Maastik, Hilda Kamdron E-kunstisalongis Hilda Kamdron oli kunstnik, kellest on räägitud ja kirjutatud ebaõiglaselt vähe. Põhjuseid selleks võib leida mitmeid - kunstniku keerulne elutee, tema tagasihoidlik natuur ja teadlik eemalehoidmine avalikust kunstielust. Samuti hävines suur osa kunstniku loomingust tulekahjus ning siinsel kunstiturul kohtab Kamdroni töid haruharva. Kunstiühingu “Pallas" esimees Enn Lillemets on kirjutanud: “Oma elu kahel viimasel aastakümnel elas Kamdron Tartus erakliku ja tunnustamatuna, näljas ja vaesuses. Tema loominguline üksijäetus oli täielik. Kamdroni näitustel esinemine jäi harvaks ja ta suruti isetegevuslaste väljapanekuile. Seda hämmastavam on usk, mis laskis Kamdronil ilma ainsa arvestatava toeta teoks teha, mida ta just õigeks pidas. “ Kunstihariduse omandas ta Tartus “Pallases", kuhu asus õppima 1922. aastal. Tema jaoks olulisemate õppejõudude seas olid Rudolf Paris, Ado Vabbe ja Aleksander Vardi. Pärast mõningaid eemalolemisi lõpetas Kamdron kooli alles 1946. aastal graafikuna, mil kool kandis juba uut nime Tartu Riiklik Kunstiinstituut. Samal aastal võeti ta ka vastu Eesti NSV Kunstnike Liitu, kuid mille nimekirjast ta peagi kustutati. Akvarellil "Maastik“ jäädvustatud vaade on teostatud õrnas koloriidis, kattes lagendiku uduga. Üksik kõrguv puu ning kauge silmapiir loovad mulje veel avastamata ning puutumata maast, vaid esiplaanil longu vajunud aed annab märku inimtegevusest. Arhitekt Ervin Pütsep nimetab Eesti 1920-1940. aastate kunsti käsitlevas teoses “Kunstielu Eestimaal II“ Hilda Kamdroni akvarelle usutavalt maagiliseks realismiks ja Hilda Kamdronit selle ainsaks esindajaks Eestis. Tõsiasi on, et Hilda Kamdron oli äärmiselt hinnatud kunstnik ning kui Kultuurkapital jagas "Pallase“ kooli parimatele ja andekamatele vanemate kursuse tudengitele korduvat toetust, kuulus Hilda Kamdron nende väheste väljavalitute hulka. Tartus õppides ja elades tundis Hilda Kamdron oma kodulinna ning jäädvustas seda detailitruult ning äärmiselt täpselt. Sulejoonistus kolmest sillast on ajaloolise tähtsusega, dokumenteerides linnapilti 25. juulil 1944. aastal - varemetes majad ning kolm silda Emajõel, millest üks, Kivisild, seisab juba varemetes. Kunstnikul on õnnestunud jäädvustada ka ajastukohast meeleolu, mida toetab valitud tehnika - sulejoonistuse tume koloriit annab aimu linna kohal hõljuvast tõsidusest ning teadmatusest tuleviku ees. Kunstnik justkui soovis jäädvustada alatiseks pilti ning õhustikku, mis tollel hetkel valitses, et inimkond tajuks asjade kaduvust ning oskaks väärtustada kõike, mis antud on. Olgu öeldud, et tänaseks on kadunud ka tänav ning maja, mille neljanda korruse aknast kunstnik vaadet jäädvustas ning kus ta suure tõenäosusega ka ise elas. 2009 kell 15 Maastik, Hilda Kamdron E-kunstisalongis Kamdron Hilda
Anno 1997
Eesti kunsti esindusgalerii E-Kunstisalong alustas tööd jaanuaris 1997 ja on kõige vanem eragalerii Eestis. Galerii on korraldanud oksjone 27 aastat, järjekorras on tulemas 54.oksjon. E-Kunstisalong tegeleb eesti kunstiklassika ja kaasaegse kunsti müügiga ning näituste korraldamisega.
E-poest ostetud teosed saadame teieni kulleriga
1-3 tööpäeva jooksul. Transport alates 20 €.
