66 Kelgutajad, Roman Timotheus Valve Hinnov on 1959. aastal toimunud kunstniku personaalnäituse kataloogis kirjutanud: „Roman Timotheuse skulptuuriloomingu eluline konkreetsus, mehine kindlus ja lihtsus ning soojus kõnelevad eesti rahvusliku skulptuuri suurmeistri kunstilisest tunnetuslaadist. Personaalnäitus tutvustab mõningate näidetega R. Timotheuse keraamilist pisiplastikat, mille tubliks saavutuseks on humoristlikult lahendatud „Kelgutajad“. Palju hoolt ja tähelepanu osutab kunstnik oma teoste reprodutseerimisele keraamikas, sel teel loodud kipsskulptuurid on huvitavaks ja väga isikupäraseks lõiguks Roman Timotheuse loomingus. “ Käesolev teos on ära toodud ning reprodutseeritud Valve Hinnovi koostatud kataloogis „Roman Timotheus“ (1959) teoste nimestikus nr 38 all. Teost on mainitud ka koguteose „Eesti kunsti ajalugu“ 2. köites. 2001 66. Kelgutajad, Roman Timotheus E-kunstisalongis Timotheus Roman
Anno 1997
Eesti kunsti esindusgalerii E-Kunstisalong alustas tööd jaanuaris 1997 ja on kõige vanem eragalerii Eestis. Galerii on korraldanud oksjone 27 aastat, järjekorras on tulemas 54.oksjon. E-Kunstisalong tegeleb eesti kunstiklassika ja kaasaegse kunsti müügiga ning näituste korraldamisega.
E-poest ostetud teosed saadame teieni kulleriga
1-3 tööpäeva jooksul. Transport alates 20 €.
Eesti kunsti esindusgalerii E-Kunstisalong alustas tööd jaanuaris 1997 ja on kõige vanem eragalerii Eestis. Galerii on korraldanud oksjone 27 aastat, järjekorras on tulemas 54.oksjon. E-Kunstisalong tegeleb eesti kunstiklassika ja kaasaegse kunsti müügiga ning näituste korraldamisega.
E-poest ostetud teosed saadame teieni kulleriga
1-3 tööpäeva jooksul. Transport alates 20 €.
Roman Timotheus (1895-1983)
66. Kelgutajad
U 1958. Patineeritud kips. 49x41x49. Signatuurita.
Alghind: € 2900
50. E-Kunstisalongi L oksjon 03.12.2022 Tartu galeriis kell 13 Valve Hinnov on 1959. aastal toimunud kunstniku personaalnäituse kataloogis kirjutanud: „Roman Timotheuse skulptuuriloomingu eluline konkreetsus, mehine kindlus ja lihtsus ning soojus kõnelevad eesti rahvusliku skulptuuri suurmeistri kunstilisest tunnetuslaadist. Personaalnäitus tutvustab mõningate näidetega R. Timotheuse keraamilist pisiplastikat, mille tubliks saavutuseks on humoristlikult lahendatud „Kelgutajad“. Palju hoolt ja tähelepanu osutab kunstnik oma teoste reprodutseerimisele keraamikas, sel teel loodud kipsskulptuurid on huvitavaks ja väga isikupäraseks lõiguks Roman Timotheuse loomingus.“ Käesolev teos on ära toodud ning reprodutseeritud Valve Hinnovi koostatud kataloogis „Roman Timotheus“ (1959) teoste nimestikus nr 38 all. Teost on mainitud ka koguteose „Eesti kunsti ajalugu“ 2. köites.
Roman Timotheus (1895-1983)
Sündis 1895. aastal Harjumaal. Tulevane kunstnik õppis 1907-1910 Pihkva Algkoolis ja 1910-1917 Pihkva Kommertskoolis. Juba koolipõlves äratasid tähelepanu tema natuuri järgi teostatud joonistused ja maalikatsed. Kunstikooli Pallas astus Timotheus 1921. aastal, kuid pikk tööpäev vabrikus võimaldas tal osa võtta ainult õhtustest krokiitundidest ühe semestri vältel. 1921-28 harrastas ta endiselt vabal ajal iseseisvalt joonistamist.1928. aastal astus Timotheus kokkuleppel vabriku direktsiooniga uuesti Pallasesse. Seal täiendas ta oma joonistamisoskust Voldemar Melliku juhatusel, 1930-31 õppis ta Villem Ormissoni ja Nikolai Triigi juures maali, millega üheaegselt tutvus graafiliste tehnikatega prof. Ado Vabbe juhatusel. 1932. aastal jätkas ta õpinguid skulptuuri alal prof. Anton Starkopfi juures.1938. aastal lõpetas Timotheus Pallase Starkopfi õpilasena.
Pärast lõpetamist jäi kunstnik skulptorina tööle Tartus. Ühtlasi võttis ta siitpeale osa kõikidest tähtsamatest kunstinäitustest Tartus ja Tallinnas. 1959. aasta aprillis toimus tema personaalnäitus Tartus.
Juba oma varasemas loomingus taotles Timotheus läbimõeldud kunstilist üldistust, mehist vormikõnet, rahulikku põhijoont, mõnikord ka humoristlikku käsitlust.Aastatel 1945-1952 oli Timotheus Riikliku Kunstiinstituudi õppejõuks Tartus. Pärast instituudi üleviimist Tallinna töötas ta õppejõuna Tartu Kujutava Kunsti Koolis. Tema juhatusel on skulptuuri loomisprotsessi põhialustega tutvunud suurem osa eesti tolleaegsetest skulptoritest.
Kunstnik suri 1983. aastal Tartus.
Teosed oksjonitel
