Johannes Uiga ''Lõuna-Eesti etüüdid'' Haameri juhatusel Vardi ateljeesse Johannes Uiga õppis mitmete nimekate kunstnike käe all. Tartu Ühisgümnaasiumis oli Uiga joonistusõpetajaks Eerik Haamer. 1937. aastal Pallasesse astudes õppis ta nii Villem Ormissoni, Kaarel Liimandi kui Aleksander Vardi juhendamisel. Uiga oli Vardi kõige kauaaegsem õpilane. Kunstnik on 1982. aastal meenutanud Aleksander Vardi maaliateljee töömeetodit: „Korrektiivide tegemisel ei olnud Vardi pealetükkiv. Eriti vähe ütles ta koloriidi, pisut rohkem kompositsiooni ka joonistuse kohta. Ta püüdis lasta areneda individuaalsustel. “ Juba õpingute ajal hakkas välja kujunema Uiga tõeline kutsumus – maastikumaalija. 1946. aasta lõpus toimunud Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õpilastööde näituse puhul kirjutas kunstiajaloolane Voldemar Erm: „Kompositsiooniateljee kursuse lõpetajana esineb Johannes Uiga mitme teosega, milles ilmnevad autori hea koloriiditunne ja suure, üldistava vormi tunnetus. “ Õpetaja Vardi poolt viljeldud prantsuse impressionismist lähtunud laad jättis jälje ka Johannes Uiga varasele loomingule. Vardi pehme ja mängleva pintslitõmbe mõjutustest annavad aimu näitusel välja pandud varase perioodi tööd „Alatskivi maastik“ (1940ndad) ja „Maastik elektripostidega“. Loodus – igavesti muutuv aines Uiga impressionismist ekspressionismini liikuva loomingu keskmes oli Lõuna-Eesti loodus ja teda enim inspireerinud Pühajärve ümbruse panoraamsed vaated. Kunstnik Enn Volmere on meenutanud: „Koos rändasime läbi kogu Otepää ümbruse. Enamasti maalikastiga. Tundus, et Uiga teadis siin iga mäge, järve ja metsatukka. “ Haanja kõrgustikul, Suurel Munamäel ning Hobusemäel valminud vaated on emotsionaalsed – Uiga teosed valmisid looduses motiivi ees ning kannavad endas hetkemuljeid ja spontaansust. Laia pintslilöögiga ning suurte pindadega andis kunstnik edasi looduse ürgset jõudu ja tõsidust. Lõuna-Eesti järvedest on väljapanekus lisaks Pühajärvele ka „Urvaste järv“ (1979) ja „Vaskna järv“ (1986). Pühajärv kui püha paik Pühajärve ning selle ümbruse kujutamine on olnud põgusaks episoodiiks paljude eesti kunstnike loomingulisel teel. Johannes Uiga aga kasvas selle paigaga kokku ning järve tõelise olemuse otsimine kujunes kunstniku elutööks. Häid tingimusi Pühajärve maalimiseks pakkus Uigale ateljeepaat. Pikkadel, kuni 12 tundi kestnud tööpäevadel Pühajärvel sukeldus kunstnik roheliste ja siniste toonide lõpututesse vahekordadesse. Paadiga vee peal töötades avanes Uigal võimalus Pühajärve ilu veelgi lähemalt nautida. Kunstnik tundis käänulise järve igat soppi, metsatukka ning saart, kuid avastas muutliku ilmaga aina uusi varjundeid. Uiga kiindumusest Pühajärve saarte vastu annavad tunnistust näitusel välja pandud teosed „Järv saartega“ (1987), „Kloostrisaar“ (1991) ja „Sügisene Pühajärv“. Näitusel kajastub kunstniku vaimustus Pühajärve eriilmelistest atmosfääridest. Välja on pandud kaks 1993. aastal valminud maali – „Sinine Pühajärv“ ning „Roheline Pühajärv“. Sarnase motiivi korduvast kujutamisest on Johannes Uiga 1996. aastal mõelnud: „Teist korda sama motiivi juurde olen läinud küll, aga teise ülesandega. Koloriidi osa olen võimendanud, sinise ja rohelise või ka soojade toonide osas. Ilmastik ja atmösfäär lõi meeleolu. “ E-Kunstisalongis välja pandud Johannes Uiga Lõuna-Eesti maastikud on kevadiselt värsked – nii koloriit kui motiivid toimivad praegusel keerulisel ajal kui värviküllane vitamiin kurnatud meeltele. Signatuuriga Hind: € 1 300 ilma raamita Johannes Uiga ''Lõuna-Eesti etüüdid''
Anno jaanuar 1997
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16


Ostude saatmine Eesti piires!

