Suured maalid nagu kujude E-kunstisalongis on avatud skulptori, maalija, graafiku ja joonistaja Andrus Kasemaa maalinäitus. Välja on pandud kuus suuremõõdulist teost, mida autor on nimetanud skulptuurivisanditeks. • Ta on pälvinud Ants Laikmaa pastellipreemia (1991), Ado Vabbe preemia (2004), Anton Starkopfi stipendiumi (2008) ja Kristjan Raua preemia (2012) Suured maalid nagu kujude visandid
Anno 1997
Eesti kunsti esindusgalerii E-Kunstisalong alustas tööd jaanuaris 1997 ja on kõige vanem eragalerii Eestis. Galerii on korraldanud oksjone 27 aastat, järjekorras on tulemas 54.oksjon. E-Kunstisalong tegeleb eesti kunstiklassika ja kaasaegse kunsti müügiga ning näituste korraldamisega.
E-poest ostetud teosed saadame teieni kulleriga
1-3 tööpäeva jooksul. Transport alates 20 €.
Eesti kunsti esindusgalerii E-Kunstisalong alustas tööd jaanuaris 1997 ja on kõige vanem eragalerii Eestis. Galerii on korraldanud oksjone 27 aastat, järjekorras on tulemas 54.oksjon. E-Kunstisalong tegeleb eesti kunstiklassika ja kaasaegse kunsti müügiga ning näituste korraldamisega.
E-poest ostetud teosed saadame teieni kulleriga
1-3 tööpäeva jooksul. Transport alates 20 €.
Suured maalid nagu kujude visandid
Airi-Kairi Kaasik TÜ kunstiajaloo magistrant 16. okt. 2014
E-kunstisalongis on avatud skulptori, maalija, graafiku ja joonistaja Andrus Kasemaa maalinäitus. Välja on pandud kuus suuremõõdulist teost, mida autor on nimetanud skulptuurivisanditeks.
Kõik kuus maali pärinevad ajast, mil Kasemaa töötas Tartu ülikooli kunstikabineti juhatajana. Eesti riiklikus kunstiinstituudis skulptuuri erialal lõpetanud Kasemaa joonistusi on kirjeldatud kolmemõõtmelistena, kus on tunda, et iga kujutatud vorm on tõeliselt ruumiline. Kasemaa sõnul oleks praeguse näituse teoste põhjal võimalik luua kuus värvilist raidkuju. Jõuliselt mõjuvad maalid püüaksid end tõepoolest justkui pildipinnast välja rebida ning ruumis maksma panna. Vaataja maalide ees Teoste suur formaat töötab sellele veel igati kaasa: ühtviisi sunnib vaatajat vaatama, teistpidi annab talle suurema voli uidata pildipinnal ringi ning otsida seoseid, mis on ainiti talle tuttavlikud. Sealjuures on ka abstraktsusest välja kasvavaid kindlapiirilisi motiive - mitmeltki töölt võime leida Kasemaa loomingus ikka ja jälle kesksel kohal asuvad figuurid. Kunstnik Albert Gulk on Andrus Kasemaa kohta öelnud, et standardküsimustele ta standardvastuseid ei anna. Ka Kasemaa looming ei kanna selgelt väljaloetavat sisuliini ning vaataja peab kunstniku peenelt antud vihjete kaudu looma ise tähendusvälju ja vastuseid. Siinkirjutaja vestluses Kasemaaga sõnastab viimane kunstiõpetuse põhitõed väga lühidalt ning konkreetselt: «Joon on mõte. Värv on tunne. Kompositsioon on intellektuaalsus.» Kasemaa on neid kolme elemendipaari rakendanud oma teostes maksimaalselt läbipõimununa. Pole värvi ilma jooneta ning teose ülesehitust ilma värvi või jooneta - kõik toetavad üksteist, samas toetudes üksteisele. Vaadeldes Kasemaa hilisemat pastelliloomingut, jääb märksõnast «värvikirev» kahtlemata väheks - värv saavutab nendes töödes täieliku iseseisvuse. Ka käesoleva näituse töödest nähtub huvi koloriidimängu vastu, mis on küll veidi ettevaatlikum, kuid siiski mitte tagasihoidlik. Õppinud õpetades Oma õpilastest erilise kaasaelamise ning hoolivusega rääkiv Kasemaa on oma kunstnikuteel paljugi õppinud just tänu õpetamisele. Tartu kõrgemas kunstikoolis joonistusõpetaja ametit pidanud Kasemaa pidi endale joonistamise alused väga põhjalikult lahti mõtestama. Samuti on ta oma õpilastelt kunsti tegemisel eeldanud emotsiooni olemasolu - põhimõte, mida on näha ka tema enda loomingus. Ainult hea tehnilise pagasiga head kunsti luua pole võimalik. Andrus Kasemaa • Andrus Kasemaa õppis 1962-1967 Tartu kunstikoolis ja 1968-1972 Eesti kunstiinstituudis, mille lõpetas skulptuuri erialal. • 1974-1993 töötas Tartu ülikooli kunstikabineti juhatajana. • 1993-1995 elas ja töötas Austraalias Sydney Pumble Ladies College’i õppejõuna. • Aastail 2000-2008 oli Tartu kõrgemas kunstikoolis joonistusõpetaja ning sestpeale on vabakunstnik. • Ta on pälvinud Ants Laikmaa pastellipreemia (1991), Ado Vabbe preemia (2004), Anton Starkopfi stipendiumi (2008) ja Kristjan Raua preemia (2012).  |
