Jaan Vahtra (1882 - 1947) Montmartre 22 VIII 1929 Õli,lõuend Jaan Vahtra on lisaks kunstnikuna tuntud ka kirjanikuna, pedagoogina ja ühiskonnategelasena. Kujutavas kunstis seostatakse teda eelkõige kubismi tuleku ja levikuga eesti kunstimaastikul. Ometigi võib tema loomingu paremikuks pidada looduslähedasemat maali, milleni kunstnik jõudis pärast oma välisreise Pariisi ja Münchenisse 1929. aastal. Kunstiloolane Eha Ratnik on 1972.a. kirjutanud: "Järgnevad aastad (1929-1933) on J. Vahtrale viljakad. /---/ Koloriit, mis kunstniku varasemates maalides oli küpseid täistoone eelistav, on nüüd monokroomne rohekashall ning raskepärane.“ Ühtlasi lisab, et tema töödes on maalilisust, kubismi järelkaja üldistavat ning samas küllaltki varjundirikkalt nähtud suurt vormi. Teos "Montmartre“ kuulub vaieldamatult Vahtra loomingu paremikku. Maalil on kujutatud Pariisi linnaosa, selle kitsaid tänavaid ning taamal kõrgumas selle üht olulisemat sümbolit - Sacre-Coueur´i kirikut. Jaan Vahtra alustas kunstiõpinguid 1911. aastal Viljandis, seejärel jätkas neid aastatel 1912-1913 Riia kunstikoolis (Vilhelms Purvītise juures) ja 1913-1916 Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi koolis ning viimaks kuni 1918. aastani V. ©uhhajevi ja K. Petrov-Vodkini juures. Töötamine niivõrd erinäoliste pedagoogide käe all ning rändamine mööda linnu tegid Vahtrast väga mitmekülgse kunstniku, kes võttis omaks ka uusi avangardistlikke kunstisuundi. Õpingute lõpetades naasis kunstnik Eestisse, kus tegutses peamiselt pedagoogina, aastatel 1926-1933 joonistusõpetajana Pallases. Ta armastas pedagoogi tööd ning on ise selle kohta kirjutanud: "/---/ tõepoolest huvitav on olla joonistuskooli õpetaja, ja nimelt sel põhjusel, et seal on võimalik kõnelda ja seletada sellest ilusast maailmast ja jumaliku looduse imekaunidest vormidest ja värvidest.“ Sellise imetlusega jälgis kunstnik ka teda ümbritsevat maailma.
Montmartre, Jaan Vahtra E-kunstisalongis
Vahtra Jaan