Kalevipoja laul, Kristjan Raud Kristjan Raud, üks eesti kultuuri alustalasid, paistab Eesti kunstis silma ennekõike rahvusromantikuna. Oma õpinguid alustas ta 1893. aastal Peterburi Kunstide Akadeemias, hiljem täiendades end Düsseldorfis ja Münchenis. Kristjan Raud jumaldas joonistamist, kuigi oli õppinud ka maalimist ja muid kunstitehnikaid. Joonistades sai ta kõige kiiremini oma rohkeid ideid paberile panna. Ja joonistamises oli Kristjan Raud väga meisterlik. Rahvuslike teemade vaimustusest kantuna on Raud 20. sajandi alul kirjutanud: "Iga põlv pärandab järeltulijatele oma parema: oma tarkuse, teaduse ja osavuse. Õnnelik see rahvas kel suured vanemad ja suured traditsioonid on. “ Kristjan Raua tähtsaim loominguallikas oli rahvuseepos "Kalevipoeg“. Esimesed "Kalevipoja“-ainelised joonistused valmisid juba 1913-1917. Raud suutis tabada eepose meeleolu ja vaimu, väljendada rahva unistusi ja tõekspidamisi. Tema loodud muinasmaailm on suursugune, ülev ja monumentaalne. Kristjan Raua teostega illustreeriti "Kalevipoja“ 1935. aasta juubeliväljaanne. Vanavara ja rahvaloomingut kogudes ning "Kalevipoega" kujundades puutus Kristjan Raud palju kokku rahvamuistendite ja muinaskangelastega. Kunstnik kogus andmeid nende väljanägemise kohta ja joonistas siis oma piltidele. Mõnikord mõjutasid tema joonistusi rahvuslike puutööde lihtsustatud, tahumatud vormid, mis tingisid teostes veidi kandilisema joone. Kunstnik on Kalevipoega interpreteerinud läbi erinevate motiivide, andmata talle lõplikult defineeritud kuju. Antud joonistusel mõjub hiid tühjal ja lakoonilisel taustal võiduka ja võimsana. Teos pärineb kunstiteadlase Helmi Üpruse kunstikogust. Antud töö on ära toodud nii Lehti Viiroja teoses "Kristjan Raud 1865-1943. Looming ja mõtteavaldused" loomingunimestikus nr. 822 all (lk. 193) kui Kristjan Raua 1965. aasta juubelinäituse kataloogis (koostaja samuti Lehti Viiroja) tööde nimestikus nr. 607, lk. 133. Näitus toimus Eesti Riiklikus Kunstimuuseumis. E-Kunstisalongi XXX oksjon Toimus Kalevipoja laul, Kristjan Raud E-kunstisalongis Raud Kristjan
Anno 1997
Eesti kunsti esindusgalerii E-Kunstisalong alustas tööd jaanuaris 1997 ja on kõige vanem eragalerii Eestis. Galerii on korraldanud oksjone 27 aastat, järjekorras on tulemas 54.oksjon. E-Kunstisalong tegeleb eesti kunstiklassika ja kaasaegse kunsti müügiga ning näituste korraldamisega.
E-poest ostetud teosed saadame teieni kulleriga
1-3 tööpäeva jooksul. Transport alates 20 €.
Eesti kunsti esindusgalerii E-Kunstisalong alustas tööd jaanuaris 1997 ja on kõige vanem eragalerii Eestis. Galerii on korraldanud oksjone 27 aastat, järjekorras on tulemas 54.oksjon. E-Kunstisalong tegeleb eesti kunstiklassika ja kaasaegse kunsti müügiga ning näituste korraldamisega.
E-poest ostetud teosed saadame teieni kulleriga
1-3 tööpäeva jooksul. Transport alates 20 €.
Kristjan Raud (1865 - 1943)
Kalevipoja laul
1927-1933 Pliiats, paber. Lm 46,6x 45,5. Signeeritud. Säilinud originaalraam.
Alghind: € 4800, lõpphind: € 4900
28. E-Kunstisalongi XXVIII oksjon22.04.2012 kell 15 Tartu galerii Kristjan Raud, üks eesti kultuuri alustalasid, paistab Eesti kunstis silma ennekõike rahvusromantikuna. Oma õpinguid alustas ta 1893. aastal Peterburi Kunstide Akadeemias, hiljem täiendades end Düsseldorfis ja Münchenis.