Eesti kunsti esindusgalerii E-Kunstisalong alustas tööd jaanuaris 1997 ja on kõige vanem eragalerii Eestis. Galerii on korraldanud oksjone 27 aastat, järjekorras on tulemas 54.oksjon. E-Kunstisalong tegeleb eesti kunstiklassika ja kaasaegse kunsti müügiga ning näituste korraldamisega.
E-poest ostetud teosed saadame teieni kulleriga
1-3 tööpäeva jooksul. Transport alates 20 €.
Hilda Kamdron (1901-1972)
Maastik
1942 Akvarell 32,5 x 46
Alghind: € 5500/€352, lõpphind: € 5 500/ 352
22. E-Kunstisalongi XXII oksjon28.06.2009 kell 16 Pärnus, Sunsetis (Rannahoone), Kapteni salongis Hilda Kamdron oli kunstnik, kellest on räägitud ja kirjutatud ebaõiglaselt vähe. Põhjuseid selleks võib leida mitmeid - kunstniku keerulne elutee, tema tagasihoidlik natuur ja teadlik eemalehoidmine avalikust kunstielust. Samuti hävines suur osa kunstniku loomingust tulekahjus ning siinsel kunstiturul kohtab Kamdroni töid haruharva. Kunstiühingu “Pallas" esimees Enn Lillemets on kirjutanud: “Oma elu kahel viimasel aastakümnel elas Kamdron Tartus erakliku ja tunnustamatuna, näljas ja vaesuses. Tema loominguline üksijäetus oli täielik. Kamdroni näitustel esinemine jäi harvaks ja ta suruti isetegevuslaste väljapanekuile. Seda hämmastavam on usk, mis laskis Kamdronil ilma ainsa arvestatava toeta teoks teha, mida ta just õigeks pidas.“
Kunstihariduse omandas ta Tartus “Pallases", kuhu asus õppima 1922. aastal. Tema jaoks olulisemate õppejõudude seas olid Rudolf Paris, Ado Vabbe ja Aleksander Vardi. Pärast mõningaid eemalolemisi lõpetas Kamdron kooli alles 1946. aastal graafikuna, mil kool kandis juba uut nime Tartu Riiklik Kunstiinstituut. Samal aastal võeti ta ka vastu Eesti NSV Kunstnike Liitu, kuid mille nimekirjast ta peagi kustutati.
Akvarellil "Maastik“ jäädvustatud vaade on teostatud õrnas koloriidis, kattes lagendiku uduga. Üksik kõrguv puu ning kauge silmapiir loovad mulje veel avastamata ning puutumata maast, vaid esiplaanil longu vajunud aed annab märku inimtegevusest. Arhitekt Ervin Pütsep nimetab Eesti 1920-1940. aastate kunsti käsitlevas teoses “Kunstielu Eestimaal II“ Hilda Kamdroni akvarelle usutavalt maagiliseks realismiks ja Hilda Kamdronit selle ainsaks esindajaks Eestis. Tõsiasi on, et Hilda Kamdron oli äärmiselt hinnatud kunstnik ning kui Kultuurkapital jagas "Pallase“ kooli parimatele ja andekamatele vanemate kursuse tudengitele korduvat toetust, kuulus Hilda Kamdron nende väheste väljavalitute hulka.
Tartus õppides ja elades tundis Hilda Kamdron oma kodulinna ning jäädvustas seda detailitruult ning äärmiselt täpselt. Sulejoonistus kolmest sillast on ajaloolise tähtsusega, dokumenteerides linnapilti 25. juulil 1944. aastal - varemetes majad ning kolm silda Emajõel, millest üks, Kivisild, seisab juba varemetes. Kunstnikul on õnnestunud jäädvustada ka ajastukohast meeleolu, mida toetab valitud tehnika - sulejoonistuse tume koloriit annab aimu linna kohal hõljuvast tõsidusest ning teadmatusest tuleviku ees. Kunstnik justkui soovis jäädvustada alatiseks pilti ning õhustikku, mis tollel hetkel valitses, et inimkond tajuks asjade kaduvust ning oskaks väärtustada kõike, mis antud on. Olgu öeldud, et tänaseks on kadunud ka tänav ning maja, mille neljanda korruse aknast kunstnik vaadet jäädvustas ning kus ta suure tõenäosusega ka ise elas.
Teosed oksjonitel
