Maastik, Eduard Kutsar E-kunstisalongis 1930ndatel peeti Eduard Kutsarit väga lootusandvaks maalijaks. Tänu oma ammendamatule energiale tegi ta mitmeid isikunäitusi, olles erakordselt produktiivne. Suur osa kunstniku varasest loomingust hävis aga sõjatules. Tema hilisem elu möödus Elvas. Kutsari ekstsentrilisele ja püsimatule natuurile oli omane meeleolude kiire vaheldumine, üleminek pulbitsevast rõõmsameelsusest masendushoogudesse. Eduard Kutsari pisikesed maastikud on tihti maalitud juhuslikule materjalile, sageli kasutas kunstnik kätte juhtunud postkaarte, et jäädvustada sinna omi pilte. Oma pisikestes maastikes suutis ta vahetumalt ja impulsiivsemalt jäädvustada motiivi ja meeleolu. Kunstniku suuremaid töid kahjustas tihti ületöötamine, mida põhjustas ka ajastunõuete kammitsev paine. Kutsari omanäoline käekiri ja huvitav kunstnikuisiksus on suuremat tähelepanu pälvinud just viimasel ajal. Pallase meistrite looming Maastik, Eduard Kutsar E-kunstisalongis Kutsar Eduard
Anno jaanuar 1997
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
alates 2.maist avatud tavaaegadel
Ostude saatmine Eesti piires!
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
alates 2.maist avatud tavaaegadel
Ostude saatmine Eesti piires!
Maastik
1930-ndad Õli, kartong. Signatuur taga. 10,3x14,5
Alghind: 7 000/ € 447, lõpphind: 7 000/ € 447
18. Töö kiidab Meistrit04.04.2007 Tallinn, Mustpeade Maja 1930ndatel peeti Eduard Kutsarit väga lootusandvaks maalijaks. Tänu oma ammendamatule energiale tegi ta mitmeid isikunäitusi, olles erakordselt produktiivne. Suur osa kunstniku varasest loomingust hävis aga sõjatules. Tema hilisem elu möödus Elvas. Kutsari ekstsentrilisele ja püsimatule natuurile oli omane meeleolude kiire vaheldumine, üleminek pulbitsevast rõõmsameelsusest masendushoogudesse. Eduard Kutsari pisikesed maastikud on tihti maalitud juhuslikule materjalile, sageli kasutas kunstnik kätte juhtunud postkaarte, et jäädvustada sinna omi pilte. Oma pisikestes maastikes suutis ta vahetumalt ja impulsiivsemalt jäädvustada motiivi ja meeleolu. Kunstniku suuremaid töid kahjustas tihti ületöötamine, mida põhjustas ka ajastunõuete kammitsev paine. Kutsari omanäoline käekiri ja huvitav kunstnikuisiksus on suuremat tähelepanu pälvinud just viimasel ajal.
Eduard Kutsar
Eduard Kutsar õppis Pallases aastatel 1919-1937 (vaheajad 1926-1928 ja 1932-1935) maalikunsti, graafikat ning skulptuuri, seega olid talle õpetajaks paljud tolle aja tipud, näiteks Konrad Mägi, Ado Vabbe, Peet Aren, Nikolai Triik, Eduard Wiiralt, Hando Mugasto, Anton Starkopf jt. Tihti on Kutsari looming ajendatud hetkemuljest, käsitluslaad on üldjuhul ekspressionistlik. Suurem osa Eduard Kutsari teoseid kahjuks hävis Tartus 1944. aastal.Kuulus EKKKÜ-sse (aastast 1934) ja hiljem Kunstnike Liitu (alates 1946. aastast, 1950-1958 on ta nimekirjast kustutatud).
Teosed oksjonitel
