Pärnu jõgi, Elmar Kits 1935. aasta sügisel astus Elmar Kits Tartu Kõrgemasse Kunstikooli Pallas. „Keskkooli lõpetamise järel ei olnud mul kavatsust Pallasesse minna. Ja kui ma sinna läksin, mulle hakkas nii kangesti meeldima, et ma hommikul vara olin seal esimesena ja õhtul /. . . / kui natüürmorti enam ei näinud joonistada, tulin sealt ära,“ on Elmar Kits meenutanud. Kunstiõpingud kulgesid edukalt ning 1939. aasta sügisel lõpetas Elmar Kits kõrgema kunstikooli Pallas Ado Vabbe juhendamisel. „Vabbe õpetajana, võrreldes teiste pedagoogidega, oli võrdlemisi tagasihoidlik oma kiituste ja hinnangutega õpilastele. /. . . / Tema üks peamine huvitav nõudlus oli õpilastele, et nad jälgiks valguse ja varju käiku,“ rääkis Elmar Kits 1972. aastal magnetofonilindile vestluses Voldemar Ermiga. Lõpetajate tööde näitusele esitas Kits 14 õlimaali. Voldemar Erm on kirjutanud: „Pallase lõpetajate tööde näitus tähistas Kitse iseseisva loomingulise tee algust, andis talle tubli lähetuse ellu. /. . . / Siit peale on Kits viljaka kunstnikuna esinenud peaaegu kõikidel eesti kunsti näitustel Tartus ja Tallinnas. “ 1944. aastal asus Elmar Kits tööle õppejõuna Tartu Riikliku Kunstiinstituudi maalikateedris. 1946. aasta märtsis korraldas Kits oma esimese personaalnäituse Tartus ja hiljem Võrus, näitusel eksponeeris kunstnik 70 tööd. See oli esimeseks sedalaadi ürituseks Nõukogude Eesti kunstielus. Näitus sai külastajailt ja kunstikriitikuilt sooja tunnustuse osaliseks. Anton Starkopf rõhutas oma sõnavõtus: „Näitus osutab tähelepandavat andekust ja mitmekesisust. “ 1947. aasta suvel maalis Elmar Kits koos Evald Okase ja Richard Sagritsaga Tallinnas Estonia teatri laemaali, mille eest saadi 1948. aastal Eesti NSV riiklik preemia. „1949. aastal likvideeriti Tartu Kunstiinstituudis monumentaalmaali kateeder, kus Kits oli õppejõuks,“ kirjutab Reet Mark monograafias „Elmar Kitse fenomen. 1913–1972“ (1994). Alates 1949. aastast töötas Kits Tartus vabakunstnikuna. Reet Mark jätkab: „Eemaldumine kateedri tööst oli alanud juba palju varem. Arvatavasti oli see üheks põhjuseks, miks ta hakkas maalima tellimustöid. /. . . / Erinevatel aastatel maalib ta õige mitmeid suuri pannoosid tellimustöödena. Üks sü¾ee poolest huvitavamaid on „Esimene Eesti laulupidu Tartus 1869. a. “ (1948). “ 1956. aastal korraldati kunstniku teine personaalnäitus. Näitus kujunes suureks sündmuseks, mida kriitikud üksmeelselt tunnustasid. Positiivse hinnangu Kitse personaalnäitusele annab Ressi Kaera artikkel: „Kits on kunstnik, kes oskab maailma näha ja mõista. Tema silm on tundlik ümbritseva tegelikkuse maaliliste omaduste suhtes. Kuid ta ei piirdu inimeste, taeva, metsa ega vee lihtsa imetlemisega, vaid hingestab nähtut oma elamuste ja mõtisklustega. “ Järgnevalt eksponeeriti valik Kitse töödest 1956. aastal Moskvas. Voldemar Erm: „Moskva kunstnikud ja kunstiteadlased hindavad üksmeelselt kõrgelt Kitse loomingut. Esinemine Moskvas tõi talle tunnustuse üleliidulises ulatuses. “ Moskva Riiklik Tretjakovi Galerii soetas mitmeid Elmar Kitse maale, näiteks suureformaadilise teose „Kemi kärestik“ (1955–1956). 1950. –1960. aastatel lõi Kits mitmeid pannoosid Eesti linnade vaadetega. Voldemar Erm: „Mitmed tellimused ühiskondlikelt asutustelt ja organisatsioonidelt on andnud talle võimaluse luua suuremaid pannoosid ja maastikukompositsioone. “ 1956. aasta suvel valmivad Kitsel mõned maalid Räpina motiividel. Samal suvel maalib Kits suure panoraamse „Viljandi maastiku“ Viljandi teatri Ugala ruumide kaunistamiseks. 1956. aasta sügisel valmis „Narva panoraam kosega“ Kreenholmi Manufaktuuri klubile, „Talvine Viljandi maastik“ (1957) Viljandi Linna Täitevkomitee istungisaalile. „Tartu vaade Emajõelt“ (1957) Park-hotellile Tartus, „Tartu panoraam Emajõega“ (1958) Tartu VIII Keskkoolile, „Rahvapidu Suures Taevaskojas“ (1959) Põlva Muusikakoolile. Voldemar Erm jätkab: „Need pikliku formaadiga panoraamsed maastikukompositsioonid kujutavad antud linnade tüüpilisi vaateid realistlikus käsitluslaadis ning on teostatud laia hoogsa pintslitõmbega tagasihoidlikus üldkoloriidis. Pannoo suure ruumi kaunistajana nõuab tavaliselt vormis monumentaalsust ja värvis dekoratiivsust. Kits aga väldib täiesti tinglikku dekoratiivsust ning loob oma pannood üldistatud vormikäsitlusega suurte tahvelmaalide laadis, saavutades tähelepandavaid tulemusi. “ Pannoo „Pärnu jõgi“ on tõenäoliselt valminud tellimustööna. Kits on täiel määral kasutanud Pärnu jõe maalilisi võimalusi ning loonud üldmuljelt sisuka ja elamusküllase panoraamse linnavaate. Pallase meistrite looming Elmar Kits Heinamaal 1943 Õli,vineer 28 x 45 Alg: Pärnu jõgi, Elmar Kits E-kunstisalongis Kits Elmar
Anno jaanuar 1997
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16

