Navitrolla pani seinale näituse E-Kunstisalongis saab vaadata Navitrolla uute maalide näitust "Suure Karu pojad", mille peategelased karud askeldavad kodu- ja välismaises looduses pehmete üksikute pilvedega kaetud helgelt sinise taeva all. Näituse pealkiri on seesama, mis ühel raamatul ja filmil, mille peategelane on indiaanipealik, kes võitleb koos oma väikese hõimuga vabaduse eest. "See raamat jättis mulle lapsepõlves pea sisse väga sügava jälje," ütles Navitrolla. Liselotte Welskopf-Henrichi "Suure Karu pojad" ilmus eesti keeles aastal 1976. Samanimeline film valmis aastal 1966, peaosas Gojko Mitić, kes just nüüd, 13. juunil sai 80-aastaseks. Ja kui juba läks arvude kirjutamiseks, siis olgu öeldud, et Heiki Trolla ehk Navitrolla sünnist möödub 10. augustil 50 aastat. Loetud raamatust jättis tulevane kunstnik meelde muu hulgas asjaolu, et maailma on valitsenud kogu aeg ebaõiglus. Seda on Navitrolla sõnul tunda saanud ka eesti rahvas, näiteks Nõukogude okupatsiooni aegsetes küüditamistes. Näitusele nime andmist seostab ta tähelepanekuga, et inimesed küüditavad pidevalt loodust. "Mina armastan loodust," lisas ta. Karudega seotud Vastse väljapaneku kõik pildid on seotud karudega. Maalide pealkirjad aitavad vaatajal kunstniku sõnumile lähemale minna. "Piltide tähendused sünnivad inimeste peas," lisas ta. "Ma olen andnud pealkirja väikese sõnumivõtme, aga iga inimene, kes vaatab pilti, näeb selles midagi täiesti endale omast ja vajalikku. " Väljapaneku keskne maal on "Udu Karula rahvuspargis". Pealiskaudsel silmitsemisel ei ole voogavates udulaamades karvaseid olendeid näha. "Sel pildil on karud olemas, need veidike udused moodustised, nende nägemine nõuab eemalt vaatamist," kommenteeris Navitrolla. Seesama maal on ühtlasi vaade kunstniku koduaknast. Seda vaadet on ta aeg-ajalt näinud juba 15 aastat, kuid sinna päevast päeva elama asus ta koos abikaasaga aasta eest. Ühe pildi on Navitrolla maalinud oma naabrimehe tehtud raami sisse. "Ta on ise karu, päris karu. Ta näeb välja nagu karu ja räägib nagu karu ja teeb väga karuseid raame ja elab samuti Karula rahvuspargis," rääkis kunstnik. "Kui hästi vaadata, siis ega karu ja inimese vahel väga suurt erinevust ei olegi. Indiaanlased ja teisedki põlisrahvad ja meie ka, kui me veel põlisrahvad olime - kõik uskusid, et karud ja inimesed on vennad. " Pintsliga nokkimine Kõik väljapaneku maalid on värske looming. Või kuidas seda nüüd võttagi, sest näiteks ühepildi maalimist alustas Navitrolla 20 aastat tagasi, üht teist on ta maalinud kuus aastat ja ühte-teist kolm aastat. "Olen hästi aeglane," lisas ta. Ta nimetab oma maalitehnikat pintsliga nokkimiseks, aga on seda elust tulenevalt pisut muutnud. "Ma avastasin eelmisel aastal, et mul on nägemisega probleeme, seetõttu on mu pintslikäsitlusse tekkinud teataval määral pallaslikkust," lausus ta. "Ei jaksa enam väga täpselt vaadata, lasen natuke vabamalt pintslil liikuda, mis on samuti lõbus. " Navitrolla üksikuid maale ja graafilisi lehti on E-Kunstisalongis pidevalt müügil, ent just selle kunstiasutuse ruumidele mõeldes on oma näitust koostanud Navitrolla harva. "Viimati oli Navi näitus meil siis, kui alustasime viis aastat tagasi siin oma tegevust," ütles salongi omanik Tiia Karelson. E-Kunstisalong lahkus aprillis 2015. aastal Tartu raeplatsi servas asuvast ajaloolisest pangahoonest ja seadis ennast sisse E-Kaubamajas (Tehase 16). Naissoost koer ajas ostjad naerma E-Kunstisalongi perenaine Tiia Karelson rääkis, et kunstiteoste pildiallkirjad on väga tähtsad. Ta meenutas sellega seoses üht lugu ajast, mil tema salong tegutses veel kesklinna kaubamajas. "Tulid venekeelsed väga mornid külalised ja hakkasid vaatama Navitrolla töid, mille hulgas oli ka "Viis koera lähevad ära, üks jääb maha (vist emane)". " meenutas Karelson. "Keegi neist tahtis, et neile tõlgitaks, mis on selle allkiri. Meil oli üks vene filoloog tookord tööl, kes küll tõlkis, aga talle ei tulnud meelde, kuidas on vene keeles emane koer, ja ta ütles, et sobaka ženskogo roda ehk naissoost koer. Need morni näoga külalised hakkasid naerma ja ostsid pildi ära. " Navitrolla pani seinale näituse looduse küüditamise vastu

