32 Luik, Märt Laarman 1940ndatel aastatel keskendus Märt Laarman peaasjalikult puugravüüridele, mis võrreldes tema varasema vabagraafikaga muutusid motiividelt rahulikumaks ja lihtsamaks, kuid pinnatöötluselt just tihedamaks ja detailsemaks. Selle heaks näiteks on ka käesolev graafiline leht „Luik“, mida kunstiteadlased on pidanud Laarmani üheks ilusamaks sõja-aastatel loodud puugravüüriks. Tähelepanuväärne on, et linnumotiivi kui vabaduse sümboli juurde pöördus kunstnik korduvalt tagasi ka oma hilisemates töödes. Teos on märgitud ära ja reprodutseeritud Märt Laarmani 1969. aastal Eesti Kunstimuuseumis toimunud näituse kataloogis (nimekirjas nr 47 all, repr. nr. 18). Graafiline leht „Luik“ kuulub ka Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni. 2003 32. Luik, Märt Laarman E-kunstisalongis Laarman Märt
Anno 1997
Eesti kunsti esindusgalerii E-Kunstisalong alustas tööd jaanuaris 1997 ja on kõige vanem eragalerii Eestis. Galerii on korraldanud oksjone 27 aastat, järjekorras on tulemas 54.oksjon. E-Kunstisalong tegeleb eesti kunstiklassika ja kaasaegse kunsti müügiga ning näituste korraldamisega.
E-poest ostetud teosed saadame teieni kulleriga
1-3 tööpäeva jooksul. Transport alates 20 €.
Eesti kunsti esindusgalerii E-Kunstisalong alustas tööd jaanuaris 1997 ja on kõige vanem eragalerii Eestis. Galerii on korraldanud oksjone 27 aastat, järjekorras on tulemas 54.oksjon. E-Kunstisalong tegeleb eesti kunstiklassika ja kaasaegse kunsti müügiga ning näituste korraldamisega.
E-poest ostetud teosed saadame teieni kulleriga
1-3 tööpäeva jooksul. Transport alates 20 €.
Märt Laarman (1896–1979)
32. Luik
1943. Puulõige, paber. Ava 28x21. Sigantuuriga.
Alghind: € 450, lõpphind: € 800
50. E-Kunstisalongi L oksjon 03.12.2022 Tartu galeriis kell 13 1940ndatel aastatel keskendus Märt Laarman peaasjalikult puugravüüridele, mis võrreldes tema varasema vabagraafikaga muutusid motiividelt rahulikumaks ja lihtsamaks, kuid pinnatöötluselt just tihedamaks ja detailsemaks. Selle heaks näiteks on ka käesolev graafiline leht „Luik“, mida kunstiteadlased on pidanud Laarmani üheks ilusamaks sõja-aastatel loodud puugravüüriks. Tähelepanuväärne on, et linnumotiivi kui vabaduse sümboli juurde pöördus kunstnik korduvalt tagasi ka oma hilisemates töödes.
Teos on märgitud ära ja reprodutseeritud Märt Laarmani 1969. aastal Eesti Kunstimuuseumis toimunud näituse kataloogis (nimekirjas nr 47 all, repr. nr. 18). Graafiline leht „Luik“ kuulub ka Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni.
Märt Laarman (1896–1979)
Graafik ja maalikunstnik Märt Laarman sündis 1896. aastal Viljandimaal. Suri 1979. aastal Tallinnas. Õppides 1912-1916. aastatel Rakvere Õpetajate Seminaris, sai K. Schnell-Merilaiu juures esimesed kunstioskused ja andis ka seminaris kunstitunde. 1920. aastal õppis Laarman lühikest aega Ants Laikmaa ateljeekoolis.Töötas kuni 1945. aastani eesti keele õpetajana Otepääl ja Tallinnas, hiljem vabakunstnikuna. Kuulus Eesti Kunstnikkude Rühma alates 1924. aastast ning Kunstnike Liitu 1945. aastast.Loometee alguses oli Laarman Eesti Kunstnikkude Rühma järjekindlamaid kubistliku ja konstruktivistliku suuna arendajaid ja propageerijaid. Viljeles maali ja raamatugraafikat. Tema trükitehnilistel võimalustel (põhiliselt kirjal ja selle paigutusel) põhinevad ranged raamatukujundused olid tollal uudsed. Lõi ka vabagraafikat. 1930. aastatel sai Laarmani põhialaks just raamatugraafika, tema käsitluslaad muutus natuurilähedasemaks, ekspressiivsemaks ja maalilähedasemaks. On paljud raamatud illustreerinud puugravüüridega. Kuni 1930. aastate keskpaigani tegutses ka kunstiarvustajana. Alates 1960. aastate keskpaigast viljeles lisaks raamatute illustreerimisele ka ekspressiivses sümbolistlikus laadis akvarelli ning tempera- ja gua¹imaali.
Teosed oksjonitel
