Uskumatu, et kunstiturul liigub «Viljandi maastik» on sündinud saja aasta eest, hiljaksjäänud armastusest Galerist Kaari Koch toob E-kunstigalerii tagaruumist välja Konrad Mäe «Viljandi maastiku». Kannab valgete kinnastega teiste oksjonitööde ette, jääb seisma ja laseb silmitseda. Miks tundub Konrad Mägi maastik ligitõmbav ning tema anne tuhmumatu ka saja aasta pärast? «Värvid on need, millest Konrad Mäe puhul pole võimalik mööda vaadata,» ütleb Kaari Koch. «Kõik Konrad Mägi teosed köidavad vaatajaid värvide pärast. » Kaari Koch, kes on Tartu ülikooli ajaloomagistrant ja E-kunstigalerii kevadoksjoni ettevalmistaja, ütleb, et iga teose taga on kunstnik ning iga kunstniku taga on lugu. Kui lugu on köitev, köidab ka kunstniku looming. E-kunstisalongi omanik Tiia Karelson, kellele see on juba 43. oksjon, lisab, et ega tänapäeval kunstnikud ju kehvemini maali, kui nad maalisid sada aastat tagasi. Kui pildi taga poleks isiksust ega kunstniku kulgemise saatust, oleks see lihtsalt üks pilt. Konrad Mägi «Viljandi maastik» hõigatakse 30. märtsil välja alghinnaga 43 000 eurot. Mitte keegi ei tea, kui kõrgele võib hind kerkida. Teada on, et kirjalik pakkumine on tulnud. «Kui oksjonile satub kaks ostjat, kes mõlemad tahavad üht ja sama teost, võitlevad nad lõpuni,» kirjeldab Karelson. «Või kui me räägime mõnest muust teosest, siis ega teose kunstiväärtus pruugi kokku minna selle emotsionaalse väärtusega. » Konrad Mägi «Viljandi maastik» on pärit erakogust. Tagakülje kirjad «Kaari, kas näitame nüüd maali tagakülge ka?» küsib Tiia Karelson hasartselt, kuna vanadel töödel võib teine pool olla huvitavamgi kui esimene. Kaari Koch asetab pildi õrnalt, nägu allapoole, lauale. Raami tagaküljelt saab lugeda mitmeid märke, näiteks nime Ottas. Ottas on olnud Konrad Mägi maastiku omanik juba viis aastat pärast kunstniku surma ehk 1930. aastal, teab Tiia Karelson. Ja siis on seal raami tagaküljel nimi Laarman. Kui eemaldada pildi seljalt kattepaber, näeb Konrad Mägi oma käega kirjutatud signatuuri «N. 21. K. Mägi Etüüd H 75 rubla г Юрьев, Ново-Рыночная N. 13». Mägi maalis selle pildi ajal, mil Eesti Vabariiki veel polnud, kas 1915. või 1916. aastal, täpsem aeg on teadmata. Novo-Rõnot¹naja 13 tähendab Uueturu tänavat, kus Mägi elas. Valitses tsaariaeg. Lugu, kuidas pildile sai Viljandi maastik, on aga kõigest kõige erilisem ning seotud karismaatilise naise Frieda Sangernebo-Baarsiga. Frieda oli Tartu kuulsa kunstkäsitöölise Märt Sangernebo tütar. Sangernebo juures käis Konrad Mägi juba teismelisena tisleriõpilaseks ning oma tööandja käsul võttis ka joonistuskursusi. Just neil kursustel tärkas temas sügavam kunstihuvi. Sangernebo eestvedamisel moodustus Tartusse aga veel niinimetatud sangernebolaste polk. See tähendas noorte meeste gruppi, kes vaimustusid teatri- ja sporditegemisest. Teiste seas figureeris loomulikult Konrad Mägi ning nii mõneski näitemängus oli just tema esinäitleja. Mustlasevälimusega Märt Sangernebol oli aga ka väga võluv tütar Frieda . . . Unistused viisid lahku Pärast gümnaasiumi igatseb Frieda Sangernebo edasi õppida, naisi aga Vene keisririigis veel ülikooli ei võeta. Koos kahe teise kooliõega sõidab Frieda Berni ülikooli arstiteadust õppima. Tartu tüdrukute ©veitsi ülikooli minek oli 1903. aastal nii suur sündmus, et sellest kirjutas Postimees. Konrad Mägil oli samuti unistus, mida Eestis polnud võimalik täita. Tema soov oli õppida kunsti ning tema unistus viis ta 1903. aastal Peterburi Stieglitzi kunsttööstuskooli. Pärast 1905. aasta revolutsiooni liikus ta sealt aga Ahvenamaale, kus maalis oma esimesed pildid, südames suur igatsus Pariisi järele. "Ka see ainuke Verner on vähe igavaks läinud, aga et kuskil olla ei ole ja et tööks vähe tuju on, siis saab sääl surmapõlgusega edasi istutud, on Konrad Mägi kirjutanud. " Kui lõpuks ka Pariisi-soov 1907. aastal täitus, pettus Konrad Mägi selles linnas ometi. Pariis ei inspireerinud, vaesus ja viletsus segasid, ükski kunstivool ei tõmmanud … Mägi sõitis edasi Norra, tahtis sealtki varsti koju, aga ei saanud, kuna rahapuudus takistas. Jäi fjordide maale paariks aastaks ja maalis palju. Väga räsituna naaseb Konrad Mägi 1912. aastal lõpuks Eestisse, on elukohata, peatub kord venna, kord õe juures. Ja räägib kõigile, kuidas Tartu