Siima ©kop Suvelilled 1990 Akvarell, paber 1. oktoobril 100 aastat tagasi avati Tartus kunstikool „Pallas“.Ajal, mil noor Eesti riik oli sõjast vaevatud, oli rahvas siiski nii sitke ja tugev, et jätkus veel jõudu luua uus õppeasutus. Kellele oli vaja kunsti ajal, mil näiteks Tallinnas vähendati ühe inimese leiva kogust 200 grammilt päevas 140 g-le? Aga inimene ei ela üksnes leivast. Kunstikool sündis ja hakkas eesti kultuurimaastikul jõuliselt võrseid ajama. Vilju võime näha veel ka täna ja praegu, mil koostame oma 44. kunstioksjoni kataloogi. Kunstnik, kes sai „Pallasest“ diplomi numbriga üks oli Eduard Wiiralt. Seekord on ta meie oksjonil esindatud viie tippteosega. Õnneliku juhuse läbi on meieni jõudnud ka Pallase rekordiliselt lühikese ajaga lõpetanud suurmeister Elmar Kitse imeline pannoo „Pärnu jõgi“.„Pallas“, see õige kunstikool „Pallas“, on elus niikaua, kui meie ajas ja ruumis leidub auväärne koht pallaslaste teostele. See on kuldne peatükk väikese eesti rahva kunsti- ja kultuuriloos, mis järjest enam pälvib meie austuse.Kui vanad pallaslased näeksid praegu meie tegemisi, siis nad võiksid rahul olla – oskame väärtustada kunstiloomingut, mille nad on meile pärandina jätnud.Pallaslane Karin Luts kirjutab oma päevikus 1933. aasta 23. mail: „Kunst on minu arvates mäng – elu käsitlemine mängult. Olgu see dramaatiline mäng, tõsine mäng või lustiline mäng. Nii pea kui kaob mäng kunstiteostest (ma ei räägi maneerist) – ei ole kunsti olemas.“Mängulist lusti meelepäraste teoste leidmisel!Tiia Karelson
44. E-Kunstisalongi XLIV oksjon