Võrtsjärve rand, Konrad Mägi Konrad Mäe loomingut iseloomustavad väga tabavalt Hanno Kompuse read 1942. aastast: "Ta tahtis maalida mitte seda, mida nägi avasilmi, vaid seda, mis talle kangastus kinnisilmi. " Nii ongi Mäe maalides suur annus teda ennast, tema nägemust sellest, kuidas loodus tema ümber paista võiks. See selgitab, miks vahel mõjuvad tema kodumaad kujutavad maastikud nii võõrapäraste ja kaugetena ning kust pärinevad need erksad värvilaigud, mida meie loodus endas ei peida. Kujutatud paikade tegeliku päritolu reedavad sageli just tööde pealkirjad, mis ühtlasi annavad aimu paikadest, kuhu kunstnik oma rännakutel jõudis. Kunstialased algteadmised sai Mägi Tartu Saksa Kästitööliste Seltsi joonistuskursuselt, kus tema juhendajaks oli R. J. von zur Mühlen. Hiljem jätkusid need Peterburis, kus ta osales vabakuulajana Stieglitzi kunsttööstuskoolis ning täiendas end J. Goldblatti ateljees. Algusest peale oli tema pilk aga suunatud Lääne-Euroopasse, täpsemalt kunstide pealinna Pariisi. Sinna jõudis ta 1907. aastal, kus jätkas õpinguid F. Colarossi vabaakadeemias ja Académie de la Grande Chaumiére´is. Konrad Mägi veetis suurema osa oma elust ühest paigast teise liikudes, pidevalt õppides ja end täiendades. Seejuures on imetlusväärne ka tema aktiivne tegevus kodumaal, eelkõige just Tartus, kus ta töötas kunstipedagoogina ning osales kunstiühingu Pallas ja samanimelise kooli asutamises. Aastatel 1915-1917 veetis kunstnik palju aega Viljandi- ja Võrumaal, kus künklikud pinnavormid innustasid teda taotlema ka enam ruumilisust. Ühe põhjusena, mis ajendas Mäge Viljandi ümbrust maalima oligi just selle vormirikkus, mida Tartu lagedast ümbrusest ta ei leidnud. Viimast ei jäädvustanud ta peaaegu kordagi. Nimetatud perioodi lõpupoole ilmus kunstniku maalikoloriiti teatav süngus. Kui eelnevate aastate maastikud oli päikesepaistelised, siis 1917. aastast tõi Mägi oma loomingusse varju ning tumeneva sügisese taeva. Maal "Võrtsjärve rand" on ehe näide antud loomeperioodist, mida kinnitavad ka kunstiteadlase Maie Raitari kirjutatud read: "Mäe loomingus hakkabki umbes 1917-1918 toimuma peaaegu et dramaatiline muutus küpsest suure suve värvirõõmust järjest tõsisema, tumedama, rahutuma, ekspressiivsema laadi suunas: ekspressiivne deformatsioon, "mäss ja meelehaigus", müstilised visioonid, meeleolud, tormlevad taevad - "kummituste palee, mida valitseb mõte". (E. A. Poe)" Teos paneb punkti kunstniku ühele olulisele loomeperioodile, kus ta maalis läbi pea terve värvipaleti ning tunnete skaala. Maali vaadeldes on raske tõmmata piiri, kust algas kunstniku nägemus ja mis oli tegelikkus. Kas need kolm graatsiat seisid tol tormisel päeval seal rannal või on nad vaid looja kujutlusvõime viljad, jääbki teadmata. Samas ei olegi see määrav. Kindel on, et Konrad Mägi unustas end maalides ning joobus nähtust. Ta maalis kõike nii, nagu tema seda nägi, olgugi, et vahel kinnisilmi. Maal on saadud pärijate käest. Meistrite paraad Võrtsjärve rand, Konrad Mägi E-kunstisalongis Mägi Konrad
Anno jaanuar 1997
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16

Ostude saatmine üle maailma!
Võrtsjärve rand, Konrad Mägi E-kunstisalongis

Võrtsjärve rand

1917 Õli, lõuend 59 x72
Alghind: 35 500, lõpphind: 41 000
27. E-Kunstisalongi XXVII oksjon
27.11.2011 kell 15.00 Tartu galeriis

