Lapsed mere ääres, Vive Vive Tolli loomupärane andekus, omanäoline maailmapilt ning töökus on hoidnud teda eesti graafikakunsti tipus nüüdseks juba üle 50 aasta. Kunstiõpinguid alustas ta keraamika alal, kuid peagi mõistis, et see seab liiga kitsad piirid tema fantaasiale ja eneseväljendusele. Tolli vajas suuremaid pindu ja võimalusi, mida leidis graafikast. Ta lõpetas 1953. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi. Kunstiloolase Mai Levini sõnul esindab Tolli looming eesti graafika naiselikku alget. Seal on lüürilisust, intiimsust ning müütilisust ja müstilisust. Tolli loodud kompositsioonides võib tajuda maalähedast hoiakut ning empaatilist kaasaelamist inimelu saatusele. Tema graafilised lehed vajavad aega süvenemiseks, sest neis peituvad detailid, mis esmapilgul võivad jääda märkamata. Vive Tolli on pühendanud suure ja olulise peatüki oma loometeel ka rannakülade ja kalurite eluolu jäädvustamisele. Ta ise on rõhutanud, et kõik kohad ja tegelased selle ajajärgu töödes on otse elust võetud. Kunstnikul on tänini alles ka natuurist tehtud visandid ja etüüdid. Nimetatud teemade sarja kuulub ka graafiline leht "Lapsed mere ääres". Kujutatud stseenis on tajutav helgus ja kergus, mida annavad edasi laste muretu olek ning suvine päev. Töö tutvustab Tolli väljakujunenud käekirja, millele on iseloomulik figuuride nurgelisus, detailidele rõhumine ning üldine poeetiline meeleolu. Teos on reprodutseeritud Vive Tolli tööde kataloogis (koostanud Lehti Viiroja, 1975) järjekorranumbri all 6. Teos pärineb Inge ja Gustav Liivi kunstikogust. E-Kunstisalongi XXXIV oksjon Lapsed mere ääres, Vive Tolli E-kunstisalongis Tolli Vive
Anno jaanuar 1997
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
Ostude saatmine Eesti piires!
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
Ostude saatmine Eesti piires!
Lapsed mere ääres
1962 Söövitus, paber plm 43 x 47,5. Signatuuriga
Alghind: 450
27. E-Kunstisalongi XXVII oksjon27.11.2011 kell 15.00 Tartu galeriis Vive Tolli loomupärane andekus, omanäoline maailmapilt ning töökus on hoidnud teda eesti graafikakunsti tipus nüüdseks juba üle 50 aasta. Kunstiõpinguid alustas ta keraamika alal, kuid peagi mõistis, et see seab liiga kitsad piirid tema fantaasiale ja eneseväljendusele. Tolli vajas suuremaid pindu ja võimalusi, mida leidis graafikast. Ta lõpetas 1953. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi.
Kunstiloolase Mai Levini sõnul esindab Tolli looming eesti graafika naiselikku alget. Seal on lüürilisust, intiimsust ning müütilisust ja müstilisust. Tolli loodud kompositsioonides võib tajuda maalähedast hoiakut ning empaatilist kaasaelamist inimelu saatusele. Tema graafilised lehed vajavad aega süvenemiseks, sest neis peituvad detailid, mis esmapilgul võivad jääda märkamata.
Vive Tolli on pühendanud suure ja olulise peatüki oma loometeel ka rannakülade ja kalurite eluolu jäädvustamisele. Ta ise on rõhutanud, et kõik kohad ja tegelased selle ajajärgu töödes on otse elust võetud. Kunstnikul on tänini alles ka natuurist tehtud visandid ja etüüdid. Nimetatud teemade sarja kuulub ka graafiline leht "Lapsed mere ääres". Kujutatud stseenis on tajutav helgus ja kergus, mida annavad edasi laste muretu olek ning suvine päev. Töö tutvustab Tolli väljakujunenud käekirja, millele on iseloomulik figuuride nurgelisus, detailidele rõhumine ning üldine poeetiline meeleolu. Teos on reprodutseeritud Vive Tolli tööde kataloogis (koostanud Lehti Viiroja, 1975) järjekorranumbri all 6.
Teos pärineb Inge ja Gustav Liivi kunstikogust.
Vive Tolli
On sündinud 1928. aastal. Aastast 1947 õppis ta kaks aastat Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis keraamikat. Lõpetas 1953. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi graafika erialal. Täiendanud end mitmel pool, sh Jugoslaavias ja Kanadas. Töötanud Tallinnas 1953-82 vabakunstnikuna ja seejärel TKÜ õppejõuna. Ta on aastast 1957 Kunstnike Liidu liige ja aastast 1972 Soome Kalevala seltsi auliige.Tolli on silmapaistvamaid eesti graafikuid, 1950. aastate lõpu ja 1960. aastate eesti graafika uuendajaid. Loonud vaba- ja raamatugraafikat ning eksliibrideid. Tehnikaist kasutanud peamiselt söövitust. Omased on poeetilisus, mahe lürism ja teoseti soe huumor. Loomingus valdavad üldinimlikud teemad - inimese saatus, tema tundeilm ja unistused.
Teosed oksjonitel
