Viljandi maastik, Eduard Wiiralt 1943. aasta suve veetis Wiiralt Viljandi ligidal Uusna mõisas ja seal sündis "Viljandi maastik". Kunstiteadlane Mai Levin kirjutab: ""Viljandi maastikus" on nii idüllilisust kui dramaatilist rahutust. Avaras monumentaalses panoraamis väljenduvad nii kunstniku kiindumus kodumaasse, mõtisklused selle saatuse üle, mõtted oma loomingust ja elust kui ka jumalagajätu meeleolud. " Ja Ott Kangilaski jätkab: "Siin tekib mõte tahtlikust sümboolikast: kas ei kehasta see tamm Eestit, millest on üle käinud nii palju torme, kuid mis on püsinud sajandeid ja püsib ka edaspidi. " Antud teos on reprodutseeritud Mai Levini monograafias "Eduard Wiiralt 1898-1954" (1998) nr 148 all. Meistrilt rahvale Viljandi maastik, Eduard Wiiralt E-kunstisalongis Wiiralt Eduard
Anno jaanuar 1997
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
Ostude saatmine üle maailma!
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
Ostude saatmine üle maailma!
Viljandi maastik
1943/1949 Kuivnõel, paber. Signatuuriga. Säilinud originaalraam. Plm 39,4 x 64,4.
Alghind: € 2 950, lõpphind: € 4 250
40. E-Kunstisalongi XXXX oksjon28.10.2017 Tartu galeriis kell 15 1943. aasta suve veetis Wiiralt Viljandi ligidal Uusna mõisas ja
seal sündis "Viljandi maastik". Kunstiteadlane Mai Levin kirjutab:
""Viljandi maastikus" on nii idüllilisust kui dramaatilist
rahutust. Avaras monumentaalses panoraamis väljenduvad
nii kunstniku kiindumus kodumaasse, mõtisklused selle saatuse
üle, mõtted oma loomingust ja elust kui ka jumalagajätu
meeleolud." Ja Ott Kangilaski jätkab: "Siin tekib mõte tahtlikust
sümboolikast: kas ei kehasta see tamm Eestit, millest on
üle käinud nii palju torme, kuid mis on püsinud sajandeid ja
püsib ka edaspidi." Antud teos on reprodutseeritud Mai Levini
monograafias "Eduard Wiiralt 1898-1954" (1998) nr 148 all.
Eduard Wiiralt
Graafik Eduard Wiiralt (kodanikunimega Viiralt) sündis 1898. aastal Peterburi kubermangus Tsarskoje Selos. Suri 1954 Pariisis.Kooliteed alustas Kalitinos. Asus 1909 koos vanematega Järvamaale Varangu mõisa. Õppis Koeru Haridusseltsi koolis ja Koeru saksa erakoolis, 1915-1918 Tallinna Kunstitööstuskoolis.Astus 1919 Pallasesse, õppis Anton Starkopfi juures skulptuuri ning Ado Vabbe juures graafikat. Jätkas õpinguid 1922-1923 Pallase stipendiaadina Dresdeni Kunstiakadeemias skulptuuri erialal, kus tema peamiseks õpetajaks oli S. Werner. Samal ajal täiendas end ka graafika alal, töötades P. Wenzeli vasetrükikojas.Pöördus 1923 tagasi Pallasesse ning lõpetas selle 1924. aastal graafiku ja kujurina. Oli 1924-1925 samas graafikaõppejõud.Sattus 1945. aasta sõjakeerises Rootsi, alates 1946. aastast elas Pariisis.
Teosed oksjonitel
