Olev Soansi graafiliste kaartide 9. -24. märtsil avatud Tallinnas Rocca al Mare galeriis Olev Soansi (1925-1995) infograafiliste kaartide näitus. "Infograafika" on Olev Soansi enese poolt kasutusele võetud termin, m. . aastani (1981-86) *Poolteist sajandit arhitektuurimälestiste restaureerimist Eestis (1983-85) *Lahemaa rahvuspark (1984-86) *Läänemeresoomlased (1985) *Eesti koorilaulu arengulugu (1988) Loe lisaks ka Postimehest: Postimees Online Olev Soansi graafiliste kaartide näitus
Anno jaanuar 1997
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
Kõik kodulehel olevad teosed on galeriis saadaval.
Ostude saatmine uksest ukseni 1-2 tööpäeva jooksul. Hind Eesti piires 20 eurot.
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
Kõik kodulehel olevad teosed on galeriis saadaval.
Ostude saatmine uksest ukseni 1-2 tööpäeva jooksul. Hind Eesti piires 20 eurot.
Olev Soansi graafiliste kaartide näitus
9.-24.märtsil avatud Tallinnas Rocca al Mare galeriis Olev Soansi (1925-1995) infograafiliste kaartide näitus. "Infograafika" on Olev Soansi enese poolt kasutusele võetud termin, m..
9.-24.märtsil avatud Tallinnas Rocca al Mare galeriis Olev Soansi (1925-1995) infograafiliste kaartide näitus. "Infograafika" on Olev Soansi enese poolt kasutusele võetud termin, mis eelkõige tähistab kunstniku püüet anda informatsiooni edasi võimalikult detailselt ning täpselt läbi erinevate graafikatehnikate. Tema kaartide kogu koosneb rohkem kui 30 tööst, mis valmisid aastatel 1975-1995.  Antud näitusel on üleval 14 infograafilist kaarti, millest enamus olid tellimustööd.Kindlasti peaks näitusekülastaja võtma aega ja süüvima väljapanekusse, avastamaks neid pisikesi detaile ja nüansse, mis igas kaardis peidus on. Nii võib leida kultuurilooliselt kaardilt Olev Soansi enese portree või tema Rataskaevu tänavalt pärineva puudli, läänemeresoomlasi kujutavalt kaardilt Soome rahvusromantiku Akseli Gallen-Kallela Kalevala-ainelised kompositsioonid või Kristjan Raua illustratsioonid. Suursugusena mõjub ka koorilaulu arengulugu kui eestlaste laulutraditsiooni käsitlev töö. Iga kaart on omaette taies, vajades uurimist ja süvenemist, kuuludes nii kunsti kui teaduse piirimaile. Näitusel on üleval järgmised kaardid: *Eesti kultuurilooline kaart (1973-75-78) *Eesti kirjanduslooline kaart (1975-78) *Gooti arhitektuur Eestis (1976-80) *Eesti kalade ja kalanduse kaart (1976-81) *Eesti purjesõidu ajalugu (1976-79-90) *Eesti lindude kaart (1976-83) *Sacrariorum charta Architecturae Estoniae (1977) *Eesti loodus - tema omapära ja selle kaitse (1977-86) *Eesti maa-arhitektuur (1979-80) *Eesti põllumajandus ja selle areng 2 aastatuhandest e.m.a. kuni 1940. aastani (1981-86) *Poolteist sajandit arhitektuurimälestiste restaureerimist Eestis (1983-85) *Lahemaa rahvuspark (1984-86) *Läänemeresoomlased (1985) *Eesti koorilaulu arengulugu (1988) Loe lisaks ka Postimehest: Postimees Online |
