Silvi Liiva graafika E-Kunstisalongis on avatud Silvi Liiva (1941–2023) graafikanäitus, mis on kummardus käesoleval aastal lahkunud andekale kunstnikule. Tema loominguline pärand on esmapilgul õrn ja tundlik, kuid juba hetkeline süvenemine annab kinnitust selle mõtte- ja tundesügavusest, mis tegeleb inimeseks olemise keerulisemate küsimustega. Hind: € 1 290 raamitud Müüdud Silvi Liiva graafika

Anno 1997
Eesti kunsti esindusgalerii E-Kunstisalong alustas tööd jaanuaris 1997 ja on kõige vanem eragalerii Eestis. Galerii on korraldanud oksjone 27 aastat, järjekorras on tulemas 54.oksjon. E-Kunstisalong tegeleb eesti kunstiklassika ja kaasaegse kunsti müügiga ning näituste korraldamisega.

E-poest ostetud teosed saadame teieni kulleriga
1-3 tööpäeva jooksul. Transport alates 20 €.

Avaleht > Näitused > Silvi Liiva graafika

Silvi Liiva graafika

E-Kunstisalongis on avatud Silvi Liiva (1941–2023) graafikanäitus, mis on kummardus käesoleval aastal lahkunud andekale kunstnikule. Tema loominguline pärand on esmapilgul õrn ja tundlik, kuid juba hetkeline süvenemine annab kinnitust selle mõtte- ja tundesügavusest, mis tegeleb inimeseks olemise keerulisemate küsimustega.

Loe lisaks

Kunstiajaloolane Anne Untera on jaganud Silvi Liiva loomingu kolme perioodi, mida ta markeerib kronoloogilises järjestuses kolme sõnaga: lootus, äng ja loodus. Esimesele perioodile (1970.–1980. aastate algus) on omased suured valged pinnad, üksindus ja enda sisse vaatamine. 70ndatel kasutas Liiva peamise tehnikana ühe söövitusega oforti. Sellest kümnendist on näitusel väljas näiteks „Suur suvi“ (1970) ja „Reekviem“ (1971), millest kirjutab juba 1974. aastal tunnustavalt ka kunstiloolane Mai Levin. Nimetatud lehtedel on kunstniku väljenduslaad ühtaegu vaba ja realistlik. Tuleb tõdeda, et Liiva loodud figuraalsed kompositsioonid suudavad tabada ka sõnadega seletamatut ja silmaga nähtamatut atmosfääri ning vaimsust.
Graafiline leht „Siber. Taiga“ (1974) on inspireeritud kunstniku reisist Uuralitesse, kus ta koges nii sealset loodust kui põlisrahvaste eluolu. Üks olulisemaid ja kesksemaid motiive Liiva loomingus on naine, kelle kaudu ta defineerib inimese elu ja saatus. „Siber. Taiga“ on aus ja ka teatud mõttes raske sissevaade Uuralis elavate naiste eluolusse, mis kulgeb harmoonias loodusseaduste ja loomariigiga. Teos teeb kummarduse naissoo tugevusele, kes ühest küljest on uue elu loojad kui ka kõige elusoleva kaitsjad.
Teisel perioodil (1980.–1990. aastate algus) kasutab kunstnik peamiselt söövitustehnikat ja litograafiat. Motiividele on omased mustad siluetid, nukrus ning tumedad näota jooned. Näitusel on sellest perioodist eksponeeritud sügavat isiklikku sõnumit kandev „Hobuse lahkumine“ (1984) ja „See vaikus“ (1981). Kunstikriitikas on peetud just seda perioodi Liiva loomingus kõige jõulisemaks ning ekspressiivsemaks ning ka nende teoste puhul on näha kunstniku alalhoidlikku ja austavat hoiakut nii inimühiskonna kui loomariigi suhtes. Lüüriliselt mõjuvad motiivid annavad aimu kunstniku leppivast hoiakust aja kulgemise ja põlvkondade vahetumise suhtes.
Kolmandal perioodil (1990.–2010. aastad) kasutatud tehnikad olid peamiselt kuivnõel, kõrgtrükk ning segatehnika. Untera sõnul kannab see peatükk autori loomingus nimetust „loodus“ pigem filosoofilises kui maastikulises plaanis. Seda perioodi iseloomustavad suured mustad pinnad ning tugev emotsionaalne pinge. Liiva loomingust kaob inimfiguur ning domineerima hakkavad minimalistlikud, kogu lehte katvad graafilised kujundid. E-Kunstisalongis on Liiva hilisemast loomingust välja pandud „Soomaa. Eestimaa loodus“ (2018). „Loodusest tuleme ja loodusesse läheme. Inimene ja loodus – suurte paatoslike sõnadega – on üks,” on kunstnik ise 2004. aastal oma loomingu hingestatusele mõeldes sõnanud.
E-kunstisalongis avatud näitus on kild Silvi Liiva suuremahulisest loomingust, kuid annab aknana võimaluse kiigata sisse kunstniku erinevatesse loomeperioodidesse. Näeme, et aastate jooksul on Liiva jäänud truuks talle omase nukker-lüürilisele laadile – tema loodud graafilised lehed on pildilised poeemid, mis suunavad meid vaatama ka enesesse ja mõistma inimhinge ning elu suurust. Lõpetada võikski Silvi Liiva enese sõnadega – „Kunstnik püüab ikka tabada tabamatut, nii minagi otsin kunstiimet.“

Theresa Tompel

E-Kunstisalongi galerist