Kristjan Raud jumaldas joonistamist, kuigi oli õppinud ka maalimist ja muid kunstitehnikaid. Joonistades sai ta kõige kiiremini oma rohkeid ideid paberile panna. Ja joonistamises oli Kristjan Raud väga meisterlik.
Rahvuslike teemade vaimustusest kantuna on Raud 20. sajandi alul kirjutanud: "Iga põlv pärandab järeltulijatele oma parema: oma tarkuse, teaduse ja osavuse. Õnnelik see rahvas kel suured vanemad ja suured traditsioonid on.“ Kristjan Raua tähtsaim loominguallikas oli rahvuseepos "Kalevipoeg“. Esimesed "Kalevipoja“-ainelised joonistused valmisid juba 1913-1917. Raud suutis tabada eepose meeleolu ja vaimu, väljendada rahva unistusi ja tõekspidamisi. Tema loodud muinasmaailm on suursugune, ülev ja monumentaalne. Kristjan Raua teostega illustreeriti "Kalevipoja“ 1935. aasta juubeliväljaanne. Vanavara ja rahvaloomingut kogudes ning "Kalevipoega" kujundades puutus Kristjan Raud palju kokku rahvamuistendite ja muinaskangelastega. Kunstnik kogus andmeid nende väljanägemise kohta ja joonistas siis oma piltidele. Mõnikord mõjutasid tema joonistusi rahvuslike puutööde lihtsustatud, tahumatud vormid, mis tingisid teostes veidi kandilisema joone. Kunstnik on Kalevipoega interpreteerinud läbi erinevate motiivide, andmata talle lõplikult defineeritud kuju. Antud joonistusel mõjub hiid tühjal ja lakoonilisel taustal võiduka ja võimsana.
Teos pärineb kunstiteadlase Helmi Üpruse kunstikogust.
Antud töö on ära toodud nii Lehti Viiroja teoses "Kristjan Raud 1865-1943. Looming ja mõtteavaldused" loomingunimestikus nr. 822 all (lk. 193) kui Kristjan Raua 1965. aasta juubelinäituse kataloogis (koostaja samuti Lehti Viiroja) tööde nimestikus nr. 607, lk. 133. Näitus toimus Eesti Riiklikus Kunstimuuseumis.
Kristjan Raud (1865 - 1943)
Kristjan Raud sündis 22. oktoobril 1865 aastal talupoja perekonnas Viru-Jaagupi kihelkonnas. Tal oli kaksikvend Paulus (kunstnikuna tuntud kui Paul Raud). Kooliaeg algas vendadel 1874 Koervere külakoolis, edasi 1875-78 Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, 1878-81 Rakvere Kreiskoolis ja seejärel Tartu Reaalkoolis. Reaalkooli ajal püüdsid vennad ka kunsti õppida.1883 jättis Kristjan Reaalkooli pooleli ja läks üle seminari. Seminari ajal tutvus kunstitegelastega ja originaalteostega. Peale seminari alustas tööd kooliõpetajana. Eestis sai ta aru, et venestamispoliitika ei soodusta kultuuri arengut - kultuuri kustumine, ärkamisaja meeleolude langus. Otsustas Peterburi kasuks, kus sai endale pedagoogi koha. Peterburis tutvus ta J. Köleriga, kes soovitas minna õppima Kunstiakadeemiasse.1892-1897 õppis ta Peterburi Kunstiakadeemias, kuni mõistis, et akadeemia on liiga kinni akademismis. Saanud oma tööde müügist ja parun Meyendorfi kaudu raha, läks 1897-1898 Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse, kus talle ka ei meeldinud.1899. aastal läks ta Münchenisse kunstikooli, kus tema suhtumine kunsti muutus. Ta hakkas harrastama sümbolismi ja uusromantismi ning juugendit, kujutas tundeid ja meeleolusid. 1903 lõppesid ta rahalised võimalused ja ta läks tagasi ema juurde Rakverre.1904 kolis Kristjan Tartusse. Seal hakkas ta edendama eesti kujutavat kunsti. Osales "Noor-Eesti", Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Eesti Kunstiseltsi tegevuses. Tema algatusel loodi põllumeeste seltsi juurde rahvariiete ornamentide kogu, “Käsitööleht" ning ta korraldas ka vanavara kogumist. 1907. aastal avas oma stuudiokooli Tartus. 1914. aastal kolis venna juurde Tallinnasse.Tuntud on eelkõige "Kalevipoja"-aineliste tööde kaudu.
Teosed oksjonitel
