Rahutus, Eduard Wiiralt E-kunstisalongis Teost hakkas Wiiralt tsinkplaadile graveerima juba 1950. aastal, nimetades seda esialgu "Madonnaks“. Järgneva kahe aasta jooksul muutis kunstnik veel töö detaile ning lõpptulemuseks oli naine tühja maastiku ees, mille Wiiralt pealkirjastas "Rahutuseks“. Mai Levin on kirjutanud, et teose idee on "võtnud kunstniku intiimseid mõtteid ja meeleolusid väljendava üldistuse kuju, mistõttu me võime seda õigusega nimetada tema luigelauluks. Seda enam, et suuresilmne madonnalik maisetüüp, mille otsesemaid eelkäijaid kohtame 1947. aastal joonistustes, on tema loomingu keskseid motiive“. Antud graafiline leht on reprodutseeritud Mai Levini monograafias "Eduard Wiiralt 1898-1954“ nr 176 all. 2002 Rahutus, Eduard Wiiralt E-kunstisalongis Wiiralt Eduard
Anno 1997
Eesti kunsti esindusgalerii E-Kunstisalong alustas tööd jaanuaris 1997 ja on kõige vanem eragalerii Eestis. Galerii on korraldanud oksjone 27 aastat, järjekorras on tulemas 54.oksjon. E-Kunstisalong tegeleb eesti kunstiklassika ja kaasaegse kunsti müügiga ning näituste korraldamisega.
E-poest ostetud teosed saadame teieni kulleriga
1-3 tööpäeva jooksul. Transport alates 20 €.
Eesti kunsti esindusgalerii E-Kunstisalong alustas tööd jaanuaris 1997 ja on kõige vanem eragalerii Eestis. Galerii on korraldanud oksjone 27 aastat, järjekorras on tulemas 54.oksjon. E-Kunstisalong tegeleb eesti kunstiklassika ja kaasaegse kunsti müügiga ning näituste korraldamisega.
E-poest ostetud teosed saadame teieni kulleriga
1-3 tööpäeva jooksul. Transport alates 20 €.
Eduard Wiiralt (1892-1954)
Rahutus
1952 Pehmelakk, paber. Signatuuriga. Plm 28,1x44,3
Alghind: € 2950€
38. E-Kunstisalongi XXXVIII oksjon25.03.2017 Tartu galeriis kell 15 Teost hakkas Wiiralt tsinkplaadile graveerima juba 1950. aastal, nimetades seda esialgu "Madonnaks“. Järgneva kahe aasta jooksul muutis kunstnik veel töö detaile ning lõpptulemuseks oli naine tühja maastiku ees, mille Wiiralt pealkirjastas "Rahutuseks“. Mai Levin on kirjutanud, et teose idee on "võtnud kunstniku intiimseid mõtteid ja meeleolusid väljendava üldistuse kuju, mistõttu me võime seda õigusega nimetada tema luigelauluks. Seda enam, et suuresilmne madonnalik maisetüüp, mille otsesemaid eelkäijaid kohtame 1947. aastal joonistustes, on tema loomingu keskseid motiive“. Antud graafiline leht on reprodutseeritud Mai Levini monograafias "Eduard Wiiralt 1898-1954“ nr 176 all.
Eduard Wiiralt (1892-1954)
Graafik Eduard Wiiralt (kodanikunimega Viiralt) sündis 1898. aastal Peterburi kubermangus Tsarskoje Selos. Suri 1954 Pariisis.Kooliteed alustas Kalitinos. Asus 1909 koos vanematega Järvamaale Varangu mõisa. Õppis Koeru Haridusseltsi koolis ja Koeru saksa erakoolis, 1915-1918 Tallinna Kunstitööstuskoolis.Astus 1919 Pallasesse, õppis Anton Starkopfi juures skulptuuri ning Ado Vabbe juures graafikat. Jätkas õpinguid 1922-1923 Pallase stipendiaadina Dresdeni Kunstiakadeemias skulptuuri erialal, kus tema peamiseks õpetajaks oli S. Werner. Samal ajal täiendas end ka graafika alal, töötades P. Wenzeli vasetrükikojas.Pöördus 1923 tagasi Pallasesse ning lõpetas selle 1924. aastal graafiku ja kujurina. Oli 1924-1925 samas graafikaõppejõud.Sattus 1945. aasta sõjakeerises Rootsi, alates 1946. aastast elas Pariisis.
Teosed oksjonitel
