Keegi värvuline oli jätnud linna pildile püüdmise päeva kohtumispaika jalutanud kunstnik Jüri Marrani kinganinale valgekirju pläraka, mida võis võtta kui heaendelist märki ja mis kinnitas ühtlasi kunstniku huvi suunatust kaugemale kui oma varbad. Nagu Jüri Marran, nii olid ka tema nooremad ja vanemad kolleegid silmitsenud teel Raekoja platsile sügisesse kalduvat Tartut maalilisuse seisukohalt. Eesmärk oli jäädvustada modelliks olnud linna nii, et piltidest saaks koostada ühisnäituse ja välja anda kunstikalendri. Tulijad tervitasid üksteist ja rääkisid lühidalt oma kavatsustest. Kunstnike kavatsused Jüri Marran lubas minna jalutuskäigule Toomemäele ja Supilinna algusse. Eevart ja Piibe Arrak nagu ka Maris Tuuling ja Evi Gailit tahtsid otsida visandamispaiku Emajõe ääres Atlantise lähedal. Nerva kavatses teha kesklinnas sõnalisi ja joonistuslikke märkmeid ning muu hulgas vaadelda hoolikalt kaarsilda. Nimelt on tal valmimas talle omases tehnikas graafiline leht, millel on kujutatud elevanti, kes kaarsilda lössi vajutab. Et kogunemisaja lõpuni oli veel mõni minut aega, siis rääkis Matti Milius valjul häälel, et koostab oma kollektsiooni põhjal novembri alguseks väljapanekut Riias. Viimasena kihutas raeplatsile kohtumispaika tunamullu Tartu Kõrgema Kunstikooli ja tänavu Tartu Ülikooli kunstiõpetuse õpetaja erialal lõpetanud Raimond Lepiste, käes mootorratturi kiiver. Kui linna pildile püüdmise päeva peakorraldaja, E-kunstisalongi juhataja Tiia Karelson oli kunstnikele päevakorda tutvustanud, läksid nad üheskoos imetlema vaadet, mis avaneb linnapea kabinetist. Laine Jänes ise viibis samal ajal Pärnus. Kõrgemast kunstikoolist projekti koostamise loengust raeplatsile tõtanud neljanda aasta kunstitudeng, endine lastekunstikooli direktor ja praegune kunstiõpetaja, kunstikuu peakorraldaja kunstnik Enn Tegova ei läinud raekotta, vaid võttis otsemaid suuna ülikooli vana kohviku suunas. Kui ta oli alles keskkoolipoiss, käis ta ülikooli kunstikabinetis ja ülikooli vanas kohvikus, mis oli liikumisteede ristumispunkt paljudele kultuurihiiglastele. «Alates alliksaartest ja suumanisassidest ning lõpetades untide ja vahingutega,» tutvustas Tegova omaaegset seltskonda. Oma maalikasti seadis ta üles Tõnissoni kuju selja taga pingi seljatoe ja müüri vahel mururibal. Samal ajal rääkis ta jaanuaris kavandatud kunstikuu tähtsusest. Kunst rahvale lähemale Muu hulgas on nii kunstikuu kui ka Tartu pildile püüdmise päev hea selleks, et kunsti rahvale lähemale viia. «Kunstnik tahab ikka oma sõnumi kuidagi välja tuua,» ütles Tegova. «Kui näituste külastatavus on tohutult väike, siis tuleb leida tee, et vaatajatel tekiks suurem kunstiharjumus.» Oma pilti alustas Tegova hoonete piirjoonte tõmbamisest ookrikarva õlipastelliga. Selsamal hetkel läks Tõnissoni platsist mööda kaitseminister Margus Hanson ja heitis põgusaid pilke maalija poole. Kui järg jõudis akvarellideni, kallas Tegova värvidele peale Eviani vett. «Kasutan hollandlaste tehnikat - kõigepealt akvarell, siis tempera ja siis teen õliga edasi,» rääkis Tegova taevast helesiniseks maalides. «Nii saavutatakse pildile eriline ruumiline olek.» Seesugusest tegevusest õues saab ainult etüüdi. «Põhiline töö nõuab aega ja süvenemist kuskil mujal,» kinnitas Tegova. Aega on tänavu suvel lastekunstikooli direktori ametikohalt tagasi astunud kunstnikul varasemaga võrreldes rohkem. Seganud punast sinisega ja tõmmanud oma pildile ühe pruuni nurga, rääkis Tegova, et peab oma koolis edasi õpetaja ametit. «Õpetan maali ja kompositsiooni,» rääkis ta oma endisele kolleegile Olav Villmannile, kes teda maalimas oli märganud. Kell 15.15 pigistas Tegova paletile valgest, punasest ja rohelisest õlivärvituubist läraka, mida ta nimetas värviliseks halliks, ja kattis sellega oma pildil mõnes kohas Postimehe toimetuse nurka ja peahoonet. Täpselt pool neli pani ta maalikasti kinni ja võttis suuna Jakobi mäele, kus lastekunstikooli joonistustunnis ootas teda II b maaligrupp. Väikese värvulise jäetud heaendeline märk Jüri Marrani parema kinga ninal osutus tõeks. Ilm toetas kunstnikke päikesesära ja õnneks ainult õrna põhjasuunast puhuva tuulega. Kunstipäeva lõpetamiseks kogunesid kunstnikud Atlantise ette. Marran näitas Tiia Karelsonile üheksat visandit. Need õlipastellidega tihedalt kriipse täis tõmmatud märkmikulehed kujutavad endast pidepunkte, mida appi võttes alustab kunstnik koduses ateljees suurte piltide maalimist. Piibe ja Eevart Arrakul oli ette näidata pilte jõest, kusjuures üks oli vaadanud Plasku ja teine raudsilla poole. Mootorratturikiivriga Raimond Lepiste oli jätnud vaated oma fotoaparaadi mällu. Atlantise perenaine Olga Aasav kutsus kunstnikud einele, mis koosnes frikadellisupist, pirukatest ja hõõgveinist. Matti Miliusel ei olnud midagi ette näidata, ent kunstitööd tegi sel päeval temagi. «Aitasin tassida hõõgveinipudeleid,» rääkis kollektsionäär kahe supisuutäie vahel, endal pirukapuru habemes. ©2002-2003 Postimees |
Kunsti ost ja müük
E-Kunstisalong pakub laias valikus klassikalist ja modernset kunsti. Enamik galeriis müügil olevaid töid on üleval ka koduleheküljel. Vaata veebis või tule galeriisse vaatama!
Head Eesti kunsti
Eesti kunsti müük, kunstigalerii, kunstioksjonid, vanem Eesti kunst, kaasaegsed Eesti kunstinkud. Eesti maal, graafika, skulptuur, terrakota, akvarell, õlimaal ja pastell.
Alates 1997. aastast
Galerii alustas tööd jaanuaris 1997. E-Kunstisalong korraldab oksjone, müüb kunstiklassikat ja kaasaegset kunsti, kureerib näitusi ning annab välja kunstialbumeid.
Eesti kunstioksjonid
Kas teadsid, et E-kunstisalong on Eesti vanim järjepidevalt tegutsev galerii, mis on pidevalt korraldanud kunstioksjoneid. Tule kindlasti osalema kevadoksjonile ja sügisoksjonile!
Vaata ka galerii tegemisi Facebookis
Kontaktandmed
E-Kunstisalong OÜ, reg. 11699523,
Tehase 16, Tartu, 50107
E-mail
Kontakttelefon (+372) 7366 777