Käsmu rand, Johannes Uiga J. Uiga on eelkõige tuntud kui Lõuna-Eesti maaliliste maastike jäädvustaja, kes taas ja taas pöördus tagasi Pühajärve atraktiivsete vaadete juurde. Samas oli meistri südamesooviks maalida merd, mida kunstnik ka oma paaril maalireisil põhjarannikule ja Hiiumaale teoks tegi. Uigat köitis mere võimsus ja veteavarus, mida Lõuna-Eesti künklikus maastikus asuvad järvesilmad pakkuda ei suutnud. Uiga jäädvustas enamasti motiivi otse looduses, nii valmisid ka 1987. aasta Käsmu vaate Pallase meistrite looming Käsmu rand, Johannes Uiga E-kunstisalongis Uiga Johannes
Anno jaanuar 1997
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
Kõik kodulehel olevad teosed on galeriis saadaval.
Ostude saatmine uksest ukseni.
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
Kõik kodulehel olevad teosed on galeriis saadaval.
Ostude saatmine uksest ukseni.
Käsmu rand
1987 Õli, lõuend 60x86. Signatuuriga.
Alghind: 16 000/ € 1 023, lõpphind: € 16 000/ 1 023
11. Valitud meistrid25.03.2004 Mustpeade Maja, Tallinn, Pikk 26 J. Uiga on eelkõige tuntud kui Lõuna-Eesti maaliliste maastike jäädvustaja, kes taas ja taas pöördus tagasi Pühajärve atraktiivsete vaadete juurde. Samas oli meistri südamesooviks maalida merd, mida kunstnik ka oma paaril maalireisil põhjarannikule ja Hiiumaale teoks tegi. Uigat köitis mere võimsus ja veteavarus, mida Lõuna-Eesti künklikus maastikus asuvad järvesilmad pakkuda ei suutnud. Uiga jäädvustas enamasti motiivi otse looduses, nii valmisid ka 1987. aasta Käsmu vaate
Johannes Uiga
Sündis 1918. aastal Tartus, suri 1998. aastal. Õppis aastatel 1937–1940 Aleksander Vardi maaliateljees. Aastatel 1943–1944 õppis Pallases, 1942–1943 Kõrgematel Kujutava Kunsti kursustel. Lõpetas 1946. aastal Tartu Riikliku Kunstiinstituudi. Iiga kui loodusmaalija lemmikmotiiv oli Lõuna-Eesti järvemaastik, põhiliselt Otepää ja Pühajärve ümbrus. Algul lõi peamiselt impressionismimõjulisi maale. 1950. aastatel muutusid värvid jõulisemaks ning kujutusviis lakoonilisemaks. Kümnendi lõpus said valdavaks kõrge silmapiiriga panoraamvaated, milles on liitunud toon- ja dekoratiivmaali väljendusvahendid. 1980. aastatel lõi kõrvu ekspressiivsete maastikega lillepilte. Näitused alates 1942. aastast (Pallase näitused Tartus, Tallinnas, Bukarest, Praha, Bratislava, Riia).
Teosed oksjonitel
