Maastik, Märt Laarman E-kunstisalongis 1923. a. loodi Eesti Kunstnikkude Rühm, mille vaimseks juhiks kujunes Märt Laarman. Ta oli kunstnik, kelle kunstiõpingud kulgesid küllaltki juhuslikult, peamiselt rahaliste raskuste tõttu. Sellest hoolimata sai Laarmanist üks järjekindlamaid kubistliku ja konstruktivistliku suuna arendajaid ja propageerijaid. Tema näol oli tegemist väga võimeka graafiku, maalija, publitsisti, tõlkija, keeleõpetaja, bibliofiili ja kirjandusloolasega. Tema mitmekülgsus kandus ka kunsti, kus ta viljeles nii maali kui graafikat ning selle erinevaid tehnikaid. Esimesed kunstioskused omandas M. Laarman Rakvere Õpetajate Seminaris, kus õppis aastatel 1912-1916 K. Schnell-Merilaiu juures. 1920. aastail õppis lühikest aega A. Laikmaa ateljeekoolis. Alates 1945. aastast tegutses vabakunstnikuna. Märt Laarman on öelnud: “Kunsti ma õppida ei saanud. . . lihtsalt hakkasin kunstnikuks. “ Kui varasematel kümnenditel tegeles Laarman eelkõige graafikaga, siis 1960ndatel hakkas ta intensiivsemalt värvidega tegelema ning pöördus tagasi maali juurde. Monotüüpia "Maastik“ on motiiv metsatukast, mis on loodud natuurilähedases koloriidis ning mis tutvustab kunstniku maalilisemat külge. Meistrimärk Maastik, Märt Laarman E-kunstisalongis Laarman Märt
Anno jaanuar 1997
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
Ostude saatmine Eesti piires!
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
Ostude saatmine Eesti piires!
Maastik
1961 Monotüüpia,paber ava 43 x 30
Alghind: 12 000/ € 767, lõpphind: 12 000/ € 767
21. E-Kunstisalongi XXI oksjon01.12.2008 Tallinna galerii 1923.a. loodi Eesti Kunstnikkude Rühm, mille vaimseks juhiks kujunes Märt Laarman. Ta oli kunstnik, kelle kunstiõpingud kulgesid küllaltki juhuslikult, peamiselt rahaliste raskuste tõttu. Sellest hoolimata sai Laarmanist üks järjekindlamaid kubistliku ja konstruktivistliku suuna arendajaid ja propageerijaid. Tema näol oli tegemist väga võimeka graafiku, maalija, publitsisti, tõlkija, keeleõpetaja, bibliofiili ja kirjandusloolasega. Tema mitmekülgsus kandus ka kunsti, kus ta viljeles nii maali kui graafikat ning selle erinevaid tehnikaid.
Esimesed kunstioskused omandas M. Laarman Rakvere Õpetajate Seminaris, kus õppis aastatel 1912-1916 K. Schnell-Merilaiu juures. 1920. aastail õppis lühikest aega A. Laikmaa ateljeekoolis. Alates 1945. aastast tegutses vabakunstnikuna. Märt Laarman on öelnud: “Kunsti ma õppida ei saanud...lihtsalt hakkasin kunstnikuks.“
Kui varasematel kümnenditel tegeles Laarman eelkõige graafikaga, siis 1960ndatel hakkas ta intensiivsemalt värvidega tegelema ning pöördus tagasi maali juurde. Monotüüpia "Maastik“ on motiiv metsatukast, mis on loodud natuurilähedases koloriidis ning mis tutvustab kunstniku maalilisemat külge.
Märt Laarman
Graafik ja maalikunstnik Märt Laarman sündis 1896. aastal Viljandimaal. Suri 1979. aastal Tallinnas. Õppides 1912-1916. aastatel Rakvere Õpetajate Seminaris, sai K. Schnell-Merilaiu juures esimesed kunstioskused ja andis ka seminaris kunstitunde. 1920. aastal õppis Laarman lühikest aega Ants Laikmaa ateljeekoolis.Töötas kuni 1945. aastani eesti keele õpetajana Otepääl ja Tallinnas, hiljem vabakunstnikuna. Kuulus Eesti Kunstnikkude Rühma alates 1924. aastast ning Kunstnike Liitu 1945. aastast.Loometee alguses oli Laarman Eesti Kunstnikkude Rühma järjekindlamaid kubistliku ja konstruktivistliku suuna arendajaid ja propageerijaid. Viljeles maali ja raamatugraafikat. Tema trükitehnilistel võimalustel (põhiliselt kirjal ja selle paigutusel) põhinevad ranged raamatukujundused olid tollal uudsed. Lõi ka vabagraafikat. 1930. aastatel sai Laarmani põhialaks just raamatugraafika, tema käsitluslaad muutus natuurilähedasemaks, ekspressiivsemaks ja maalilähedasemaks. On paljud raamatud illustreerinud puugravüüridega. Kuni 1930. aastate keskpaigani tegutses ka kunstiarvustajana. Alates 1960. aastate keskpaigast viljeles lisaks raamatute illustreerimisele ka ekspressiivses sümbolistlikus laadis akvarelli ning tempera- ja gua¹imaali.
Teosed oksjonitel
