August Weizenberg - teosed Õppis 1846-1849 Kanepi kihelkonnakoolis, oli 1853-1958 Karstemõisa tisleri õpipoiss ja 1858-1862 Erastvere mõisa tisler. 1865. aastal sõitis ta 25-aastasena Saksamaale, et õppida füüsikat ja tehnikat, asus aga õppima saksa keelt ja kirjandust ning puunikerdamist ja joonistamist[1]. Asus 1863. aastal Preisi Kunstiakadeemiasse puunikerduse erialale õppima. Andeka õpilasena vabastati ta juba teisel semestril õppemaksust. Kolm aastat hiljem kolis Weizenberg majanduslikel põhjustel Peterburi, kus lootis leida paremat lisateenistust[1]. 1866. aastast õppis skulptor A. v Bocki ateljees ning vabakuulajana Peterburi Kunstiakadeemias. 1869. lahkus akadeemiast ning pärast lühiajalist viibimist kodumaal sõitis Saksamaale[2]. Õppis ja töötas 1871. aastast Berliinis ja Münchenis, olles sealses Kunstiakadeemias professor Weidemanni modelleerimisklassis. Münchenis müüs skulptor suhteliselt edukalt oma töid ning seal on valminud sellised teosed nagu "Hamlet", "Noormees oja ääres", "Neiu kaebus" [1]. 1873. sõitis Weizenberg Viini maailmanäitusele, kaasas "Tütarlapse kaebus" ja "Noormees oja ääres"[2]. Seal ta aga tellimusi ei leidnud ning kolis juba samal aastal Rooma, kuhu jäi 17 aastaks. Roomas valmisid hulk tema parimaid töid: "Ophelia", "Ema armastus", "Lapse armastus", "Usk", "Lootus" jt. Lisaks sai ta kodumaalt rea tellimusi büstidele ja hauasammastele[1]. 1878. esines Weizenberg Pariisi maailmanäitusel, kus "Hamlet" leidis äramärkimist ning omandati 15 000 frangi eest[1]. Külastanud Peterburi läks skulptor tagasi Itaaliasse, kus valmisid "Barrabas", "Kristus", "Lady Macbeth" ja teised teosed, nende hulgas "Hämarik", mis võitis Chicago maailmanäitusel auhinna[1]. Ameeriklane Charles Pavey pidas Weizenbergi Hämariku kuju Milo Venusega samaväärseks[viide?]. 1887. korraldas Weizenberg oma loomingu näituse Tartus, kus kuberner ©ahhovskoi ostis "Kreutzwaldi portree" ja kinkis selle Eesti Kirjameeste Seltsile[1]. Tartust sõitis näitus Riiga ja sealt 1888 tagasi Rooma, kus skulptor modelleeris suure allegoorilise "Roma", mille kinkis Rooma linnavalitsusele[1]. Kaks aastat hiljem tuli kunstnikul võlgade eest Roomast pageda[1]. 1890 kolis Peterburi, kus elas järgmised 24 aastat. Weizenberg tegutses Peterburis vabakunstnikuna, Kunstide Akadeemia vabaliikmena ja eeskätt portretistina[2]. 1913. aastal kinkis Weizenberg oma "Koidu ja Hämariku" Estonia teatrile, mis pandi kaunistama teatrimaja punast saali[viide?]. 1914. aastal ostis Tallinna linnavalitsus Weizenbergi teoste kogu ning tollal 77-aastane kunstnik kolis Tallinnasse[1], kus töötas linna kunstivarade hooldajana ning elas linna antud ruumides Kadrioru lossis. Käis välismaal töötades korduvalt Eestis ning pidas kirjavahetust F. R. Kreutzwaldi, M. Veske, Jakob Hurda ja teiste eesti kultuuriinimestega[3]. August Weizenberg suri 22. novembril 1921 ning on maetud Tartu Maarja kalmistule. 2012 August Weizenberg - teosed E-kunstisalongis
Anno 1997
Eesti kunsti esindusgalerii E-Kunstisalong alustas tööd jaanuaris 1997 ja on kõige vanem eragalerii Eestis. Galerii on korraldanud oksjone 27 aastat, järjekorras on tulemas 54.oksjon. E-Kunstisalong tegeleb eesti kunstiklassika ja kaasaegse kunsti müügiga ning näituste korraldamisega.
E-poest ostetud teosed saadame teieni kulleriga
1-3 tööpäeva jooksul. Transport alates 20 €.