Ostude saatmine Eesti piires!
Pärnu jõgi, Elmar Kits E-kunstisalongis

Pärnu jõgi

U1957. Õli, lõuend. 150x400. Signatuur taga alusraamil.
Alghind: € 47 500, lõpphind: € 47 500
44. E-Kunstisalongi XLIV oksjon
26.10.2019 Tartu galeriis kell 13

1935. aasta sügisel astus Elmar Kits Tartu Kõrgemasse Kunstikooli Pallas. „Keskkooli lõpetamise järel ei olnud mul kavatsust Pallasesse minna. Ja kui ma sinna läksin, mulle hakkas nii kangesti meeldima, et ma hommikul vara olin seal esimesena ja õhtul /.../ kui natüürmorti enam ei näinud joonistada, tulin sealt ära,“ on Elmar Kits meenutanud.
Kunstiõpingud kulgesid edukalt ning 1939. aasta sügisel lõpetas Elmar Kits kõrgema kunstikooli Pallas Ado Vabbe juhendamisel. „Vabbe õpetajana, võrreldes teiste pedagoogidega, oli võrdlemisi tagasihoidlik oma kiituste ja hinnangutega õpilastele. /.../ Tema üks peamine huvitav nõudlus oli õpilastele, et nad jälgiks valguse ja varju käiku,“ rääkis Elmar Kits 1972. aastal magnetofonilindile vestluses Voldemar Ermiga.
Lõpetajate tööde näitusele esitas Kits 14 õlimaali. Voldemar Erm on kirjutanud: „Pallase lõpetajate tööde näitus tähistas Kitse iseseisva loomingulise tee algust, andis talle tubli lähetuse ellu. /.../ Siit peale on Kits viljaka kunstnikuna esinenud peaaegu kõikidel eesti kunsti näitustel Tartus ja Tallinnas.“
1944. aastal asus Elmar Kits tööle õppejõuna Tartu Riikliku Kunstiinstituudi maalikateedris.
1946. aasta märtsis korraldas Kits oma esimese personaalnäituse Tartus ja hiljem Võrus, näitusel eksponeeris kunstnik 70 tööd. See oli esimeseks sedalaadi ürituseks Nõukogude Eesti kunstielus. Näitus sai külastajailt ja kunstikriitikuilt sooja tunnustuse osaliseks. Anton Starkopf rõhutas oma sõnavõtus: „Näitus osutab tähelepandavat andekust ja mitmekesisust.“
1947. aasta suvel maalis Elmar Kits koos Evald Okase ja Richard Sagritsaga Tallinnas Estonia teatri laemaali, mille eest saadi 1948. aastal Eesti NSV riiklik preemia.
„1949. aastal likvideeriti Tartu Kunstiinstituudis monumentaalmaali kateeder, kus Kits oli õppejõuks,“ kirjutab Reet Mark monograafias „Elmar Kitse fenomen. 1913–1972“ (1994). Alates 1949. aastast töötas Kits Tartus vabakunstnikuna. Reet Mark jätkab: „Eemaldumine kateedri tööst oli alanud juba palju varem. Arvatavasti oli see üheks põhjuseks, miks ta hakkas maalima tellimustöid. /.../ Erinevatel aastatel maalib ta õige mitmeid suuri pannoosid tellimustöödena. Üks sü¾ee poolest huvitavamaid on „Esimene Eesti laulupidu Tartus 1869.a.“ (1948).“
