Lüdimois kui Eesti Dali Sürrealism on läbi aegade köitnud publikut oma müstilisuse ning sümboolsete alltekstidega. Üks eesti kunsti ehedamaid sürrealismi näiteid on Neeme Lüdimois, kelle loominguga ei old. . juunini ©1995-2007 Postimees Postimees Lüdimois kui Eesti Dali
Anno 1997
Eesti kunsti esindusgalerii E-Kunstisalong alustas tööd jaanuaris 1997 ja on kõige vanem eragalerii Eestis. Galerii on korraldanud oksjone 27 aastat, järjekorras on tulemas 54.oksjon. E-Kunstisalong tegeleb eesti kunstiklassika ja kaasaegse kunsti müügiga ning näituste korraldamisega.
E-poest ostetud teosed saadame teieni kulleriga
1-3 tööpäeva jooksul. Transport alates 20 €.
Eesti kunsti esindusgalerii E-Kunstisalong alustas tööd jaanuaris 1997 ja on kõige vanem eragalerii Eestis. Galerii on korraldanud oksjone 27 aastat, järjekorras on tulemas 54.oksjon. E-Kunstisalong tegeleb eesti kunstiklassika ja kaasaegse kunsti müügiga ning näituste korraldamisega.
E-poest ostetud teosed saadame teieni kulleriga
1-3 tööpäeva jooksul. Transport alates 20 €.
Lüdimois kui Eesti Dali
Kadri Asmer 19. juunil 2007
Sürrealism on läbi aegade köitnud publikut oma müstilisuse ning sümboolsete alltekstidega. Üks eesti kunsti ehedamaid sürrealismi näiteid on Neeme Lüdimois, kelle loominguga ei old..
Sürrealism on läbi aegade köitnud publikut oma müstilisuse ning sümboolsete alltekstidega. Üks eesti kunsti ehedamaid sürrealismi näiteid on Neeme Lüdimois, kelle loominguga ei olda ehk veel kuigivõrd tuttav, kuid samas on tegemist silmapaistva isiksusega. Neeme Lüdimoisi maal «Akt viiuliga».  Foto: Repro Ta pole õppinud ühegi kunstniku käe all ega kunstikoolis, ta pole end sidunud ühegi rühmitise või liiduga. Tegemist on füüsikat tudeerinud tartlasega, kelle esimesi töid võis näha 1980. aastatel noortenäitustel. Olles oma olemuselt küll tagasihoidlik, on tema looming niivõrd produktiivne ja omanäoline, et raske on nimetatud kunstnikku mitte märgata. Neeme Lüdimoisi loomingut iseloomustavad nii kubism kui ka sürrealism, mis on läbi põimitud sümbolitest ning märkidest. Nende tõlgendamiseks ei anna kunstnik ise aga ühtegi vihjet, vaid jätab selle kunstipubliku ülesandeks. Kubistidele omaselt võib kohata objektide osadeks võtmist ning taandamist stereomeetrilisteks elementideks. Kunstnik on picassolikult lagundanud tükkideks inimkeha, mille suurepärane näide on teos «Viiuldaja». Lummav jõud Lüdimoisi tööde puhul torkab silma sarnane käekiri maailmakuulsa sürrealisti Salvador Daliga. Võrreldav on koloriit, temaatika ning sümbolid, mis tekitavad ebareaalseid olustikke, kuid on kujutatud äärmiselt realistlikus laadis. Seetõttu võivad need ühtaegu mõjuda nii köitvalt kui ka irriteerivalt. Tegemist on pittura metafisica´ga ehk teostega, mida näib valitsevat üleloomulik jõud. Maal justkui haarab endasse ning samm-sammult on võimalik hakata avastama detaile, mis on tervikusse sulandunud. Sürrealistidele omaselt on Lüdimoisi maalides tuttavad esemed asetatud võõrastesse situatsioonidesse. Teoses «Külmunud libisemine» näeme jäsemetega muna liugu laskmas ning maalil «Meelitaja» muundub kangas matadoori käes telliskivimüüriks. Samuti kohtab Lüdimoisi loomingus Dalilt tuttavaid peitepilte, kus järvepinnast või pilvedest moodustuvad inimfiguurid ning -näod. «Massikommunikatsioon surub peale ning mõjutab, sealhulgas ka eeskujud - Salvador Dali, René Magritte ning Pablo Picasso,» selgitab Lüdimois oma seost kunstnikest suurkujudega. Vaade siseõue Näituse üldpealkirja «Vaade siseõue» kannab väljapaneku vanim töö aastast 1987, mis kujutab androgüünset poisslast seismas kujuteldaval ukselävel. Sümboolselt võib seda tõlgendada kui kunstniku enda vaadet minevikku ja tegelikkusesse. Küsimusele, kust kunstnik oma ideid ammutab ning inspiratsiooni leiab, vastab Lüdimois lühidalt: peast. Küllap see nii ongi, üks asi viib teiseni, iga värv seab eelduse järgmise värvi valikule ning iga motiiv kutsub esile uue. Neeme Lüdimoisi looming on ilmselt keerulisem kui see, mida silmaga enda ümber näeme, purustades argielu piirid ning andes inimmõtetele uue vabaduse. Näitus «Vaade siseõue» Rocca al Mare kaubanduskeskuses E-Kunstisalongis 30. juunini ©1995-2007 Postimees Postimees |
