Sarvepuhuja, Kristjan Raud E-kunstisalongis Rahvusromantik Kristjan Raud alustas õpinguid 1893. aastal Peterburi Kunstide Akadeemias, hiljem täiendades end Düsseldorfis ja Münchenis. Raud armastas just joonistamist, kuigi oli õppinud ka maalimist ja muid kunstitehnikaid. Joonistades sai ta kõige kiiremini oma rohkeid ideid paberile panna. Kristjan Raua tähtsaim loominguallikas oli rahvuseepos "Kalevipoeg“. Esimesed Kalevipoja-ainelised joonistused valmisid juba aastatel 1913–1917. Raud suutis tabada eepose meeleolu ja vaimu, väljendada rahva unistusi ja tõekspidamisi. Tema loodud muinasmaailm oma tegelastega on suursugune ja ülev. Teos on ära toodud Viiroja koostatud kunstniku monograafia (1981) teoste nimestikus nr 1147 all. Teos pärineb T. Suitsu kogust. 2012 kell 15 Tartu galerii Sarvepuhuja, Kristjan Raud E-kunstisalongis Raud Kristjan
Anno 1997
Eesti kunsti esindusgalerii E-Kunstisalong alustas tööd jaanuaris 1997 ja on kõige vanem eragalerii Eestis. Galerii on korraldanud oksjone 27 aastat, järjekorras on tulemas 54.oksjon. E-Kunstisalong tegeleb eesti kunstiklassika ja kaasaegse kunsti müügiga ning näituste korraldamisega.
E-poest ostetud teosed saadame teieni kulleriga
1-3 tööpäeva jooksul. Transport alates 20 €.
Eesti kunsti esindusgalerii E-Kunstisalong alustas tööd jaanuaris 1997 ja on kõige vanem eragalerii Eestis. Galerii on korraldanud oksjone 27 aastat, järjekorras on tulemas 54.oksjon. E-Kunstisalong tegeleb eesti kunstiklassika ja kaasaegse kunsti müügiga ning näituste korraldamisega.
E-poest ostetud teosed saadame teieni kulleriga
1-3 tööpäeva jooksul. Transport alates 20 €.
Kristjan Raud (1865 - 1943)
Sarvepuhuja
U 1940–1943 Pliiats, paber. Km 20,8 x 30. Signatuuriga.
Alghind: € €3500, lõpphind: € 3 500
42. E-Kunstisalongi XLII oksjon03.11.2018 Tartu galeriis kell 15 Rahvusromantik Kristjan Raud alustas õpinguid 1893. aastal Peterburi Kunstide Akadeemias, hiljem täiendades end Düsseldorfis ja Münchenis. Raud armastas just joonistamist, kuigi oli õppinud ka maalimist ja muid kunstitehnikaid. Joonistades sai ta kõige kiiremini oma rohkeid ideid paberile panna. Kristjan Raua tähtsaim loominguallikas oli rahvuseepos "Kalevipoeg“. Esimesed Kalevipoja-ainelised joonistused valmisid juba aastatel 1913–1917. Raud suutis tabada eepose meeleolu ja vaimu, väljendada rahva unistusi ja tõekspidamisi. Tema loodud muinasmaailm oma tegelastega on suursugune ja ülev. Teos on ära toodud Viiroja koostatud kunstniku monograafia (1981) teoste nimestikus nr 1147 all. Teos pärineb T. Suitsu kogust.
Kristjan Raud (1865 - 1943)
Kristjan Raud sündis 22. oktoobril 1865 aastal talupoja perekonnas Viru-Jaagupi kihelkonnas. Tal oli kaksikvend Paulus (kunstnikuna tuntud kui Paul Raud). Kooliaeg algas vendadel 1874 Koervere külakoolis, edasi 1875-78 Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, 1878-81 Rakvere Kreiskoolis ja seejärel Tartu Reaalkoolis. Reaalkooli ajal püüdsid vennad ka kunsti õppida.1883 jättis Kristjan Reaalkooli pooleli ja läks üle seminari. Seminari ajal tutvus kunstitegelastega ja originaalteostega. Peale seminari alustas tööd kooliõpetajana. Eestis sai ta aru, et venestamispoliitika ei soodusta kultuuri arengut - kultuuri kustumine, ärkamisaja meeleolude langus. Otsustas Peterburi kasuks, kus sai endale pedagoogi koha. Peterburis tutvus ta J. Köleriga, kes soovitas minna õppima Kunstiakadeemiasse.1892-1897 õppis ta Peterburi Kunstiakadeemias, kuni mõistis, et akadeemia on liiga kinni akademismis. Saanud oma tööde müügist ja parun Meyendorfi kaudu raha, läks 1897-1898 Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse, kus talle ka ei meeldinud.1899. aastal läks ta Münchenisse kunstikooli, kus tema suhtumine kunsti muutus. Ta hakkas harrastama sümbolismi ja uusromantismi ning juugendit, kujutas tundeid ja meeleolusid. 1903 lõppesid ta rahalised võimalused ja ta läks tagasi ema juurde Rakverre.1904 kolis Kristjan Tartusse. Seal hakkas ta edendama eesti kujutavat kunsti. Osales "Noor-Eesti", Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Eesti Kunstiseltsi tegevuses. Tema algatusel loodi põllumeeste seltsi juurde rahvariiete ornamentide kogu, “Käsitööleht" ning ta korraldas ka vanavara kogumist. 1907. aastal avas oma stuudiokooli Tartus. 1914. aastal kolis venna juurde Tallinnasse.Tuntud on eelkõige "Kalevipoja"-aineliste tööde kaudu.
Teosed oksjonitel
