Sirje Horma Tüdruk roosa kleidiga Akvarell, paber Lm 59 x 40,5 Hind: Ei ole müügil Sirje Horma Kohvipaus Akvarell, paber Ilu kõige iseloomulikum joon on lihtsus,“ on Sirje Horma oma päevikusse kirjutanud. Aga kes on Sirje Horma? Sirje Horma (Rebane) sündis 1937. aastal Tallinnas. Ta on õppinud Tallinna 4. keskkoolis, Tartu kunstikoolis ja Tallinna Riiklikus Kunstiinstituudis (lõpetas 1964. aastal), nagu neid koole siis nimetati. Olgu märgitud, et 1950. aastate lõpupoole, kui Sirje Tartus õppis, oli kunstikooli üle tee asuv ühiselamu koht, kuhu kogunes noori loominguinimesi ka ülikoolist. Seal toimusid praeguses mõistes performance´id, kus näidati värskeid töid, loeti luuletusi, vaieldi maailma asjade üle. Miks me ei tea suurt midagi kunstnik Sirje Hormast? Mingi seletuse saame tema päevikust: "Ja ühegi valminud töö puhul pole ma saanud olla tõeliselt õnnelik. Mulle tundub, et seni pole ma suutnud teha midagi täiuslikult valmis ...“ Täiuseigatsus käib kindlasti kunsti juurde. Paraku viimistles Sirje Horma oma töid lõpmatuseni, mistõttu näitustele jõudsid need haruharva. Seegi oli juba suur asi, kui sõpradel ja tuttavatel õnnestus saada koduseintele Sirje Horma imeilusaid sooje lilleakvarelle. Ikka tahtis ta neid veel paremaks teha. Võib-olla oli selle taga liigtundlik vaimne tervis? Murrang toimus pärast esimest insulti, kus Sirje Horma hakkas tõsiselt oma kunsti saatuse pärast muretsema ja palus klassiõdedel maalid ja akvarellid hooldekodust ära viia. Jah, elu viimased kümme aastat elas kunstnik hooldekodus, kus ta ka kogu aeg maalis. Enne seda oli Sirje Horma aastakümneid elanud Tallinnas Pikk tänav 33 ja olnud abielus skulptor ja restauraator Paul Hormaga. Paul Horma restaureeris pärast sõda Kadrioru kunstimuuseumi marmorkujusid ja töötas välja sellise kunstmarmori retsepti, et parandustest ei jäänud märkigi. Pärast Paul Horma surma murti Pika tänava korterisse mitu korda sisse, et kunstmarmori retsepti kätte saada, aga leidmata on see tänaseni. Sirje Horma tahtis Pika tänava korteri muuta Horma muuseumiks-ateljeeks, milleks tal jõudu polnud. Läks isegi hästi, sest kui parimas kohas asuvat vanalinna 100- ruutmeetrilist korterit tühjendama hakati ja taheti kõike aknast remondikonteinerisse pilduda, sai Tallinna vanalinna fantastiline kaitsja Tiina Mägi jaole ning suutis Sirje ja Paul Horma kunstist olulise päästa. Nüüd on suureks abiks olnud E-Kunstisalong. Ühe Sirje Horma sotsrealismi teose eest, mida galerii oksjonil maha müüs, said klassiõed panna Sirje Horma ja tema vanemate hauale Siselinna kalmistul mälestuskivi. Praeguse näitusmüügi raha kuluks hauaplatsi lõplikuks projekteerimiseks ja kordategemiseks. Kui raha rohkem kokku saab, läheks see Rahvuskultuuri Fondi. Praeguse näituse puhul on tegemist mälestusnäitusega, sest Sirje Horma suri 2015. aasta augustis. Tuleb meelde Juhan Smuuli luuletus: "Pärast surma ma saan oma laeva, / mille tulesid ise ei näe.“Valve Raudnaskajakirjanik
Sirje Horma näitus