Kalurid, Arkadio Laigo E-kunstisalongis Arkadio Laigo omandas kunstihariduse aastatel 1922-1927 Tartus kunstikoolis Pallas, kus tudeeris Nikolai Triigi käe all maalimist. Seejärel täiendas ta end korduvalt Pariisis ning tegutses vabakunstnikuna. 1930. aastate algul hakkas Laigo viljelema peamiselt puugravüüri, mille üheks suurimaks meistriks ta kujunes ja milles võitis tunnustust ka välismaal. Näiteks audiplomid 1937. aasta Pariisi maailmanäituselt ning 1938. aasta Chicago rahvusvaheliselt linool- ja puugravüüride näituselt. Paraku jäi kunstniku loometee lühikeseks, kuna Saksa okupatsiooni ajal Laigo arreteeriti ning hukati 1944. aastal. Kunstiteadlane Ene Asu-Õunas on kirjutanud: “A. Laigo puugravüürid on eesti graafikas erilised, neid pole võimalik ära vahetada ühegi teise kunstniku töödega. Eriline pole üksnes geomeetriline lõikelaad, vaid ka figuurikäsitlus - kuivõrd kunstnik armastab kujutada inimest. Tema inimesed on kõvasti kahe jalaga maa pääl, kandilised, laiaõlgsed, pisut kohmakad, kujutatud enamasti en face. " Lisaks vabagraafikale saavutas Laigo tuntust raamatukujundustega, näiteks Friedebert Tuglase raamatuga "Väike Illimar". E-Kunstisalongi XXXI oksjon Kalurid, Arkadio Laigo E-kunstisalongis Laigo Arkadio
Anno jaanuar 1997
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
Kõik kodulehel olevad teosed on galeriis saadaval.
Ostude saatmine uksest ukseni 1-2 tööpäeva jooksul. Hind Eesti piires 20 eurot.
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
Kõik kodulehel olevad teosed on galeriis saadaval.
Ostude saatmine uksest ukseni 1-2 tööpäeva jooksul. Hind Eesti piires 20 eurot.
Arkadio Laigo (1901-1944)
Kalurid
1935 Puulõige,paber plm.20 x 17,5
Alghind: 8500/€543
25. E-Kunstisalongi XXV oksjon04.12.2010 kell 16 Tartu galerii Arkadio Laigo omandas kunstihariduse aastatel 1922-1927 Tartus kunstikoolis Pallas, kus tudeeris Nikolai Triigi käe all maalimist. Seejärel täiendas ta end korduvalt Pariisis ning tegutses vabakunstnikuna.
1930. aastate algul hakkas Laigo viljelema peamiselt puugravüüri, mille üheks suurimaks meistriks ta kujunes ja milles võitis tunnustust ka välismaal. Näiteks audiplomid 1937. aasta Pariisi maailmanäituselt ning 1938. aasta Chicago rahvusvaheliselt linool- ja puugravüüride näituselt.
Paraku jäi kunstniku loometee lühikeseks, kuna Saksa okupatsiooni ajal Laigo arreteeriti ning hukati 1944. aastal.
Kunstiteadlane Ene Asu-Õunas on kirjutanud: “A. Laigo puugravüürid on eesti graafikas erilised, neid pole võimalik ära vahetada ühegi teise kunstniku töödega. Eriline pole üksnes geomeetriline lõikelaad, vaid ka figuurikäsitlus - kuivõrd kunstnik armastab kujutada inimest. Tema inimesed on kõvasti kahe jalaga maa pääl, kandilised, laiaõlgsed, pisut kohmakad, kujutatud enamasti en face."
Lisaks vabagraafikale saavutas Laigo tuntust raamatukujundustega, näiteks Friedebert Tuglase raamatuga "Väike Illimar".
Teosed oksjonitel
