Noor araablane, Eduard Wiiralt Wiiralti huvi Aafrika vastu tekkis juba Prantsusmaal, kuna pealinna tänavatel kohtas ta tihti aafriklasi ning nägi loomaaias eksootilisi lõunamaa loomi. 1938. aastal õnnestuski kunstnikul pooleks aastaks Marokosse sõita. Sealne miljöö oli Wiiralti jaoks väga paeluv: ta joonistas nii kohalikke inimesi kui loomi. "Araablasi-modelle oli nende pelglikkuse tõttu raske koju tuua ja joonistada tuli sissesõiduhoovide rüsinas uudishimuliku, käratseva ja naerva pealtvaatajate jõugu keskel /. . . / Viiralti Maroko-joonistused pole mingid reportaa¾likud skitsid, vaid suure süvenemisega loodud portreed,“ nii on kirjeldanud Ott Kangilaski Wiiralti töömeetodit Aafrika reisil. 1939. aasta kevadel pöördus Wiiralt Pariisi tagasi ning hakkas Marokos tehtud joonistusi graafikatehnikasse vormistama. Estamp "Noor araablane“ on samuti Maroko reisi vili. Teos on reprodustseeritud Ott Kangilaski monograafias "Eduard Wiiralt“ 1959, number 114 all. See graafiline leht kuulub ka Eesti Kunstimuuseumi kogusse. Meistrilt rahvale Noor araablane, Eduard Wiiralt E-kunstisalongis Wiiralt Eduard
Anno jaanuar 1997
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
alates 2.maist avatud tavaaegadel
Ostude saatmine Eesti piires!
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
alates 2.maist avatud tavaaegadel
Ostude saatmine Eesti piires!
Noor araablane
1940/25. III 1942 taga Mezzotinto, paber. Signatuuriga. Säilinud originaalraam. Plm. 24,2 x 24
Alghind: 1 575 €, lõpphind: 1 625 €
32. E-Kunstisalongi XXXII oksjon05.04.2014 Tartu galeriis kell 15 Wiiralti huvi Aafrika vastu tekkis juba Prantsusmaal, kuna pealinna tänavatel kohtas ta tihti aafriklasi ning nägi loomaaias eksootilisi lõunamaa loomi. 1938. aastal õnnestuski kunstnikul pooleks aastaks Marokosse sõita. Sealne miljöö oli Wiiralti jaoks väga paeluv: ta joonistas nii kohalikke inimesi kui loomi. "Araablasi-modelle oli nende pelglikkuse tõttu raske koju tuua ja joonistada tuli sissesõiduhoovide rüsinas uudishimuliku, käratseva ja naerva pealtvaatajate jõugu keskel /.../ Viiralti Maroko-joonistused pole mingid reportaa¾likud skitsid, vaid suure süvenemisega loodud portreed,“ nii on kirjeldanud Ott Kangilaski Wiiralti töömeetodit Aafrika reisil. 1939. aasta kevadel pöördus Wiiralt Pariisi tagasi ning hakkas Marokos tehtud joonistusi graafikatehnikasse vormistama. Estamp "Noor araablane“ on samuti Maroko reisi vili. Teos on reprodustseeritud Ott Kangilaski monograafias "Eduard Wiiralt“ 1959, number 114 all. See graafiline leht kuulub ka Eesti Kunstimuuseumi kogusse.
Eduard Wiiralt
Graafik Eduard Wiiralt (kodanikunimega Viiralt) sündis 1898. aastal Peterburi kubermangus Tsarskoje Selos. Suri 1954 Pariisis.Kooliteed alustas Kalitinos. Asus 1909 koos vanematega Järvamaale Varangu mõisa. Õppis Koeru Haridusseltsi koolis ja Koeru saksa erakoolis, 1915-1918 Tallinna Kunstitööstuskoolis.Astus 1919 Pallasesse, õppis Anton Starkopfi juures skulptuuri ning Ado Vabbe juures graafikat. Jätkas õpinguid 1922-1923 Pallase stipendiaadina Dresdeni Kunstiakadeemias skulptuuri erialal, kus tema peamiseks õpetajaks oli S. Werner. Samal ajal täiendas end ka graafika alal, töötades P. Wenzeli vasetrükikojas.Pöördus 1923 tagasi Pallasesse ning lõpetas selle 1924. aastal graafiku ja kujurina. Oli 1924-1925 samas graafikaõppejõud.Sattus 1945. aasta sõjakeerises Rootsi, alates 1946. aastast elas Pariisis.
Teosed oksjonitel