Anno 1997
Eesti kunsti esindusgalerii E-Kunstisalong alustas tööd jaanuaris 1997 ja on kõige vanem eragalerii Eestis. Galerii on korraldanud oksjone 27 aastat, järjekorras on tulemas 54.oksjon. E-Kunstisalong tegeleb eesti kunstiklassika ja kaasaegse kunsti müügiga ning näituste korraldamisega.

E-poest ostetud teosed saadame teieni kulleriga
1-3 tööpäeva jooksul. Transport alates 25 €.

Avaleht > Meedia > Navitrolla pani seinale näituse looduse küüdi

Navitrolla pani seinale näituse looduse küüditamise vastu

Raimu Hanson, Tartu Postimees 16. juunil 2020

E-Kunstisalongis saab vaadata Navitrolla uute maalide näitust "Suure Karu pojad", mille peategelased karud askeldavad kodu- ja välismaises looduses pehmete üksikute pilvedega kaetud helgelt sinise taeva all. Näituse pealkiri on seesama, mis ühel raamatul ja filmil, mille peategelane on indiaanipealik, kes võitleb koos oma väikese hõimuga vabaduse eest. "See raamat jättis mulle lapsepõlves pea sisse väga sügava jälje," ütles Navitrolla.

Liselotte Welskopf-Henrichi "Suure Karu pojad" ilmus eesti keeles aastal 1976. Samanimeline film valmis aastal 1966, peaosas Gojko Mitić, kes just nüüd, 13. juunil sai 80-aastaseks. Ja kui juba läks arvude kirjutamiseks, siis olgu öeldud, et Heiki Trolla ehk Navitrolla sünnist möödub 10. augustil 50 aastat.

Loetud raamatust jättis tulevane kunstnik meelde muu hulgas asjaolu, et maailma on valitsenud kogu aeg ebaõiglus. Seda on Navitrolla sõnul tunda saanud ka eesti rahvas, näiteks Nõukogude okupatsiooni aegsetes küüditamistes. Näitusele nime andmist seostab ta tähelepanekuga, et inimesed küüditavad pidevalt loodust. "Mina armastan loodust," lisas ta.

Karudega seotud

Vastse väljapaneku kõik pildid on seotud karudega. Maalide pealkirjad aitavad vaatajal kunstniku sõnumile lähemale minna. "Piltide tähendused sünnivad inimeste peas," lisas ta. "Ma olen andnud pealkirja väikese sõnumivõtme, aga iga inimene, kes vaatab pilti, näeb selles midagi täiesti endale omast ja vajalikku."

Väljapaneku keskne maal on "Udu Karula rahvuspargis". Pealiskaudsel silmitsemisel ei ole voogavates udulaamades karvaseid olendeid näha. "Sel pildil on karud olemas, need veidike udused moodustised, nende nägemine nõuab eemalt vaatamist," kommenteeris Navitrolla.

Seesama maal on ühtlasi vaade kunstniku koduaknast. Seda vaadet on ta aeg-ajalt näinud juba 15 aastat, kuid sinna päevast päeva elama asus ta koos abikaasaga aasta eest.

