Mees linnas, Efraim Allsalu Efraim Allsalu ei armastanud ise oma loomingust kõneleda või selle üle teoretiseerida. Selle asemel eelistas ta alati ning igal võimalusel maalida, usaldades seeläbi oma tööd rääkima iseenda eest. 1983. aastal kirjutas kunstiajaloolane Maie Raitar Allsalust: "Talle on kõik hea. Mistahes alusmaterjal, pinnakatmisviis ja -vahend; objektiks mistahes õitsemis- või närtsimisstaadiumis lill, mistahes ilmekas modell. Mistahes mõte, fantaasiakuju - kui seda saab ainult maalina parafraseerida ja see pole liiga jutustav. Mitte päevagi maalimata!" Efraim Allsalu astus Tartu Riiklikku Kunstiinstituuti 1948. aastal. Seoses kogu kunstialase kõrghariduse koondamisega pealinna lõpetas ta 1954. aastal cum laude ERKI. Tema looming oli äärmiselt mitmekülgne, mistõttu on raske täpselt määratleda, millisest perioodist pärineb teos "Mees linnas". Suure tõenäosusega võib tegemist olla tema varasema tööga, sest kuni 1960ndate lõpuni olid tal valitsevaks toonideks hallikad ja pruunid, mida ilmestasid üksikud kirkamad värvilaigud. Sellesse ajajärku langevad ka tööd, mida on nimetatud vaikuses mõtisklevateks piltideks. Nendel kujutatud tegelased on mõtlikud ja tasaselt kulgevad. Sageli kõnelevad nende ilmed või hoiak lõppenud päevast ja õhtusse jõudmisest. Teos pärineb Gustav ja Inge Liivi kunstikogust. 1970ndatest maalis Allsalu järjest suurema enesekindlusega helgemas ja rokokoolikus koloriidis. Eriti ilmekalt tuleb see esile kunstniku lillemaalides, milles on kergust ja hoogsust. Meistrilt meistrile Mees linnas, Efraim Allsalu E-kunstisalongis Allsalu Efraim
Anno jaanuar 1997
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
alates 2.maist avatud tavaaegadel
Ostude saatmine Eesti piires!
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
alates 2.maist avatud tavaaegadel
Ostude saatmine Eesti piires!
Mees linnas
1975 Õli, lõuend 89 x 60. Signatuuriga
Alghind: 1 100, lõpphind: 1 250
27. E-Kunstisalongi XXVII oksjon27.11.2011 kell 15.00 Tartu galeriis Efraim Allsalu ei armastanud ise oma loomingust kõneleda või selle üle teoretiseerida. Selle asemel eelistas ta alati ning igal võimalusel maalida, usaldades seeläbi oma tööd rääkima iseenda eest. 1983. aastal kirjutas kunstiajaloolane Maie Raitar Allsalust: "Talle on kõik hea. Mistahes alusmaterjal, pinnakatmisviis ja -vahend; objektiks mistahes õitsemis- või närtsimisstaadiumis lill, mistahes ilmekas modell. Mistahes mõte, fantaasiakuju - kui seda saab ainult maalina parafraseerida ja see pole liiga jutustav. Mitte päevagi maalimata!"
Efraim Allsalu astus Tartu Riiklikku Kunstiinstituuti 1948. aastal. Seoses kogu kunstialase kõrghariduse koondamisega pealinna lõpetas ta 1954. aastal cum laude ERKI.
Tema looming oli äärmiselt mitmekülgne, mistõttu on raske täpselt määratleda, millisest perioodist pärineb teos "Mees linnas". Suure tõenäosusega võib tegemist olla tema varasema tööga, sest kuni 1960ndate lõpuni olid tal valitsevaks toonideks hallikad ja pruunid, mida ilmestasid üksikud kirkamad värvilaigud. Sellesse ajajärku langevad ka tööd, mida on nimetatud vaikuses mõtisklevateks piltideks. Nendel kujutatud tegelased on mõtlikud ja tasaselt kulgevad. Sageli kõnelevad nende ilmed või hoiak lõppenud päevast ja õhtusse jõudmisest. Teos pärineb Gustav ja Inge Liivi kunstikogust.
1970ndatest maalis Allsalu järjest suurema enesekindlusega helgemas ja rokokoolikus koloriidis. Eriti ilmekalt tuleb see esile kunstniku lillemaalides, milles on kergust ja hoogsust.
Efraim Allsalu
Maalikunstnik Efraim Allsalu sündis 1929. aastal Tartus. Lõpetas Tartu I keskkooli 1948. aastal. Õppis samast aastast Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis, lõpetas ERKI 1954. aastal Võerahansu õpilasena. Oli 1954–61 Tartu Kunstikooli õppejõud. ENSV teeneline kunstnik (1969). Aastast 1956 Kunstnike Liidu liige (1961–77 Tartu osakonna esimees).Allsalu on 1950. aastate algupoolel kunstihariduse omandanuist mitmekülgsemaid ja omanäolisemaid maalijaid. Alustas portreede ja ajastule tüüpiliste temaatiliste maalidega, kasutades ka sümbolkujundeid. 1960-ndate keskpaigast lõi sü¾eelisi maale, milles on groteski ja lüürilisust. Varjundirikka koloriidiga ja ¾anrirohke loomingu paremikku kuuluvad karakterportreed. Spontaansusega paistavad silma ka lillemaalid ja natüürmordid. Sai 1982. aastal Kristjan Raua nimelise preemia (maali “Õigus" eest).
Teosed oksjonitel
