Tulpide väljak, Konrad Mägi Konrad Mägi, eesti maalikunsti lipulaev, pidi olude sunnil peatuma Norras kauem kui ükski teine eesti kunstnikest (Jaan Koort, Nikolai Triik, Aleksander Tassa, Roman Nyman) 1908. aasta juuli keskpaigast kuni 1910. aasta detsembrini. Seljataha oli jäänud ligi 10-kuune ahne kunstistuudium Pariisi sajandialguse kunsti virvarris. Kuigi raha ei jätkunud ei leivale ega värvidele, elades enamasti äärmuslikult viletsates tingimustes, suutis Mägi luua uskumatult palju: kahel näitusel 1910. aastal esmakordselt kodumaal oli eksponeeritud kokku 60 tööd, kirjavahetuse põhjal võib oletamisi lisada nendele veel vähemalt paar-kolmkümmend. Tänaseks on teada veidi üle kolmekümne (nendest erakogudes neli) seega vahest kolmandik , mistõttu kunstniku varasest, kuid vaieldamatult kunstiküpsest loomingust on ülevaade üpris lünklik ning iga teadaolev töö on omamoodi unikaalne. Maali “Tulpide väljak" kohta on kunstiteadlane Evi Pihlak kirjutanud Mäe monograafias (ilm. 1979): “Uus kevad ja suvi [1910] tähistavad Mäe loomingus kindlat tõusujärku. [---] Kunstniku nägemismulje on intensiivne ja dünaamiline. Üheks meeleolukamaks ning värvirõõmsamaks teoseks taolises käsitluses on “Tulpide väljak". See on töö, mis vaatajat lausa sugereerib kevadise looduslähedusega, maa värskuse ja tuulise atmosfääriga. Ent ükskõik kui palju Mägi pessimistlike meeleolude all Norras ka ei kannatanud, ei ole ta teostesse mingit ängistavat varju jäänud. Otse vastupidi. Ta otsis neis rõõmsameelsetes motiivides nagu vastukaalu oma rõhutud sisetundele. Ta ei kartnud muutuda liialt “lilleliseks" ning maalis täie kiindumusega õitsvaid tulpe ja kirendavaid lillevälju. " (Lk. 50. ) Maali eksponeerimise kohta näitustel Konrad Mäe eluajal on raske leida mingeid konkreetseid andmeid, kuna toona tavatseti maale nimetada lihtsalt “Maastikuks", mõõte ei märgitud. Küll on aga maali väga detailselt ja äratuntavalt kirjeldanud Hanno Kompus oma 1916. aastal Moskvas koostatud käsikirjalises Mäe tööde kataloogis nr. 28 all, kusjuures ta arvab, et kujutatud on “mingit mõisa õue". Moskvasse sai valitud ja viidud teosed, mida kunstnik ise hindas. Hiljem on maal kuulunud kunstiühingu “Pallas" ühe asutajaliikme perekonnale. Kuigi Mägi maalis 1910. aasta suvehakul Rootsi piiri äärses Skotterudis ning “Tulpide väljak" sarnaneb laadilt sealsetele eriliselt hõrkudele maalidele, on võimalik, et kunstnikku inspireeris üks Oslo aedlinnaosa suurejooneliste eramute hoonekompleksist. “Tulpide väljaku" nime all oli maal eksponeeritud 1968 Konrad Mäe 90. juubeli näitusel ja 1998-99 kunstniku 120. sünniaastapäeva näitusel Tartu Kunstimuuseumis ning 2004 näitusel Viinistu kunstimuuseumis. Viimase Tartu-näituse eksponaadina on maalist kaader Andres Söödi dokumentaalfilmis “Konrad Mägi". 2008 Tulpide väljak, Konrad Mägi E-kunstisalongis Mägi Konrad
Anno 1997
Eesti kunsti esindusgalerii E-Kunstisalong alustas tööd jaanuaris 1997 ja on kõige vanem eragalerii Eestis. Galerii on korraldanud oksjone 27 aastat, järjekorras on tulemas 54.oksjon. E-Kunstisalong tegeleb eesti kunstiklassika ja kaasaegse kunsti müügiga ning näituste korraldamisega.
E-poest ostetud teosed saadame teieni kulleriga
1-3 tööpäeva jooksul. Transport alates 20 €.