Konrad Mäe loomingut iseloomustavad väga tabavalt Hanno Kompuse read 1942. aastast: "Ta tahtis maalida mitte seda, mida nägi avasilmi, vaid seda, mis talle kangastus kinnisilmi." Nii ongi Mäe maalides suur annus teda ennast, tema nägemust sellest, kuidas loodus tema ümber paista võiks. See selgitab, miks vahel mõjuvad tema kodumaad kujutavad maastikud nii võõrapäraste ja kaugetena ning kust pärinevad need erksad värvilaigud, mida meie loodus endas ei peida. Kujutatud paikade tegeliku päritolu reedavad sageli just tööde pealkirjad, mis ühtlasi annavad aimu paikadest, kuhu kunstnik oma rännakutel jõudis.
Kunstialased algteadmised sai Mägi Tartu Saksa Kästitööliste Seltsi joonistuskursuselt, kus tema juhendajaks oli R. J. von zur Mühlen. Hiljem jätkusid need Peterburis, kus ta osales vabakuulajana Stieglitzi kunsttööstuskoolis ning täiendas end J. Goldblatti ateljees. Algusest peale oli tema pilk aga suunatud Lääne-Euroopasse, täpsemalt kunstide pealinna Pariisi. Sinna jõudis ta 1907. aastal, kus jätkas õpinguid F. Colarossi vabaakadeemias ja Académie de la Grande Chaumiére´is.
Konrad Mägi veetis suurema osa oma elust ühest paigast teise liikudes, pidevalt õppides ja end täiendades. Seejuures on imetlusväärne ka tema aktiivne tegevus kodumaal, eelkõige just Tartus, kus ta töötas kunstipedagoogina ning osales kunstiühingu Pallas ja samanimelise kooli asutamises.
Aastatel 1915-1917 veetis kunstnik palju aega Viljandi- ja Võrumaal, kus künklikud pinnavormid innustasid teda taotlema ka enam ruumilisust. Ühe põhjusena, mis ajendas Mäge Viljandi ümbrust maalima oligi just selle vormirikkus, mida Tartu lagedast ümbrusest ta ei leidnud. Viimast ei jäädvustanud ta peaaegu kordagi.
Nimetatud perioodi lõpupoole ilmus kunstniku maalikoloriiti teatav süngus. Kui eelnevate aastate maastikud oli päikesepaistelised, siis 1917. aastast tõi Mägi oma loomingusse varju ning tumeneva sügisese taeva. Maal "Võrtsjärve rand" on ehe näide antud loomeperioodist, mida kinnitavad ka kunstiteadlase Maie Raitari kirjutatud read: "Mäe loomingus hakkabki umbes 1917-1918 toimuma peaaegu et dramaatiline muutus küpsest suure suve värvirõõmust järjest tõsisema, tumedama, rahutuma, ekspressiivsema laadi suunas: ekspressiivne deformatsioon, "mäss ja meelehaigus", müstilised visioonid, meeleolud, tormlevad taevad - "kummituste palee, mida valitseb mõte". (E. A. Poe)" Teos paneb punkti kunstniku ühele olulisele loomeperioodile, kus ta maalis läbi pea terve värvipaleti ning tunnete skaala.
Maali vaadeldes on raske tõmmata piiri, kust algas kunstniku nägemus ja mis oli tegelikkus. Kas need kolm graatsiat seisid tol tormisel päeval seal rannal või on nad vaid looja kujutlusvõime viljad, jääbki teadmata. Samas ei olegi see määrav. Kindel on, et Konrad Mägi unustas end maalides ning joobus nähtust. Ta maalis kõike nii, nagu tema seda nägi, olgugi, et vahel kinnisilmi.
Maal on saadud pärijate käest.



Teosed oksjonitel



Viimati lisatud teosed



Otsi konkreetset autorit nime või nimeosa järgi.
Täisnimekiri on nähtav ülal lingi Autorid kaudu.

Vaata tehnikate järgi



  —  

Vaata teemade järgi



Kunsti ost ja müük
E-Kunstisalong pakub laias valikus klassikalist ja modernset kunsti. Enamik galeriis müügil olevaid töid on üleval ka koduleheküljel.

Alates 1997. aastast
Galerii alustas tööd jaanuaris 1997. E-Kunstisalong korraldab oksjone, müüb kunstiklassikat ja kaasaegset kunsti ning kureerib näitusi.

