus, omanäoline maailmapilt ning töökus on hoidnud teda eesti graafikakunsti tipus praeguseks juba üle 50 aasta. Antud näitusel moodustabki märkimisväärse osa just Tolli looming - 14 tööd aastatest 1957-1981. Vive Tolli alustas oma kunstiõpinguid keraamika alal, kuid peagi mõistis, et see seab liiga kitsad piirid tema fantaasiale ja eneseväljendusele. Ta vajas suuremaid pindu ja võimalusi, mida leidis graafikast. Kunstiloolase Mai Levini sõnul esindab Tolli looming eesti graafika naiselikku alget. Seal on lüürilisust , intiimsust ning müütilisust ja müstilisust. Tolli loodud kompositsioonides võib tajuda maalähedast hoiakut ning empaatilist kaasaelamist inimelu saatusele. Vive Tolli graafika vajab aega süvenemiseks, selles peituvad detailid, mis esmapilgul võivad jääda märkamata. Sageli mängib kunstnik ka erinevate rakurssidega. Eriti tugevalt tuleb see esile tema järvede-sarjas, kus Tolli vaatab maailmale justkui pilvede alt. Kunstiteadlane Lehti Viiroja on iseloomustanud ka sel näitusel esitatud graafilist lehte “Rändjärv": “Maa kaugust rõhutab joonistuse õrnus, filigraansus; esmasel pilgul sulab kõik ühtlaseks heledaks pinnaks ja alles lähemal vaatlusel hakkavad eralduma üksikkujundid." Vaataja leiab seal metsastunud maastiku, taeva poole käsi tõstvaid naisi ja külamaju, mis kõnelevad siinse rahva elust oma ajas.Juba 1930-ndatest on eesti kunstnike seas olnud populaarseks teemaks rannakülad ja sealsed inimesed, eelkõige kalurid. Vive Tolli on sellele pühendanud suure ja olulise peatüki ka oma loometeel. Nooruses veetis ta paljud oma suved Muhumaal ja hiljem, 1960-ndatel, ka Lohusalus, kus ta jälgis ümbritsevat sooja emotsionaalsusega. Suuresti peetakse just seda perioodi tema elu tõsisemaks eneseleidmise ja küpsuse saavutamise ajaks. Ta ise on rõhutanud, et kõik kohad ja tegelased selle ajajärgu töödes, alates "Muhu poisist“ (1960) ja lõpetades "Tühjaks jäänud koduga“ (1968), on otse elust võetud. Kunstnikul on alles isegi toona natuurist tehtud visandid ja etüüdid.Näitusel eksponeeritud Vive Tolli graafilised lehed kuuluvad jäägitult tema loomingu paremikku. Need on reprodutseeritud ja ära märgitud nii Lehti Viirsalu (1975) kui ka Mai Levini (2004) koostatud kataloogides.Kunstnik Evi Tihemets on teine kunstnik antud näitusel, kes töötab ka Eesti Graafikakojas. Ta lõpetas kunstiinstituudi 1958. aastal ja on sellest alates aktiivselt omal alal tegutsenud. Kunstnik ise on kõnelenud: “Graafikas on mind huvitanud eelkõige tehnilised võimalused. Olen olnud katsetaja ja otsija.“ Öeldu väljendub ka Tihemetsa poolt viljelevates stiilides ja ¾anrites, mis on aastatega teinud suuri hüppeid ja muutusi, olles seega äärmiselt mitmekülgne. Loomingu algusaastatel olid tema töödes olulisel kohal Eesti maastiku interpretatsoonid, milledest kahte näeb ka käesoleval näitusel.Silvi Liiva on oma loomingus vabalt käsitlenud ning kohati lausa eiranud perpektiivi- ja kompositsioonireegleid ning anatoomilist vastavust. Sellega kutsus tema looming 1960. ja 1970. aastate näitusesaalides esile kahtlevaid seisukohti. Martti Soosaar on raamatus “Ateljee-etüüde 2" tabavalt kirjutanud, et kui Liiva oleks ratsionaalsemana tulnud, ei oleks eesti kunstis selliseid sugestiivseid teoseid nagu “Optimist", “Helin", “Haldjas", /---/." Nimetatud töödest viimane kuulub ka Liivide kogusse. Graafilist lehte “Haldjas" iseloomustab õhulisus ja heledus, kunstnik on naisfiguuri ümber jätnud palju valget ruumi, et vaataja tähelepanu koonduks vaid kujutatud stseenile.Näitus annab selge ja autoriteetse pildi eesti graafika ühest õitsenguperioodist, eelkõige 1960. ja 1970. aastatest. Kadri Asmer

"Kunstikogu kõneleb"- teoseid Gustav ja Inge Liivi erakogust - II osa graafika

www.e-kunstisalong.ee © 2018 E-kunstisalong OÜ » Kunsti ost ja müük