Ühe pildi on Navitrolla maalinud oma naabrimehe tehtud raami sisse. "Ta on ise karu, päris karu. Ta näeb välja nagu karu ja räägib nagu karu ja teeb väga karuseid raame ja elab samuti Karula rahvuspargis," rääkis kunstnik. "Kui hästi vaadata, siis ega karu ja inimese vahel väga suurt erinevust ei olegi. Indiaanlased ja teisedki põlisrahvad ja meie ka, kui me veel põlisrahvad olime - kõik uskusid, et karud ja inimesed on vennad."

Pintsliga nokkimine

Kõik väljapaneku maalid on värske looming. Või kuidas seda nüüd võttagi, sest näiteks ühepildi maalimist alustas Navitrolla 20 aastat tagasi, üht teist on ta maalinud kuus aastat ja ühte-teist kolm aastat. "Olen hästi aeglane," lisas ta.

Ta nimetab oma maalitehnikat pintsliga nokkimiseks, aga on seda elust tulenevalt pisut muutnud. "Ma avastasin eelmisel aastal, et mul on nägemisega probleeme, seetõttu on mu pintslikäsitlusse tekkinud teataval määral pallaslikkust," lausus ta. "Ei jaksa enam väga täpselt vaadata, lasen natuke vabamalt pintslil liikuda, mis on samuti lõbus."

Navitrolla üksikuid maale ja graafilisi lehti on E-Kunstisalongis pidevalt müügil, ent just selle kunstiasutuse ruumidele mõeldes on oma näitust koostanud Navitrolla harva. "Viimati oli Navi näitus meil siis, kui alustasime viis aastat tagasi siin oma tegevust," ütles salongi omanik Tiia Karelson.

E-Kunstisalong lahkus aprillis 2015. aastal Tartu raeplatsi servas asuvast ajaloolisest pangahoonest ja seadis ennast sisse E-Kaubamajas (Tehase 16).

Naissoost koer ajas ostjad naerma

E-Kunstisalongi perenaine Tiia Karelson rääkis, et kunstiteoste pildiallkirjad on väga tähtsad. Ta meenutas sellega seoses üht lugu ajast, mil tema salong tegutses veel kesklinna kaubamajas.
"Tulid venekeelsed väga mornid külalised ja hakkasid vaatama Navitrolla töid, mille hulgas oli ka "Viis koera lähevad ära, üks jääb maha (vist emane)"." meenutas Karelson. "Keegi neist tahtis, et neile tõlgitaks, mis on selle allkiri. Meil oli üks vene filoloog tookord tööl, kes küll tõlkis, aga talle ei tulnud meelde, kuidas on vene keeles emane koer, ja ta ütles, et sobaka ženskogo roda ehk naissoost koer. Need morni näoga külalised hakkasid naerma ja ostsid pildi ära."
Loe lisaks