Johannes Uiga ''Lõuna-Eesti etüüdid''

31.03.2020 Tartu galerii


Haameri juhatusel Vardi ateljeesse

Johannes Uiga õppis mitmete nimekate kunstnike käe all. Tartu Ühisgümnaasiumis oli Uiga joonistusõpetajaks Eerik Haamer. 1937. aastal Pallasesse astudes õppis ta nii Villem Ormissoni, Kaarel Liimandi kui Aleksander Vardi juhendamisel. Uiga oli Vardi kõige kauaaegsem õpilane. Kunstnik on 1982. aastal meenutanud Aleksander Vardi maaliateljee töömeetodit: „Korrektiivide tegemisel ei olnud Vardi pealetükkiv. Eriti vähe ütles ta koloriidi, pisut rohkem kompositsiooni ka joonistuse kohta. Ta püüdis lasta areneda individuaalsustel.“
Juba õpingute ajal hakkas välja kujunema Uiga tõeline kutsumus – maastikumaalija. 1946. aasta lõpus toimunud Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õpilastööde näituse puhul kirjutas kunstiajaloolane Voldemar Erm: „Kompositsiooniateljee kursuse lõpetajana esineb Johannes Uiga mitme teosega, milles ilmnevad autori hea koloriiditunne ja suure, üldistava vormi tunnetus.“ Õpetaja Vardi poolt viljeldud prantsuse impressionismist lähtunud laad jättis jälje ka Johannes Uiga varasele loomingule. Vardi pehme ja mängleva pintslitõmbe mõjutustest annavad aimu näitusel välja pandud varase perioodi tööd „Alatskivi maastik“ (1940ndad) ja „Maastik elektripostidega“.

Loodus – igavesti muutuv aines

Uiga impressionismist ekspressionismini liikuva loomingu keskmes oli Lõuna-Eesti loodus ja teda enim inspireerinud Pühajärve ümbruse panoraamsed vaated. Kunstnik Enn Volmere on meenutanud: „Koos rändasime läbi kogu Otepää ümbruse. Enamasti maalikastiga. Tundus, et Uiga teadis siin iga mäge, järve ja metsatukka.“
Haanja kõrgustikul, Suurel Munamäel ning Hobusemäel valminud vaated on emotsionaalsed – Uiga teosed valmisid looduses motiivi ees ning kannavad endas hetkemuljeid ja spontaansust. Laia pintslilöögiga ning suurte pindadega andis kunstnik edasi looduse ürgset jõudu ja tõsidust. Lõuna-Eesti järvedest on väljapanekus lisaks Pühajärvele ka „Urvaste järv“ (1979) ja „Vaskna järv“ (1986).

Pühajärv kui püha paik

Pühajärve ning selle ümbruse kujutamine on olnud põgusaks episoodiiks paljude eesti kunstnike loomingulisel teel. Johannes Uiga aga kasvas selle paigaga kokku ning järve tõelise olemuse otsimine kujunes kunstniku elutööks.
Häid tingimusi Pühajärve maalimiseks pakkus Uigale ateljeepaat. Pikkadel, kuni 12 tundi kestnud tööpäevadel Pühajärvel sukeldus kunstnik roheliste ja siniste toonide lõpututesse vahekordadesse. Paadiga vee peal töötades avanes Uigal võimalus Pühajärve ilu veelgi lähemalt nautida. Kunstnik tundis käänulise järve igat soppi, metsatukka ning saart, kuid avastas muutliku ilmaga aina uusi varjundeid. Uiga kiindumusest Pühajärve saarte vastu annavad tunnistust näitusel välja pandud teosed „Järv saartega“ (1987), „Kloostrisaar“ (1991) ja „Sügisene Pühajärv“.
Näitusel kajastub kunstniku vaimustus Pühajärve eriilmelistest atmosfääridest. Välja on pandud kaks 1993. aastal valminud maali – „Sinine Pühajärv“ ning „Roheline Pühajärv“. Sarnase motiivi korduvast kujutamisest on Johannes Uiga 1996. aastal mõelnud: „Teist korda sama motiivi juurde olen läinud küll, aga teise ülesandega. Koloriidi osa olen võimendanud, sinise ja rohelise või ka soojade toonide osas. Ilmastik ja atmösfäär lõi meeleolu.“

E-Kunstisalongis välja pandud Johannes Uiga Lõuna-Eesti maastikud on kevadiselt värsked – nii koloriit kui motiivid toimivad praegusel keerulisel ajal kui värviküllane vitamiin kurnatud meeltele.



Viimati lisatud teosed



Otsi konkreetset autorit nime või nimeosa järgi.
Täisnimekiri on nähtav ülal lingi Autorid kaudu.

Vaata tehnikate järgi



  —  

Vaata teemade järgi



Kunsti ost ja müük
E-Kunstisalong pakub laias valikus klassikalist ja modernset kunsti. Enamik galeriis müügil olevaid töid on üleval ka koduleheküljel.

Alates 1997. aastast
Galerii alustas tööd jaanuaris 1997. E-Kunstisalong korraldab oksjone, müüb kunstiklassikat ja kaasaegset kunsti ning kureerib näitusi.

