Kavadi järv, Johannes Uiga Kuigi Pühajärv oli Uiga meeliskoht, mida maalida, leidis ta ainest ka mujalt Eestist. Käesoleval teosel on kunstnik kujutanud suvises roheluses Võrumaal asuvat Kavadi järve. Siin ilmneb kunstniku erakordne oskus kujutada loodusobjektide iseloomu konkreetsel ajahetkel nõnda, et see on vaataja jaoks kordumatu vaatemäng vaimustavast Eestimaa loodusest. Pallase meistrite looming Kavadi järv, Johannes Uiga E-kunstisalongis Uiga Johannes
Anno 1997
Eesti kunsti esindusgalerii E-Kunstisalong alustas tööd jaanuaris 1997. Galerii korraldab oksjone (Tallinnas, Tartus, Pärnus), tegeleb eesti kunstiklassika ja kaasaegse kunsti müügiga ning näituste korraldamisega.
E-poest ostetud teosed saadame teieni kulleriga
1-3 tööpäeva jooksul. Transport alates 20 €.
Eesti kunsti esindusgalerii E-Kunstisalong alustas tööd jaanuaris 1997. Galerii korraldab oksjone (Tallinnas, Tartus, Pärnus), tegeleb eesti kunstiklassika ja kaasaegse kunsti müügiga ning näituste korraldamisega.
E-poest ostetud teosed saadame teieni kulleriga
1-3 tööpäeva jooksul. Transport alates 20 €.
Johannes Uiga (1918–1998)
Kavadi järv
1988 Õli, lõuend. Signatuuriga. 65x89
Alghind: € €1300
37. E-Kunstisalongi XXXVII oksjon05.11.2016 Tartu galeriis kell 15 Kuigi Pühajärv oli Uiga meeliskoht, mida maalida, leidis ta ainest ka mujalt Eestist. Käesoleval teosel on kunstnik kujutanud suvises roheluses Võrumaal asuvat Kavadi järve. Siin ilmneb kunstniku erakordne oskus kujutada loodusobjektide iseloomu konkreetsel ajahetkel nõnda, et see on vaataja jaoks kordumatu vaatemäng vaimustavast Eestimaa loodusest.
Johannes Uiga (1918–1998)
Sündis 1918. aastal Tartus, suri 1998. aastal. Õppis aastatel 1937–1940 Aleksander Vardi maaliateljees. Aastatel 1943–1944 õppis Pallases, 1942–1943 Kõrgematel Kujutava Kunsti kursustel. Lõpetas 1946. aastal Tartu Riikliku Kunstiinstituudi. Iiga kui loodusmaalija lemmikmotiiv oli Lõuna-Eesti järvemaastik, põhiliselt Otepää ja Pühajärve ümbrus. Algul lõi peamiselt impressionismimõjulisi maale. 1950. aastatel muutusid värvid jõulisemaks ning kujutusviis lakoonilisemaks. Kümnendi lõpus said valdavaks kõrge silmapiiriga panoraamvaated, milles on liitunud toon- ja dekoratiivmaali väljendusvahendid. 1980. aastatel lõi kõrvu ekspressiivsete maastikega lillepilte. Näitused alates 1942. aastast (Pallase näitused Tartus, Tallinnas, Bukarest, Praha, Bratislava, Riia).
Teosed oksjonitel