1956. aastal korraldati kunstniku teine personaalnäitus. Näitus kujunes suureks sündmuseks, mida kriitikud üksmeelselt tunnustasid. Positiivse hinnangu Kitse personaalnäitusele annab Ressi Kaera artikkel: „Kits on kunstnik, kes oskab maailma näha ja mõista. Tema silm on tundlik ümbritseva tegelikkuse maaliliste omaduste suhtes. Kuid ta ei piirdu inimeste, taeva, metsa ega vee lihtsa imetlemisega, vaid hingestab nähtut oma elamuste ja mõtisklustega.“ Järgnevalt eksponeeriti valik Kitse töödest 1956. aastal Moskvas. Voldemar Erm: „Moskva kunstnikud ja kunstiteadlased hindavad üksmeelselt kõrgelt Kitse loomingut. Esinemine Moskvas tõi talle tunnustuse üleliidulises ulatuses.“ Moskva Riiklik Tretjakovi Galerii soetas mitmeid Elmar Kitse maale, näiteks suureformaadilise teose „Kemi kärestik“ (1955–1956).
1950.–1960. aastatel lõi Kits mitmeid pannoosid Eesti linnade vaadetega. Voldemar Erm: „Mitmed tellimused ühiskondlikelt asutustelt ja organisatsioonidelt on andnud talle võimaluse luua suuremaid pannoosid ja maastikukompositsioone.“ 1956. aasta suvel valmivad Kitsel mõned maalid Räpina motiividel. Samal suvel maalib Kits suure panoraamse „Viljandi maastiku“ Viljandi teatri Ugala ruumide kaunistamiseks. 1956. aasta sügisel valmis „Narva panoraam kosega“ Kreenholmi Manufaktuuri klubile, „Talvine Viljandi maastik“ (1957) Viljandi Linna Täitevkomitee istungisaalile. „Tartu vaade Emajõelt“ (1957) Park-hotellile Tartus, „Tartu panoraam Emajõega“ (1958) Tartu VIII Keskkoolile, „Rahvapidu Suures Taevaskojas“ (1959) Põlva Muusikakoolile.
Voldemar Erm jätkab: „Need pikliku formaadiga panoraamsed maastikukompositsioonid kujutavad antud linnade tüüpilisi vaateid realistlikus käsitluslaadis ning on teostatud laia hoogsa pintslitõmbega tagasihoidlikus üldkoloriidis. Pannoo suure ruumi kaunistajana nõuab tavaliselt vormis monumentaalsust ja värvis dekoratiivsust. Kits aga väldib täiesti tinglikku dekoratiivsust ning loob oma pannood üldistatud vormikäsitlusega suurte tahvelmaalide laadis, saavutades tähelepandavaid tulemusi.“
Pannoo „Pärnu jõgi“ on tõenäoliselt valminud tellimustööna. Kits on täiel määral kasutanud Pärnu jõe maalilisi võimalusi ning loonud üldmuljelt sisuka ja elamusküllase panoraamse linnavaate.