Eesti kunsti esindusgalerii E-Kunstisalong alustas tööd jaanuaris 1997 ja on kõige vanem eragalerii Eestis. Galerii on korraldanud oksjone 27 aastat, järjekorras on tulemas 54.oksjon. E-Kunstisalong tegeleb eesti kunstiklassika ja kaasaegse kunsti müügiga ning näituste korraldamisega.
E-poest ostetud teosed saadame teieni kulleriga
1-3 tööpäeva jooksul. Transport alates 20 €.
Konrad Mägi (1878-1925)
Tulpide väljak
u. 1910 Õli, lõuend. 43,5 x 61,5. Originaalraam. Signatuuriga.
Alghind: € 707000/€45186
16. Meistrite paraad29.03.2006 Tallinn, Mustpeade Maja Konrad Mägi, eesti maalikunsti lipulaev, pidi olude sunnil peatuma Norras kauem kui ükski teine eesti kunstnikest (Jaan Koort, Nikolai Triik,
Aleksander Tassa, Roman Nyman) 1908. aasta juuli keskpaigast kuni 1910. aasta detsembrini. Seljataha oli jäänud ligi 10-kuune ahne
kunstistuudium Pariisi sajandialguse kunsti virvarris.
Kuigi raha ei jätkunud ei leivale ega värvidele, elades enamasti äärmuslikult viletsates tingimustes, suutis Mägi luua uskumatult palju: kahel
näitusel 1910. aastal esmakordselt kodumaal oli eksponeeritud kokku 60 tööd, kirjavahetuse põhjal võib oletamisi lisada nendele veel vähemalt
paar-kolmkümmend. Tänaseks on teada veidi üle kolmekümne (nendest erakogudes neli) seega vahest kolmandik , mistõttu kunstniku varasest,
kuid vaieldamatult kunstiküpsest loomingust on ülevaade üpris lünklik ning iga teadaolev töö on omamoodi unikaalne.
Maali “Tulpide väljak" kohta on kunstiteadlane Evi Pihlak kirjutanud Mäe monograafias (ilm. 1979): “Uus kevad ja suvi [1910] tähistavad Mäe
loomingus kindlat tõusujärku. [---] Kunstniku nägemismulje on intensiivne ja dünaamiline. Üheks meeleolukamaks ning värvirõõmsamaks
teoseks taolises käsitluses on “Tulpide väljak". See on töö, mis vaatajat lausa sugereerib kevadise looduslähedusega, maa värskuse ja tuulise
atmosfääriga. Ent ükskõik kui palju Mägi pessimistlike meeleolude all Norras ka ei kannatanud, ei ole ta teostesse mingit ängistavat varju jäänud.
Otse vastupidi. Ta otsis neis rõõmsameelsetes motiivides nagu vastukaalu oma rõhutud sisetundele. Ta ei kartnud muutuda liialt “lilleliseks" ning
maalis täie kiindumusega õitsvaid tulpe ja kirendavaid lillevälju." (Lk. 50.)
Maali eksponeerimise kohta näitustel Konrad Mäe eluajal on raske leida mingeid konkreetseid andmeid, kuna toona tavatseti maale nimetada
lihtsalt “Maastikuks", mõõte ei märgitud. Küll on aga maali väga detailselt ja äratuntavalt kirjeldanud Hanno Kompus oma 1916. aastal Moskvas
koostatud käsikirjalises Mäe tööde kataloogis nr. 28 all, kusjuures ta arvab, et kujutatud on “mingit mõisa õue". Moskvasse sai valitud ja viidud
teosed, mida kunstnik ise hindas. Hiljem on maal kuulunud kunstiühingu “Pallas" ühe asutajaliikme perekonnale. Kuigi Mägi maalis 1910. aasta
suvehakul Rootsi piiri äärses Skotterudis ning “Tulpide väljak" sarnaneb laadilt sealsetele eriliselt hõrkudele maalidele, on võimalik, et
kunstnikku inspireeris üks Oslo aedlinnaosa suurejooneliste eramute hoonekompleksist.
“Tulpide väljaku" nime all oli maal eksponeeritud 1968 Konrad Mäe 90. juubeli näitusel ja 1998-99 kunstniku 120. sünniaastapäeva näitusel
Tartu Kunstimuuseumis ning 2004 näitusel Viinistu kunstimuuseumis. Viimase Tartu-näituse eksponaadina on maalist kaader Andres Söödi
dokumentaalfilmis “Konrad Mägi".
Teosed oksjonitel
