Tiia Karelson avaldab raamatu E-kunstisalongis saab vaadata näitust, mis annab ülevaate Tartust põhiliselt maalide, aga samuti mõnes muus tehnikas kunstiteostega. Vaatajale avaneb linn, nagu see on olnud kunstnike silmade ees selle headel ja halbadel päevadel – mitmeid pilte on teise maailmasõja purustustest, kuid suurem osa on siiski selle õitsemisest rahuaegadel. E-kunstisalong tähistab näitusega «Tartu kunstis» oma 25. aastapäeva. Väljapanekus on sadakond teost. Neist kolmveerand on ilmunud sama tähtpäeva puhul välja antud raamatus «Tartu kunstis. Siin me elame», mille on koostanud galeristid Kaari Koch ja Daisi Kahur ning salongi omanik Tiia Karelson. (20. aastapäevaks ilmunud «Kulda väärt kunsti» üks koostajaid Karelsoni ja Kahuri kõrval oli Airi Kaasik. ) Kaari Koch kirjutab eessõnas, et raamatusse ja näitusele valitud kunstnike hulgas on esindatud Pallase kunstikooli võtmeisikud, õpingute ajaks Tartusse pöördunud kunstnikud, legendaarsete pedagoogide vaimus õppinud järelpallaslased ja elavad klassikud. Koostaja sõnul pakub eriilmeline teoste valik nii äratundmisrõõmu kui ka üllatusi ning kinnitab tõdemust, et kauneim linn on Eestis Tartu. Rännak läbi linna ajas ja ruumis algab aastaga 1938. Just siis on maalinud Tartu vaate Juhan Püttsepp ja trükkinud paberile puugravüüri Vanemuise teatrist Ernst Kollom. Surnud ja elavate klassikute kõrval on noorim autor, kelle maal on näitusel ja raamatus, sünniaastaga 1990 Mirjam Hinn. Teoste hulgas on värskeim tulnud Albert Gulgi ateljeest: kunstnik on just selle näituse jaoks kujutanud õlimaalil Tähtvere tänavat mööda kodu poole kõndivat sõprade paari. Nii selle pildi kui ka joonistuse Tartu kunstimajast, mille välisseinal on tema enda portree, on Gulk teinud peast, ilma fotot kasutamata. Tiia Karelson on märkinud saatesõnadesse, et avaldab raamatuga tänu oma kodulinnale selle eest, et tal on olnud siin ilus elada. Kaante vahele on mahtunud reprod teostest, mis olnud E-kunstisalongis müügil. 25. aastapäeva puhul on need Eestimaa kodudest üles otsitud. Näituse avamisel ja ühtaegu raamatu esitlusel meenutas Andrus Ansip (väljapanekus on tema portree, mille on maalinud Jüri Arrak), et E-kunstisalong hakkas tegutsema ajal, mil kunsti ostmiseks oli inimestel vähe raha ning palju vajalikum tundus olevat osta Datsun Cherry või Ford Sierra. Ometi sai salong hakkama ja on levitanud aastatega teadmist, et igaühe eluaseme muudab koduks muu hulgas väärtuslik kunstiteos. Avamisel ja esitlusel osales ka kunstikogujaid, nagu näiteks Andrei Sõritsa ja perekond Meos, samuti kunstnikke – Albert Gulk, Ilmar Kruusamäe, Evi Gailit, Navitrolla, Kalli Kalde, Margus Meinart, Evi Kaur jt. Veerand sajandit on E-kunstisalong keskendunud Eesti kunsti tutvustamisele ja seeläbi elavdanud kodumaist kunstielu. See tegevus jätkub. Juba pooleteise kuu pärast, 26. märtsil toimub 49. oksjon, tööde vastuvõtt on täies hoos.
Tiia Karelson avaldab raamatu ja näitusega tänu kodulinnale