Elmar Kits
Elmar Kits sündis 1913. aastal Tartus. Suri 1972. aastal Tartus. Lõpetas 1932 õhtugümnaasiumi, pärast mida jätkas õpinguid Pallases. Lõpetas selle 1939. aastal Ado Vabbe õpilasena.Töötas 1940–1941 Konrad Mäe nimelises Riigi Kõrgemas Kunstikoolis joonistusõpetajana, 1944–1949 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõuna. 1941–1944 ja alates 1950. aastast tegutses vabakunstnikuna. Kunstnike Liidu liige alates 1944. aastast.


Teosed oksjonitel



Viimati lisatud teosed



Otsi konkreetset autorit nime või nimeosa järgi.
Täisnimekiri on nähtav ülal lingi Autorid kaudu.

Vaata tehnikate järgi



  —  

Vaata teemade järgi



Kunsti ost ja müük
E-Kunstisalong pakub laias valikus klassikalist ja modernset kunsti. Enamik galeriis müügil olevaid töid on üleval ka koduleheküljel.

Alates 1997. aastast
Galerii alustas tööd jaanuaris 1997. E-Kunstisalong korraldab oksjone, müüb kunstiklassikat ja kaasaegset kunsti ning kureerib näitusi.

Vaata ka galerii tegemisi Facebookis

Kontaktandmed
E-Kunstisalong OÜ, reg. 11699523,
Tehase 16, Tartu, 50107 
E-mail 
Kontakttelefon (+372) 7366 777