Vaata ka galerii tegemisi Facebookis

Kontaktandmed
E-Kunstisalong OÜ, reg. 11699523,
Tehase 16, Tartu, 50107 
E-mail 
Kontakttelefon (+372) 7366 777

Veebidisain ja FastLion CMS aara.ee

Võrtsjärve rand, Konrad Mägi

Konrad Mägi Võrtsjärve rand 1917 Õli, lõuend 59 x72 Alghind: 35 500 , lõpphind: 41 000 27 E-Kunstisalongi XXVII oksjon 27 Konrad Mäe loomingut iseloomustavad väga tabavalt Hanno Kompuse read 1942. aastast: "Ta tahtis maalida mitte seda, mida nägi avasilmi, vaid seda, mis talle kangastus kinnisilmi." Nii ongi Mäe maalides suur annus teda ennast, tema nägemust sellest, kuidas loodus tema ümber paista võiks. See selgitab, miks vahel mõjuvad tema kodumaad kujutavad maastikud nii võõrapäraste ja kaugetena ning kust pärinevad need erksad värvilaigud, mida meie loodus endas ei peida. Kujutatud paikade tegeliku päritolu reedavad sageli just tööde pealkirjad, mis ühtlasi annavad aimu paikadest, kuhu kunstnik oma rännakutel jõudis.Kunstialased algteadmised sai Mägi Tartu Saksa Kästitööliste Seltsi joonistuskursuselt, kus tema juhendajaks oli R. J. von zur Mühlen. Hiljem jätkusid need Peterburis, kus ta osales vabakuulajana Stieglitzi kunsttööstuskoolis ning täiendas end J. Goldblatti ateljees. Algusest peale oli tema pilk aga suunatud Lääne-Euroopasse, täpsemalt kunstide pealinna Pariisi. Sinna jõudis ta 1907. aastal, kus jätkas õpinguid F. Colarossi vabaakadeemias ja Académie de la Grande Chaumiére´is. Konrad Mägi veetis suurema osa oma elust ühest paigast teise liikudes, pidevalt õppides ja end täiendades. Seejuures on imetlusväärne ka tema aktiivne tegevus kodumaal, eelkõige just Tartus, kus ta töötas kunstipedagoogina ning osales kunstiühingu Pallas ja samanimelise kooli asutamises.Aastatel 1915-1917 veetis kunstnik palju aega Viljandi- ja Võrumaal, kus künklikud pinnavormid innustasid teda taotlema ka enam ruumilisust. Ühe põhjusena, mis ajendas Mäge Viljandi ümbrust maalima oligi just selle vormirikkus, mida Tartu lagedast ümbrusest ta ei leidnud. Viimast ei jäädvustanud ta peaaegu kordagi. Nimetatud perioodi lõpupoole ilmus kunstniku maalikoloriiti teatav süngus. Kui eelnevate aastate maastikud oli päikesepaistelised, siis 1917. aastast tõi Mägi oma loomingusse varju ning tumeneva sügisese taeva. Maal "Võrtsjärve rand" on ehe näide antud loomeperioodist, mida kinnitavad ka kunstiteadlase Maie Raitari kirjutatud read: "Mäe loomingus hakkabki umbes 1917-1918 toimuma peaaegu et dramaatiline muutus küpsest suure suve värvirõõmust järjest tõsisema, tumedama, rahutuma, ekspressiivsema laadi suunas: ekspressiivne deformatsioon, "mäss ja meelehaigus", müstilised visioonid, meeleolud, tormlevad taevad - "kummituste palee, mida valitseb mõte". (E. A. Poe)" Teos paneb punkti kunstniku ühele olulisele loomeperioodile, kus ta maalis läbi pea terve värvipaleti ning tunnete skaala. Maali vaadeldes on raske tõmmata piiri, kust algas kunstniku nägemus ja mis oli tegelikkus. Kas need kolm graatsiat seisid tol tormisel päeval seal rannal või on nad vaid looja kujutlusvõime viljad, jääbki teadmata. Samas ei olegi see määrav. Kindel on, et Konrad Mägi unustas end maalides ning joobus nähtust. Ta maalis kõike nii, nagu tema seda nägi, olgugi, et vahel kinnisilmi.Maal on saadud pärijate käest.

Võrtsjärve rand, Konrad Mägi E-kunstisalongis

Mägi Konrad
www.e-kunstisalong.ee © 2018 E-kunstisalong OÜ » Kunsti ost ja müük