46 E-Kunstisalongi XLVI oksjon Saatesõna Kevadel sain kutse ühelt Tartu koolilt tulla „Proffide päeva“ raames tundi andma. Siis tuli kevadine ootamatuste aeg, aga sügisel sai plaanitud tund siiski teoks. Etteruttavalt ütlen, et selline ettevõtmine oli väga tore! Valmistasime tunni korralikult ette ja läksime koos galeristi, noore kunstiajaloolase Kaariga, üheksanda klassi ette. Õpilasi oli paarkümmend. Tundi alustades küsisime, kui paljud noortest on käinud kunstimuuseumis, -näitustel või galeriis. Käsi tõusis üsna vähe, mõni neist langes veel alla, öeldes: „See vist ikka ei olnud kunstimuuseum. “ Galeriid polnud neist pea ükski külastanud. Kurb. Tartus on näiteks Kunstnike Maja kõik näitused tasuta. Meil ka. Samuti haridusprogrammid Tartu Kunstimuuseumis. Milles asi? Tunni edenedes tegime väikese teadmistekontrolli. Palusime õpilastel kirja panna kõik kunstnikud, kes pähe tulevad – olenemata ajastust või riigist. Parimale panime välja ka auhinna ja osalemine küttis kirgi. Mis te arvate, kui palju kunstnikke nad nimetada oskasid? Uskumatult vähe – eesti kunstnikke peaaegu üldse mitte. Konrad Mägi oli toodud paaril üksikul korral. Kölerit või Weizenbergi ei tuntud. Kuidas see võimalik on? Noored ei tea isegi Navitrollat või salapärast Tartu tänavakunstnikku Edward von Lõngust ehk Eesti oma Banksyt. Rääkisime neile eesti esimesest akadeemilise haridusega kunstnikust Johan Kölerist. Samuti sellest, kuidas suitsunud talutarest võis tõusta tsaari perekonda õpetajaks ning kunstnikuna maailmaareenile. Võis siis ja saab ka praegu, kui kõvasti tahta ja pingutada. Tundub, et teemast huvituti. Aga paratamatult tekkis küsimus, kuidas me saame maailma silmis kunagi vaimult suureks? Rahvaarvult jääme alati väikeseks. Kes tunneb huvi meie kultuuripärandi ja juurte vastu, kui me ise seda ei hinda ega väärtusta? Aga õpilaste PISA- testi tulemused on meil vägevad! Tunni lõpuosas rääkisime oksjonist. Asja näitlikustamiseks lasime igaühel tõmmata endale virtuaalse pangakonto väiksema või suurema summaga. Nii kuidas kellelgi õnne oli! Küsiti, kas oksjonile pandud Viive Kuksi graafilise lehe „Elu d¾unglis“ saab võitja tõesti päriselt endale? Oi, seda elevust! Tekkis tunne, et kunst ei olegi noortele nii igav ja väärtusetu asi. Aga see põld tahab kündmist, armastuse ja hoolega – meie oleme valmis jätkama! Eesti kool on meie rahva kullakaevandus. Sügis ei pea olema kurb, vaid ikka kirev ja värviline ning täis positiivseid emotsioone. Seda kõike teile soovimegi, armsad kunstisõbrad ning uskuge, kunsti seltsis see nii ongi! Tiia Karelson Alg: € 3 150 , lõpp: € 3 150
46. E-Kunstisalongi XLVI oksjon