Viimati lisatud teosed

Veebidisain ja FastLion CMS aara.ee

Navitrolla pani seinale näituse

E-Kunstisalongis saab vaadata Navitrolla uute maalide näitust "Suure Karu pojad", mille peategelased karud askeldavad kodu- ja välismaises looduses pehmete üksikute pilvedega kaetud helgelt sinise taeva all. Näituse pealkiri on seesama, mis ühel raamatul ja filmil, mille peategelane on indiaanipealik, kes võitleb koos oma väikese hõimuga vabaduse eest. "See raamat jättis mulle lapsepõlves pea sisse väga sügava jälje," ütles Navitrolla.Liselotte Welskopf-Henrichi "Suure Karu pojad" ilmus eesti keeles aastal 1976. Samanimeline film valmis aastal 1966, peaosas Gojko Mitić, kes just nüüd, 13. juunil sai 80-aastaseks. Ja kui juba läks arvude kirjutamiseks, siis olgu öeldud, et Heiki Trolla ehk Navitrolla sünnist möödub 10. augustil 50 aastat.Loetud raamatust jättis tulevane kunstnik meelde muu hulgas asjaolu, et maailma on valitsenud kogu aeg ebaõiglus. Seda on Navitrolla sõnul tunda saanud ka eesti rahvas, näiteks Nõukogude okupatsiooni aegsetes küüditamistes. Näitusele nime andmist seostab ta tähelepanekuga, et inimesed küüditavad pidevalt loodust. "Mina armastan loodust," lisas ta.Karudega seotudVastse väljapaneku kõik pildid on seotud karudega. Maalide pealkirjad aitavad vaatajal kunstniku sõnumile lähemale minna. "Piltide tähendused sünnivad inimeste peas," lisas ta. "Ma olen andnud pealkirja väikese sõnumivõtme, aga iga inimene, kes vaatab pilti, näeb selles midagi täiesti endale omast ja vajalikku."Väljapaneku keskne maal on "Udu Karula rahvuspargis". Pealiskaudsel silmitsemisel ei ole voogavates udulaamades karvaseid olendeid näha. "Sel pildil on karud olemas, need veidike udused moodustised, nende nägemine nõuab eemalt vaatamist," kommenteeris Navitrolla.Seesama maal on ühtlasi vaade kunstniku koduaknast. Seda vaadet on ta aeg-ajalt näinud juba 15 aastat, kuid sinna päevast päeva elama asus ta koos abikaasaga aasta eest.Ühe pildi on Navitrolla maalinud oma naabrimehe tehtud raami sisse. "Ta on ise karu, päris karu. Ta näeb välja nagu karu ja räägib nagu karu ja teeb väga karuseid raame ja elab samuti Karula rahvuspargis," rääkis kunstnik. "Kui hästi vaadata, siis ega karu ja inimese vahel väga suurt erinevust ei olegi. Indiaanlased ja teisedki põlisrahvad ja meie ka, kui me veel põlisrahvad olime - kõik uskusid, et karud ja inimesed on vennad."Pintsliga nokkimineKõik väljapaneku maalid on värske looming. Või kuidas seda nüüd võttagi, sest näiteks ühepildi maalimist alustas Navitrolla 20 aastat tagasi, üht teist on ta maalinud kuus aastat ja ühte-teist kolm aastat. "Olen hästi aeglane," lisas ta.Ta nimetab oma maalitehnikat pintsliga nokkimiseks, aga on seda elust tulenevalt pisut muutnud. "Ma avastasin eelmisel aastal, et mul on nägemisega probleeme, seetõttu on mu pintslikäsitlusse tekkinud teataval määral pallaslikkust," lausus ta. "Ei jaksa enam väga täpselt vaadata, lasen natuke vabamalt pintslil liikuda, mis on samuti lõbus."Navitrolla üksikuid maale ja graafilisi lehti on E-Kunstisalongis pidevalt müügil, ent just selle kunstiasutuse ruumidele mõeldes on oma näitust koostanud Navitrolla harva. "Viimati oli Navi näitus meil siis, kui alustasime viis aastat tagasi siin oma tegevust," ütles salongi omanik Tiia Karelson.E-Kunstisalong lahkus aprillis 2015. aastal Tartu raeplatsi servas asuvast ajaloolisest pangahoonest ja seadis ennast sisse E-Kaubamajas (Tehase 16).Naissoost koer ajas ostjad naermaE-Kunstisalongi perenaine Tiia Karelson rääkis, et kunstiteoste pildiallkirjad on väga tähtsad. Ta meenutas sellega seoses üht lugu ajast, mil tema salong tegutses veel kesklinna kaubamajas."Tulid venekeelsed väga mornid külalised ja hakkasid vaatama Navitrolla töid, mille hulgas oli ka "Viis koera lähevad ära, üks jääb maha (vist emane)"." meenutas Karelson. "Keegi neist tahtis, et neile tõlgitaks, mis on selle allkiri. Meil oli üks vene filoloog tookord tööl, kes küll tõlkis, aga talle ei tulnud meelde, kuidas on vene keeles emane koer, ja ta ütles, et sobaka ženskogo roda ehk naissoost koer. Need morni näoga külalised hakkasid naerma ja ostsid pildi ära."

Navitrolla pani seinale näituse looduse küüditamise vastu