Sinine tund, Karin Luts Karin Luts on üks nimekamaid "Pallase“ lõpetanud naiskunstnikke, kelle maalid juba 1928. aasta lõputööde näitusel köitsid publiku ja kriitikute tähelepanu. Tema elu tegi aastakümnete jooksul mitmeid käänakuid, mis tõid muutusi ka kunstniku pildimaailma. 1944. a. lahkus kunstnik Rootsi, mis jäi tema kodumaaks kuni surmani. Kunstniku võõrsil valminud pildid jõudsid vaatajani aga alles 2004. aastal Tartu Kunstimuuseumis toimunud suurnäitusel "Konfliktid ja pihtimused“. Ilmus ka mahukas kunstniku monograafia, kus on reprodutseeritud graafiline leht "Sinine tund“. 1967. a. läks juba eakas kunstnik õppima värvilise graafika saladusi Salzburgi suveakadeemiasse, kus tema õpetajaks oli Johnny Friedlaender. Antud töö annab tunnistust K. Lutsu andekusest ning fantaasialennust. Lutsu köitis graafika juures pidev katsetamine, uute koloriidinüansside otsimine, teemade lõputu töötlus. Märge lehe all Eprouve de artiste (E d'a) viitab sellele, et kõik graafilised lehed on kunstniku oma käega trükitud. Luts ei kasutanud kõrvaliste abi ning ateljee oli tema nõiaköök, kus valmisid üha uued teemad ja trükid. E-Kunstisalongi XXVIII oksjon Sinine tund, Karin Luts E-kunstisalongis Luts Karin
Anno jaanuar 1997
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
Kõik kodulehel olevad teosed on galeriis saadaval.
Ostude saatmine uksest ukseni.
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
Kõik kodulehel olevad teosed on galeriis saadaval.
Ostude saatmine uksest ukseni.
Sinine tund
1967-69 Värviline akvatinta, ofort. Plm 24,5 x 19,5. Signatuuriga.
Alghind: 8 000/ € 511, lõpphind: € 13 000/ 831
15. Meistri puudutus09.11.2005 Tallinn, Mustpeade maja Karin Luts on üks nimekamaid "Pallase“ lõpetanud naiskunstnikke, kelle maalid juba 1928. aasta lõputööde näitusel köitsid publiku ja kriitikute tähelepanu. Tema elu tegi aastakümnete jooksul mitmeid käänakuid, mis tõid muutusi ka kunstniku pildimaailma. 1944.a. lahkus kunstnik Rootsi, mis jäi tema kodumaaks kuni surmani. Kunstniku võõrsil valminud pildid jõudsid vaatajani aga alles 2004. aastal Tartu Kunstimuuseumis toimunud suurnäitusel "Konfliktid ja pihtimused“. Ilmus ka mahukas kunstniku monograafia, kus on reprodutseeritud graafiline leht "Sinine tund“. 1967.a. läks juba eakas kunstnik õppima värvilise graafika saladusi Salzburgi suveakadeemiasse, kus tema õpetajaks oli Johnny Friedlaender. Antud töö annab tunnistust K. Lutsu andekusest ning fantaasialennust. Lutsu köitis graafika juures pidev katsetamine, uute koloriidinüansside otsimine, teemade lõputu töötlus. Märge lehe all Eprouve de artiste (E d'a) viitab sellele, et kõik graafilised lehed on kunstniku oma käega trükitud. Luts ei kasutanud kõrvaliste abi ning ateljee oli tema nõiaköök, kus valmisid üha uued teemad ja trükid.
Karin Luts
Luts sündis 1904. aastal Viljandimaal. Suri 1993. aastal Stockholmis. 1928. aastal Pallase lõpetanud Luts oli üks Eesti silmapaistvamaid naiskunstnikke. Lõpetamisel saadud Pallase stipendiumiga 1928-29 Pariisis academie de la Grande Chaumiere'is. Aastast 1929 töötas Luts vabakunstnikuna Tallinnas. Aastatel 1940-1941 oli Luts Tartus Konrad Mäe nimelises riigi Kõrgemas Kunstikoolis õppejõud. 1944. aastal lahkus ta Rootsi. Täiendas end graafika alal 1960-68 Stockholmis A. Gross-Erikssoni juures ning 1967 ja 1969 Salzburgis J. Friedländeri juures.Alustas 1920. aastate II poolel uusasjalikus laadis maalidega; neis avalduvad naivism ja grotesk jäid talle omaseks ka hiljem. Isikuprane peen maalilisus kujunes 1930. aastail, käsitlusviisis on hilisimpressionismi ja fovismi sugemeid. Maalis omapärase tüübistikuga figuurikompositsioone, värvikaid natüürmorte ja karakterportreid. Suurepärase joonistajana lõi eksliibriseid ja raamatuillustratsioone. Esimestel stockholmi-aastatelvalminud figuurikompositsioonides väljendub tugev itaalia naivismi ja figuratiivse kunsti mõju. 1950. aastate algusest maalis taas natüürmorte ja lõi akvarelle Itaalia motiividel. Kümnendi keskel muutus vorm abstraktsemaks. Vabagraafikas tegi 1960. aastaist tehniliselt meisterlikke, rafineeritud vormikäsitlusega litograafiaid ja värvilisi gravüüre, kus figuratiivne on põimunud abstraktsega.
Teosed oksjonitel