Eesti kunsti esindusgalerii E-Kunstisalong alustas tööd jaanuaris 1997 ja on kõige vanem eragalerii Eestis. Galerii on korraldanud oksjone 27 aastat, järjekorras on tulemas 54.oksjon. E-Kunstisalong tegeleb eesti kunstiklassika ja kaasaegse kunsti müügiga ning näituste korraldamisega.
E-poest ostetud teosed saadame teieni kulleriga
1-3 tööpäeva jooksul. Transport alates 20 €.
August Weizenberg (06.04.1837)
Õppis 1846-1849 Kanepi kihelkonnakoolis, oli 1853-1958 Karstemõisa tisleri õpipoiss ja 1858-1862 Erastvere mõisa tisler. 1865. aastal sõitis ta 25-aastasena Saksamaale, et õppida füüsikat ja tehnikat, asus aga õppima saksa keelt ja kirjandust ning puunikerdamist ja joonistamist[1]. Asus 1863. aastal Preisi Kunstiakadeemiasse puunikerduse erialale õppima. Andeka õpilasena vabastati ta juba teisel semestril õppemaksust.
Kolm aastat hiljem kolis Weizenberg majanduslikel põhjustel Peterburi, kus lootis leida paremat lisateenistust[1]. 1866. aastast õppis skulptor A. v Bocki ateljees ning vabakuulajana Peterburi Kunstiakadeemias. 1869. lahkus akadeemiast ning pärast lühiajalist viibimist kodumaal sõitis Saksamaale[2].
Õppis ja töötas 1871. aastast Berliinis ja Münchenis, olles sealses Kunstiakadeemias professor Weidemanni modelleerimisklassis. Münchenis müüs skulptor suhteliselt edukalt oma töid ning seal on valminud sellised teosed nagu "Hamlet", "Noormees oja ääres", "Neiu kaebus" [1].
1873. sõitis Weizenberg Viini maailmanäitusele, kaasas "Tütarlapse kaebus" ja "Noormees oja ääres"[2]. Seal ta aga tellimusi ei leidnud ning kolis juba samal aastal Rooma, kuhu jäi 17 aastaks. Roomas valmisid hulk tema parimaid töid: "Ophelia", "Ema armastus", "Lapse armastus", "Usk", "Lootus" jt. Lisaks sai ta kodumaalt rea tellimusi büstidele ja hauasammastele[1]. 1878. esines Weizenberg Pariisi maailmanäitusel, kus "Hamlet" leidis äramärkimist ning omandati 15 000 frangi eest[1]. Külastanud Peterburi läks skulptor tagasi Itaaliasse, kus valmisid "Barrabas", "Kristus", "Lady Macbeth" ja teised teosed, nende hulgas "Hämarik", mis võitis Chicago maailmanäitusel auhinna[1]. Ameeriklane Charles Pavey pidas Weizenbergi Hämariku kuju Milo Venusega samaväärseks[viide?].
1887. korraldas Weizenberg oma loomingu näituse Tartus, kus kuberner ©ahhovskoi ostis "Kreutzwaldi portree" ja kinkis selle Eesti Kirjameeste Seltsile[1]. Tartust sõitis näitus Riiga ja sealt 1888 tagasi Rooma, kus skulptor modelleeris suure allegoorilise "Roma", mille kinkis Rooma linnavalitsusele[1]. Kaks aastat hiljem tuli kunstnikul võlgade eest Roomast pageda[1].
1890 kolis Peterburi, kus elas järgmised 24 aastat. Weizenberg tegutses Peterburis vabakunstnikuna, Kunstide Akadeemia vabaliikmena ja eeskätt portretistina[2]. 1913. aastal kinkis Weizenberg oma "Koidu ja Hämariku" Estonia teatrile, mis pandi kaunistama teatrimaja punast saali[viide?]. 1914. aastal ostis Tallinna linnavalitsus Weizenbergi teoste kogu ning tollal 77-aastane kunstnik kolis Tallinnasse[1], kus töötas linna kunstivarade hooldajana ning elas linna antud ruumides Kadrioru lossis. Käis välismaal töötades korduvalt Eestis ning pidas kirjavahetust F. R. Kreutzwaldi, M. Veske, Jakob Hurda ja teiste eesti kultuuriinimestega[3].
August Weizenberg suri 22. novembril 1921 ning on maetud Tartu Maarja kalmistule.
Teosed oksjonitel
