Näitlejad
1941-1944. Õli, vineer. 85x115. Signatuurita. Originaalraamiga
Alghind: € 12 400, lõpphind: € 19 900
43. E-Kunstisalongi XLIII oksjon30.03.2019 Tartu galeriis kell 13 Johannes Greenberg alustas kunstiõpinguid 1904. aastal Ants Laikmaa ateljeekoolis. Alates 1906. aastast täiendas end Berliinis. Aastatel 1908–1913 õppis Münchenis. Kunstnik kujutas sageli teatrimaailma, eriti näitlejaid ja maskidega figuure. „Johannes Greenberg lisas vormiõpetusele omakorda oskuse vaadata portreed alati kui kompositsiooni. Tähtis pole nägu, vaid kogu pildi ülesehitus. Kuidas figuur istub pildil, milline osa on koloriidil“ Nii meenutas Greenbergi maalikunstnik Evald Okas. Käesolev teos on ära toodud Hilja Läti teoses „Johannes Greenberg. 1887–1951“ (1990) lk 83 ning näituse „Greenberg 100“ (1987) maalide nimestikus.
„Pildi omanik A. Keerend õppis Greenbergi käe all maali. Omanik on meenutanud, et see töö oli talle väga isikliku ja erilise tähendusega, mis väljendas õpilase suurt austusavaldust oma õpetaja ja suure meistri vastu.“ Teos pärineb perekond Keerendi kunstikogust.
Johannes GreenbergGreenberg sündis 1887. aastal Järvamaal. Suri 1951. aastal.Aastatel 1904-5 õppis ta Ants Laikmaa ateljeekoolis ja Kanuti Gildi pühapäevakoolis. Sõitis 1906. aastal Berliini, käis kunsttööstuskooli õhtukursustel. 1908. aastal astus Greenberg Münchenis Anton A¾be kunstikooli, aastatel 1910-1913 õppis ta Müncheni Kunstiakadeemias. Pärast seda asus ta Moskvasse, kus töötas 1920. aastani vabakunstnikuna. Siis pöördus ta Tallinnasse, kus tegutses vabakunstnikuna, joonistusõpetajana ja kunstiteoste restaureerijana. 1927. aastal käis ta Pariisis, Austrias, Belgias ja ©veitsis ning 1936. aastal Hispaanias. Greenbergi ajastu kunstisuundi järgiv looming läbis pika stiililise arengu. Sajandi kahest alguskümnendist on teada üksikuid etüüde, kavandeid ja illustratsioone. 1920. aastate lõpu tumedatoonilised maalid on ekspressiivsed, väljenduslikkust lisab krobeline faktuur. 1930. aastate alguse teoseis valdab art deco'lik kujutusviis, värvikäsitlus rõhutab vormi plastilisust. Kümnendi keskel impressionismi mõjul koloriit helenes ja varasem raskepärasus asendus õhulisusega. Kunstnikku köitsid teatrimaailm, sh näitlejate omapärane võlu ja naise sarm, mida ta on kujutanud poeetilise nukrusega.