Veebidisain ja FastLion CMS aara.ee

Pärnu jõgi, Elmar Kits

Elmar Kits Pärnu jõgi U1957 Õli, lõuend 1935. aasta sügisel astus Elmar Kits Tartu Kõrgemasse Kunstikooli Pallas. „Keskkooli lõpetamise järel ei olnud mul kavatsust Pallasesse minna. Ja kui ma sinna läksin, mulle hakkas nii kangesti meeldima, et ma hommikul vara olin seal esimesena ja õhtul /.../ kui natüürmorti enam ei näinud joonistada, tulin sealt ära,“ on Elmar Kits meenutanud. Kunstiõpingud kulgesid edukalt ning 1939. aasta sügisel lõpetas Elmar Kits kõrgema kunstikooli Pallas Ado Vabbe juhendamisel. „Vabbe õpetajana, võrreldes teiste pedagoogidega, oli võrdlemisi tagasihoidlik oma kiituste ja hinnangutega õpilastele. /.../ Tema üks peamine huvitav nõudlus oli õpilastele, et nad jälgiks valguse ja varju käiku,“ rääkis Elmar Kits 1972. aastal magnetofonilindile vestluses Voldemar Ermiga. Lõpetajate tööde näitusele esitas Kits 14 õlimaali. Voldemar Erm on kirjutanud: „Pallase lõpetajate tööde näitus tähistas Kitse iseseisva loomingulise tee algust, andis talle tubli lähetuse ellu. /.../ Siit peale on Kits viljaka kunstnikuna esinenud peaaegu kõikidel eesti kunsti näitustel Tartus ja Tallinnas.“1944. aastal asus Elmar Kits tööle õppejõuna Tartu Riikliku Kunstiinstituudi maalikateedris. 1946. aasta märtsis korraldas Kits oma esimese personaalnäituse Tartus ja hiljem Võrus, näitusel eksponeeris kunstnik 70 tööd. See oli esimeseks sedalaadi ürituseks Nõukogude Eesti kunstielus. Näitus sai külastajailt ja kunstikriitikuilt sooja tunnustuse osaliseks. Anton Starkopf rõhutas oma sõnavõtus: „Näitus osutab tähelepandavat andekust ja mitmekesisust.“1947. aasta suvel maalis Elmar Kits koos Evald Okase ja Richard Sagritsaga Tallinnas Estonia teatri laemaali, mille eest saadi 1948. aastal Eesti NSV riiklik preemia. „1949. aastal likvideeriti Tartu Kunstiinstituudis monumentaalmaali kateeder, kus Kits oli õppejõuks,“ kirjutab Reet Mark monograafias „Elmar Kitse fenomen. 1913–1972“ (1994). Alates 1949. aastast töötas Kits Tartus vabakunstnikuna. Reet Mark jätkab: „Eemaldumine kateedri tööst oli alanud juba palju varem. Arvatavasti oli see üheks põhjuseks, miks ta hakkas maalima tellimustöid. /.../ Erinevatel aastatel maalib ta õige mitmeid suuri pannoosid tellimustöödena. Üks sü¾ee poolest huvitavamaid on „Esimene Eesti laulupidu Tartus 1869.a.“ (1948).“1956. aastal korraldati kunstniku teine personaalnäitus. Näitus kujunes suureks sündmuseks, mida kriitikud üksmeelselt tunnustasid. Positiivse hinnangu Kitse personaalnäitusele annab Ressi Kaera artikkel: „Kits on kunstnik, kes oskab maailma näha ja mõista. Tema silm on tundlik ümbritseva tegelikkuse maaliliste omaduste suhtes. Kuid ta ei piirdu inimeste, taeva, metsa ega vee lihtsa imetlemisega, vaid hingestab nähtut oma elamuste ja mõtisklustega.“ Järgnevalt eksponeeriti valik Kitse töödest 1956. aastal Moskvas. Voldemar Erm: „Moskva kunstnikud ja kunstiteadlased hindavad üksmeelselt kõrgelt Kitse loomingut. Esinemine Moskvas tõi talle tunnustuse üleliidulises ulatuses.“ Moskva Riiklik Tretjakovi Galerii soetas mitmeid Elmar Kitse maale, näiteks suureformaadilise teose „Kemi kärestik“ (1955–1956).1950.–1960. aastatel lõi Kits mitmeid pannoosid Eesti linnade vaadetega. Voldemar Erm: „Mitmed tellimused ühiskondlikelt asutustelt ja organisatsioonidelt on andnud talle võimaluse luua suuremaid pannoosid ja maastikukompositsioone.“ 1956. aasta suvel valmivad Kitsel mõned maalid Räpina motiividel. Samal suvel maalib Kits suure panoraamse „Viljandi maastiku“ Viljandi teatri Ugala ruumide kaunistamiseks. 1956. aasta sügisel valmis „Narva panoraam kosega“ Kreenholmi Manufaktuuri klubile, „Talvine Viljandi maastik“ (1957) Viljandi Linna Täitevkomitee istungisaalile. „Tartu vaade Emajõelt“ (1957) Park-hotellile Tartus, „Tartu panoraam Emajõega“ (1958) Tartu VIII Keskkoolile, „Rahvapidu Suures Taevaskojas“ (1959) Põlva Muusikakoolile. Voldemar Erm jätkab: „Need pikliku formaadiga panoraamsed maastikukompositsioonid kujutavad antud linnade tüüpilisi vaateid realistlikus käsitluslaadis ning on teostatud laia hoogsa pintslitõmbega tagasihoidlikus üldkoloriidis. Pannoo suure ruumi kaunistajana nõuab tavaliselt vormis monumentaalsust ja värvis dekoratiivsust. Kits aga väldib täiesti tinglikku dekoratiivsust ning loob oma pannood üldistatud vormikäsitlusega suurte tahvelmaalide laadis, saavutades tähelepandavaid tulemusi.“Pannoo „Pärnu jõgi“ on tõenäoliselt valminud tellimustööna. Kits on täiel määral kasutanud Pärnu jõe maalilisi võimalusi ning loonud üldmuljelt sisuka ja elamusküllase panoraamse linnavaate.

Pärnu jõgi, Elmar Kits E-kunstisalongis

Kits Elmar
www.e-kunstisalong.ee © 2018 E-kunstisalong OÜ » Kunsti ost ja müük