Vaata ka galerii tegemisi Facebookis

Kontaktandmed
E-Kunstisalong OÜ, reg. 11699523,
Tehase 16, Tartu, 50107 
E-mail 
Kontakttelefon (+372) 7366 777

Veebidisain ja FastLion CMS aara.ee

Johannes Uiga ''Lõuna-Eesti etüüdid''

Johannes Uiga Pühajärv 1979 Õli, lõuend Haameri juhatusel Vardi ateljeesseJohannes Uiga õppis mitmete nimekate kunstnike käe all. Tartu Ühisgümnaasiumis oli Uiga joonistusõpetajaks Eerik Haamer. 1937. aastal Pallasesse astudes õppis ta nii Villem Ormissoni, Kaarel Liimandi kui Aleksander Vardi juhendamisel. Uiga oli Vardi kõige kauaaegsem õpilane. Kunstnik on 1982. aastal meenutanud Aleksander Vardi maaliateljee töömeetodit: „Korrektiivide tegemisel ei olnud Vardi pealetükkiv. Eriti vähe ütles ta koloriidi, pisut rohkem kompositsiooni ka joonistuse kohta. Ta püüdis lasta areneda individuaalsustel.“ Juba õpingute ajal hakkas välja kujunema Uiga tõeline kutsumus – maastikumaalija. 1946. aasta lõpus toimunud Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õpilastööde näituse puhul kirjutas kunstiajaloolane Voldemar Erm: „Kompositsiooniateljee kursuse lõpetajana esineb Johannes Uiga mitme teosega, milles ilmnevad autori hea koloriiditunne ja suure, üldistava vormi tunnetus.“ Õpetaja Vardi poolt viljeldud prantsuse impressionismist lähtunud laad jättis jälje ka Johannes Uiga varasele loomingule. Vardi pehme ja mängleva pintslitõmbe mõjutustest annavad aimu näitusel välja pandud varase perioodi tööd „Alatskivi maastik“ (1940ndad) ja „Maastik elektripostidega“.Loodus – igavesti muutuv aines Uiga impressionismist ekspressionismini liikuva loomingu keskmes oli Lõuna-Eesti loodus ja teda enim inspireerinud Pühajärve ümbruse panoraamsed vaated. Kunstnik Enn Volmere on meenutanud: „Koos rändasime läbi kogu Otepää ümbruse. Enamasti maalikastiga. Tundus, et Uiga teadis siin iga mäge, järve ja metsatukka.“ Haanja kõrgustikul, Suurel Munamäel ning Hobusemäel valminud vaated on emotsionaalsed – Uiga teosed valmisid looduses motiivi ees ning kannavad endas hetkemuljeid ja spontaansust. Laia pintslilöögiga ning suurte pindadega andis kunstnik edasi looduse ürgset jõudu ja tõsidust. Lõuna-Eesti järvedest on väljapanekus lisaks Pühajärvele ka „Urvaste järv“ (1979) ja „Vaskna järv“ (1986).Pühajärv kui püha paikPühajärve ning selle ümbruse kujutamine on olnud põgusaks episoodiiks paljude eesti kunstnike loomingulisel teel. Johannes Uiga aga kasvas selle paigaga kokku ning järve tõelise olemuse otsimine kujunes kunstniku elutööks.Häid tingimusi Pühajärve maalimiseks pakkus Uigale ateljeepaat. Pikkadel, kuni 12 tundi kestnud tööpäevadel Pühajärvel sukeldus kunstnik roheliste ja siniste toonide lõpututesse vahekordadesse. Paadiga vee peal töötades avanes Uigal võimalus Pühajärve ilu veelgi lähemalt nautida. Kunstnik tundis käänulise järve igat soppi, metsatukka ning saart, kuid avastas muutliku ilmaga aina uusi varjundeid. Uiga kiindumusest Pühajärve saarte vastu annavad tunnistust näitusel välja pandud teosed „Järv saartega“ (1987), „Kloostrisaar“ (1991) ja „Sügisene Pühajärv“.Näitusel kajastub kunstniku vaimustus Pühajärve eriilmelistest atmosfääridest. Välja on pandud kaks 1993. aastal valminud maali – „Sinine Pühajärv“ ning „Roheline Pühajärv“. Sarnase motiivi korduvast kujutamisest on Johannes Uiga 1996. aastal mõelnud: „Teist korda sama motiivi juurde olen läinud küll, aga teise ülesandega. Koloriidi osa olen võimendanud, sinise ja rohelise või ka soojade toonide osas. Ilmastik ja atmösfäär lõi meeleolu.“ E-Kunstisalongis välja pandud Johannes Uiga Lõuna-Eesti maastikud on kevadiselt värsked – nii koloriit kui motiivid toimivad praegusel keerulisel ajal kui värviküllane vitamiin kurnatud meeltele.

Johannes Uiga ''Lõuna-Eesti etüüdid''

www.e-kunstisalong.ee © 2018 E-kunstisalong OÜ » Kunsti ost ja müük