teda tüütab. Mägi kirjutab Aleksander Tassale, kellega ta juba Peterburis koos õppis, et kasvatagu see rahvas siin Tartus kas kanu või mõnda muud kasulikku looma- või linnutõugu, teda see asi enam ei huvita. «Ka see ainuke Verner on vähe igavaks läinud, aga et kuskil olla ei ole ja et tööks vähe tuju on, siis saab sääl surmapõlgusega edasi istutud,» on ta kirjutanud. Tema ammune silmarõõm Frieda Sangernebo on vahepeal abiellunud mõjuka advokaadi Karl Baarsiga ning kolinud Tartust ära Viljandisse. Kunstnikerdaja tütrest on saanud seltskonnadaam ja kunstimetseen ning Baarside kodust eestluse kants. Sangernebo-Baarsi salongis viibisid sagedasti muusikud, kirjanikud ja kunstnikud, abikaasad toetasid andekate noorte õpinguid nii kodu- kui ka välismaal. Ning Frieda Sangernebo-Baars ei olnud unustanud ka oma lapsepõlvesõprust Konrad Mägiga. Ta kutsus muserdatud kunstniku enda juurde Viljandisse. Konrad Mägi veetis Viljandis 1913. aasta talve. Ainelist muret tal enam ei olnud. Paar suvegi elas ta Viljandi ümbruses matkates ja maalides. See oli loominguliselt helge ja viljakas periood. Aleksander Tassa kirjutas Konrad Mägile 1913. aasta oktoobris: «Ära kõnele sellist juttu, nagu mõtleks talveks Viljandisse jääda. Mis sääl sind kinni hoiab – mõni hiliseks jäänud armastus või?» Ja Konrad Mägi vastab talle: «Tõesti siin ka üks hiljaks jäänud armastus mul, kuna Tartus todagi ei ole. » 103 aastat läks mööda Konrad Mägi «Viljandi maastik» ootab E-kunstisalongis uut omanikku. Galerist Kaari Koch hoiab raamitud pilti hoolikalt valgete kinnastega. Lähedalt vaadates näeb iga pintslitõmmet eraldi, nagu oleks kunstnik just äsja lõuendi eest lahkunud. Kui kaugemale taganeda, paistab, kuidas taevas on tuult täis, kuidas põldude kuld lainetab ja kuidas maastik hõõgub. Väärt oksjonikaup E-kunstisalongi kevadoksjonil läheb enampakkumisele 53 teost 43 kunstnikult. Oksjonivalikus on ka haruldane Johannes Greenbergi suureformaadiline õlimaal «Näitlejad», pärinedes aastaist 1941 - 1944. Teatriga seotud motiivid olid Greenbergi loomingus sagedased ja stseenide keskmesolid tihti Estonia näitlejannad. Kunstniku pikaajalisem muusa oli teatavasti primadonna Therese Raide. Tiia Karelsoni sõnul väärib esiletõstmist veel Valli Lember-Bogatkina 1959. aastal valminud pannoo «Rahvatants. Tuljak». Sel maalil kujutatud tantsijatele on iseloomulik hoogsus ja jõud, mis jätab mulje justkui kipuks nad üle raami ääre tuiskama. Suur formaat annab esindusliku mulje ning võimaldab detaile hästi esile tuua. Miina Härma komponeeritud laulule «Tuljak» on rahvatantsu seade loonud Anna Raudkats ning seda on tantsitud kõigil tantsupidudel alates 1934. aastast ning tantsitakse tänavuselgi suvel. Üllatavaid leide on oksjonivalikus veel. Ado Vabbe 1954. aasta romantiline vaade Kadrioru rannast. Aleksander Vardi 1960. aastate keskpaiga teos «Sügismaastik» ning Elmar Kitse 1956. aasta «Saaremaa maastik lehmaga». Esindatud on ka Kristjan Teder, Richard Uutmaa, Johannes Uiga, Lembit Saarts, Enn Põldroos, samuti graafikud Marju Mutsu, Kaljo Põllu ja Eduard Wiiralt. Kõik oksjonitööd on praegu galeriiseintel näitusena kõigile tasuta vaadata. Madalaima alghinna, 450 euroga läheb pakkumisele Erich Pehapi 1934. aasta joonistus «Erinevad karakterid». Kui lüüa kokku kõigi kataloogis leiduvate teoste alghinna, saab kogusummaks 199 450 eurot. E-kunstisalongi 43. oksjon algab laupäeval, 30. märtsil kell 13 Tartus Tehase 16. Uskumatu, et kunstiturul liigub ikka ka Konrad Mägi loomingut
Anno 1997
Eesti kunsti esindusgalerii E-Kunstisalong alustas tööd jaanuaris 1997 ja on kõige vanem eragalerii Eestis. Galerii on korraldanud oksjone 27 aastat, järjekorras on tulemas 54.oksjon. E-Kunstisalong tegeleb eesti kunstiklassika ja kaasaegse kunsti müügiga ning näituste korraldamisega.
E-poest ostetud teosed saadame teieni kulleriga
1-3 tööpäeva jooksul. Transport alates 20 €.
Eesti kunsti esindusgalerii E-Kunstisalong alustas tööd jaanuaris 1997 ja on kõige vanem eragalerii Eestis. Galerii on korraldanud oksjone 27 aastat, järjekorras on tulemas 54.oksjon. E-Kunstisalong tegeleb eesti kunstiklassika ja kaasaegse kunsti müügiga ning näituste korraldamisega.
E-poest ostetud teosed saadame teieni kulleriga
1-3 tööpäeva jooksul. Transport alates 20 €.
