Kaks figuuri, Märt Laarman Kunstiteadlane ja kultuuriloolane Jüri Hain on kirjutanud: „50-ndate aastate lõpul ja 60-ndate aastate algul hoogustunud värvilise graafika harrastuse näiteks on töö „Kaks figuuri“ (1964). Lakoonilise lahendusega linoollõigete kõrval on „Kaks figuuri“ ekspressiivsem ja materjali valiku tõttu maalilisemana mõjuv“. Teos on ära toodud ja reprodutseeritud Jüri Haini koostatud kataloogis „Märt Laarman. 12 reproduktsiooni“ (1973) nr 11 all. 2003 Kaks figuuri, Märt Laarman E-kunstisalongis Laarman Märt
Anno 1997
Eesti kunsti esindusgalerii E-Kunstisalong alustas tööd jaanuaris 1997 ja on kõige vanem eragalerii Eestis. Galerii on korraldanud oksjone 27 aastat, järjekorras on tulemas 54.oksjon. E-Kunstisalong tegeleb eesti kunstiklassika ja kaasaegse kunsti müügiga ning näituste korraldamisega.
E-poest ostetud teosed saadame teieni kulleriga
1-3 tööpäeva jooksul. Transport alates 20 €.
Eesti kunsti esindusgalerii E-Kunstisalong alustas tööd jaanuaris 1997 ja on kõige vanem eragalerii Eestis. Galerii on korraldanud oksjone 27 aastat, järjekorras on tulemas 54.oksjon. E-Kunstisalong tegeleb eesti kunstiklassika ja kaasaegse kunsti müügiga ning näituste korraldamisega.
E-poest ostetud teosed saadame teieni kulleriga
1-3 tööpäeva jooksul. Transport alates 20 €.
Märt Laarman (1896–1979)
Kaks figuuri
1964. Värviline puruplaadi lõige, paber. Ava 43,5x21. Signatuuriga.
Alghind: € €650, lõpphind: € 1 300
44. E-Kunstisalongi XLIV oksjon26.10.2019 Tartu galeriis kell 13 Kunstiteadlane ja kultuuriloolane Jüri Hain on kirjutanud: „50-ndate aastate lõpul ja 60-ndate aastate algul hoogustunud värvilise graafika harrastuse näiteks on töö „Kaks figuuri“ (1964). Lakoonilise lahendusega linoollõigete kõrval on „Kaks figuuri“ ekspressiivsem ja materjali valiku tõttu maalilisemana mõjuv“. Teos on ära toodud ja reprodutseeritud Jüri Haini koostatud kataloogis „Märt Laarman. 12 reproduktsiooni“ (1973) nr 11 all.
Märt Laarman (1896–1979)
Graafik ja maalikunstnik Märt Laarman sündis 1896. aastal Viljandimaal. Suri 1979. aastal Tallinnas. Õppides 1912-1916. aastatel Rakvere Õpetajate Seminaris, sai K. Schnell-Merilaiu juures esimesed kunstioskused ja andis ka seminaris kunstitunde. 1920. aastal õppis Laarman lühikest aega Ants Laikmaa ateljeekoolis.Töötas kuni 1945. aastani eesti keele õpetajana Otepääl ja Tallinnas, hiljem vabakunstnikuna. Kuulus Eesti Kunstnikkude Rühma alates 1924. aastast ning Kunstnike Liitu 1945. aastast.Loometee alguses oli Laarman Eesti Kunstnikkude Rühma järjekindlamaid kubistliku ja konstruktivistliku suuna arendajaid ja propageerijaid. Viljeles maali ja raamatugraafikat. Tema trükitehnilistel võimalustel (põhiliselt kirjal ja selle paigutusel) põhinevad ranged raamatukujundused olid tollal uudsed. Lõi ka vabagraafikat. 1930. aastatel sai Laarmani põhialaks just raamatugraafika, tema käsitluslaad muutus natuurilähedasemaks, ekspressiivsemaks ja maalilähedasemaks. On paljud raamatud illustreerinud puugravüüridega. Kuni 1930. aastate keskpaigani tegutses ka kunstiarvustajana. Alates 1960. aastate keskpaigast viljeles lisaks raamatute illustreerimisele ka ekspressiivses sümbolistlikus laadis akvarelli ning tempera- ja gua¹imaali.
Teosed oksjonitel
