NEEGRI PEA, Roman Timotheus Kunstnikul oli huvi eksootiliste tüüpide vastu juba 1930-ndail aastail, mil ta modelleeris oma “Hiinatari". Ikka ja jälle on eesti kunstnikes tärganud huvi ilmekate ning põnevate natuuride järele. Eriti tuntud on meie kunstiajaloos Eduard Wiiralti neegripead, berberid ja araabia poisikesed. Taas muutus aktuaalseks teistest rassidest inimtüüpide jäädvustamine Nõukogude ajal, mil selles nähti ka rahvaste sõpruse ilmingut. Samas pakkusid need ülesanded kunstnikele ka loomingulist huvi ja naudingut. Timotheus kordas 1950. aastatel uues mater-jalis oma “Hiinatari" figuuri ning modeleeris ka meele-oluka pruuni glasuuriga “Neegri pea". Kunstnik rõhutab modelleeringus mustale rassile omaseid jooni, vormikaid huuli ja krussis juukseid. Isegi glasuuri tooni on skulptor valinud lähtudes portreteeritava naha värvist. 2001 NEEGRI PEA, Roman Timotheus E-kunstisalongis Timotheus Roman
Anno 1997
Eesti kunsti esindusgalerii E-Kunstisalong alustas tööd jaanuaris 1997 ja on kõige vanem eragalerii Eestis. Galerii on korraldanud oksjone 27 aastat, järjekorras on tulemas 54.oksjon. E-Kunstisalong tegeleb eesti kunstiklassika ja kaasaegse kunsti müügiga ning näituste korraldamisega.
E-poest ostetud teosed saadame teieni kulleriga
1-3 tööpäeva jooksul. Transport alates 20 €.
Eesti kunsti esindusgalerii E-Kunstisalong alustas tööd jaanuaris 1997 ja on kõige vanem eragalerii Eestis. Galerii on korraldanud oksjone 27 aastat, järjekorras on tulemas 54.oksjon. E-Kunstisalong tegeleb eesti kunstiklassika ja kaasaegse kunsti müügiga ning näituste korraldamisega.
E-poest ostetud teosed saadame teieni kulleriga
1-3 tööpäeva jooksul. Transport alates 20 €.
Roman Timotheus (1895-1983)
NEEGRI PEA
1950-ndad. Keraamika, pruun glasuur. 25x19x17.
Alghind: € 5000/€320, lõpphind: € 5 000/ 320
12. Meistrite teosed23.10.2004 Mustpeade Maja Kunstnikul oli huvi eksootiliste tüüpide vastu juba 1930-ndail aastail, mil ta modelleeris oma “Hiinatari". Ikka ja jälle on eesti kunstnikes tärganud huvi ilmekate ning põnevate natuuride järele. Eriti tuntud on meie kunstiajaloos Eduard Wiiralti neegripead, berberid ja araabia poisikesed. Taas muutus aktuaalseks teistest rassidest inimtüüpide jäädvustamine Nõukogude ajal, mil selles nähti ka rahvaste sõpruse ilmingut. Samas pakkusid need ülesanded kunstnikele ka loomingulist huvi ja naudingut. Timotheus kordas 1950. aastatel uues mater-jalis oma “Hiinatari" figuuri ning modeleeris ka meele-oluka pruuni glasuuriga “Neegri pea". Kunstnik rõhutab modelleeringus mustale rassile omaseid jooni, vormikaid huuli ja krussis juukseid. Isegi glasuuri tooni on skulptor valinud lähtudes portreteeritava naha värvist.
Roman Timotheus (1895-1983)
Sündis 1895. aastal Harjumaal. Tulevane kunstnik õppis 1907-1910 Pihkva Algkoolis ja 1910-1917 Pihkva Kommertskoolis. Juba koolipõlves äratasid tähelepanu tema natuuri järgi teostatud joonistused ja maalikatsed. Kunstikooli Pallas astus Timotheus 1921. aastal, kuid pikk tööpäev vabrikus võimaldas tal osa võtta ainult õhtustest krokiitundidest ühe semestri vältel. 1921-28 harrastas ta endiselt vabal ajal iseseisvalt joonistamist.1928. aastal astus Timotheus kokkuleppel vabriku direktsiooniga uuesti Pallasesse. Seal täiendas ta oma joonistamisoskust Voldemar Melliku juhatusel, 1930-31 õppis ta Villem Ormissoni ja Nikolai Triigi juures maali, millega üheaegselt tutvus graafiliste tehnikatega prof. Ado Vabbe juhatusel. 1932. aastal jätkas ta õpinguid skulptuuri alal prof. Anton Starkopfi juures.1938. aastal lõpetas Timotheus Pallase Starkopfi õpilasena.
Pärast lõpetamist jäi kunstnik skulptorina tööle Tartus. Ühtlasi võttis ta siitpeale osa kõikidest tähtsamatest kunstinäitustest Tartus ja Tallinnas. 1959. aasta aprillis toimus tema personaalnäitus Tartus.
Juba oma varasemas loomingus taotles Timotheus läbimõeldud kunstilist üldistust, mehist vormikõnet, rahulikku põhijoont, mõnikord ka humoristlikku käsitlust.Aastatel 1945-1952 oli Timotheus Riikliku Kunstiinstituudi õppejõuks Tartus. Pärast instituudi üleviimist Tallinna töötas ta õppejõuna Tartu Kujutava Kunsti Koolis. Tema juhatusel on skulptuuri loomisprotsessi põhialustega tutvunud suurem osa eesti tolleaegsetest skulptoritest.
Kunstnik suri 1983. aastal Tartus.
Teosed oksjonitel
