Pilvine päev Pühajärvel, Johannes Johannes Uiga on õppinud mitmete nimekate kunstnike käe all. Õppides Tartu ühisgümnaasiumis, märkas tema joonistamisannet õpetaja Eerik Haamer ning alates 1937. aastast, mil ta astus "Pallasesse“, töötas ta järgemööda nii Aleksander Vardi, Kaarel Liimandi kui kaVillem Ormissoni käe all. Lõpudiplomini jõudis ta 1946. a. Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis. Johannes Uiga on loodusemaalija, eelkõige armastas jäädvustada Lõuna-Eesti järvemaastikku, kuna Pühajärve ääres asus kunstnikul endalgi väike majake ning paat, millega sai järvele sõita ning terve päeva maalides veeta. Kunstniku varasemas loomingus on nähtav Aleksander Vardi tugev mõju, tööde mahe ja õrn koloriit, kuid 1950-ndatel muutusid värvid jõulisemaks ning ekspressiivsemaks ja käsitluslaad lakoonilisemaks. Oluliseks jäi ikkagi mulje edasiandmine, kuid seda palju mehelikumal moel - läbi jõulise pintslilöögi ning suurte vormide. Sellega jäädvustas Johannes Uiga looduse võimsust ning avarust. "Pilvine päev Pühajärvel“ on maalitud kunstniku nö kodujärvel, kus ta veetis loendamatul hulgal tunde ning kus valmis hulgaliselt maale. Hoolimata kunstniku sagedasest viibimisest järvel ning iga järvesopi tundmist, leidis kunstnik ikka ja jälle uue hetke või vaate, mida ta polnud veel jäädvustanud. Johannes Uiga on ise 1988. aastal öelnud: "Pühajärve ääres elades seda tunnet, et seal enam midagi leida ei ole - seda tunnet ei ole mul tekkinud. On olnud harukordseid isemoodi pilvede ja valgusega hetki, mida pole saanud maalida ja mida olen oodanud uuesti, kuid need pole kordunud. " Pallase meistrite looming Pilvine päev Pühajärvel, Johannes Uiga E-kunstisalongis Uiga Johannes
Anno jaanuar 1997
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
Ostude saatmine Eesti piires!
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
Ostude saatmine Eesti piires!
Pilvine päev Pühajärvel
1978 Õli, lõuend 64 x 89
Alghind: 12 000/ € 767, lõpphind: 13 300/ € 850
22. E-Kunstisalongi XXII oksjon28.06.2009 kell 16 Pärnus, Sunsetis (Rannahoone), Kapteni salongis Johannes Uiga on õppinud mitmete nimekate kunstnike käe all. Õppides Tartu ühisgümnaasiumis, märkas tema joonistamisannet õpetaja Eerik Haamer ning alates 1937. aastast, mil ta astus "Pallasesse“, töötas ta järgemööda nii Aleksander Vardi, Kaarel Liimandi kui kaVillem Ormissoni käe all. Lõpudiplomini jõudis ta 1946. a. Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis. Johannes Uiga on loodusemaalija, eelkõige armastas jäädvustada Lõuna-Eesti järvemaastikku, kuna Pühajärve ääres asus kunstnikul endalgi väike majake ning paat, millega sai järvele sõita ning terve päeva maalides veeta.
Kunstniku varasemas loomingus on nähtav Aleksander Vardi tugev mõju, tööde mahe ja õrn koloriit, kuid 1950-ndatel muutusid värvid jõulisemaks ning ekspressiivsemaks ja käsitluslaad lakoonilisemaks. Oluliseks jäi ikkagi mulje edasiandmine, kuid seda palju mehelikumal moel - läbi jõulise pintslilöögi ning suurte vormide. Sellega jäädvustas Johannes Uiga looduse võimsust ning avarust. "Pilvine päev Pühajärvel“ on maalitud kunstniku nö kodujärvel, kus ta veetis loendamatul hulgal tunde ning kus valmis hulgaliselt maale. Hoolimata kunstniku sagedasest viibimisest järvel ning iga järvesopi tundmist, leidis kunstnik ikka ja jälle uue hetke või vaate, mida ta polnud veel jäädvustanud. Johannes Uiga on ise 1988. aastal öelnud: "Pühajärve ääres elades seda tunnet, et seal enam midagi leida ei ole - seda tunnet ei ole mul tekkinud. On olnud harukordseid isemoodi pilvede ja valgusega hetki, mida pole saanud maalida ja mida olen oodanud uuesti, kuid need pole kordunud."
Johannes Uiga
Sündis 1918. aastal Tartus, suri 1998. aastal. Õppis aastatel 1937–1940 Aleksander Vardi maaliateljees. Aastatel 1943–1944 õppis Pallases, 1942–1943 Kõrgematel Kujutava Kunsti kursustel. Lõpetas 1946. aastal Tartu Riikliku Kunstiinstituudi. Iiga kui loodusmaalija lemmikmotiiv oli Lõuna-Eesti järvemaastik, põhiliselt Otepää ja Pühajärve ümbrus. Algul lõi peamiselt impressionismimõjulisi maale. 1950. aastatel muutusid värvid jõulisemaks ning kujutusviis lakoonilisemaks. Kümnendi lõpus said valdavaks kõrge silmapiiriga panoraamvaated, milles on liitunud toon- ja dekoratiivmaali väljendusvahendid. 1980. aastatel lõi kõrvu ekspressiivsete maastikega lillepilte. Näitused alates 1942. aastast (Pallase näitused Tartus, Tallinnas, Bukarest, Praha, Bratislava, Riia).
Teosed oksjonitel
