Vaade Kuutsemäelt, Johannes Uiga Lõuna-Eesti oma maaliliste maastikega oli J. Uigale ammendamatu motiivide allikas. Tema meelismodelliks oli Pühajärv ja selle maalilised vaated. Kunstnik teadis järve igat soppi ning igat mäge, sellelt avaneva vaatega. 1970. aastatel muutus Uiga laad ekspressiivsemaks, maalilisemaks. Ta suudab hästi tabada vee peegeldusi ning sinise värvi erinevaid varjundeid. Uiga maastikud on suurejoonelised ja võimsad, seda sõltumata töö formaadist. Pallase meistrite looming Vaade Kuutsemäelt, Johannes Uiga E-kunstisalongis Uiga Johannes
Anno 1997
Eesti kunsti esindusgalerii E-Kunstisalong alustas tööd jaanuaris 1997. Galerii korraldab oksjone (Tallinnas, Tartus, Pärnus), tegeleb eesti kunstiklassika ja kaasaegse kunsti müügiga ning näituste korraldamisega.
E-poest ostetud teosed saadame teieni kulleriga
1-3 tööpäeva jooksul. Transport alates 20 €.
Eesti kunsti esindusgalerii E-Kunstisalong alustas tööd jaanuaris 1997. Galerii korraldab oksjone (Tallinnas, Tartus, Pärnus), tegeleb eesti kunstiklassika ja kaasaegse kunsti müügiga ning näituste korraldamisega.
E-poest ostetud teosed saadame teieni kulleriga
1-3 tööpäeva jooksul. Transport alates 20 €.
Johannes Uiga (1918–1998)
Vaade Kuutsemäelt
1974 Õli, lõuend. 81x100. Signatuuriga.
Alghind: € 15500/€991
12. Meistrite teosed23.10.2004 Mustpeade Maja Lõuna-Eesti oma maaliliste maastikega oli J. Uigale ammendamatu motiivide allikas. Tema meelismodelliks oli Pühajärv ja selle maalilised vaated. Kunstnik teadis järve igat soppi ning igat mäge, sellelt avaneva vaatega. 1970. aastatel muutus Uiga laad ekspressiivsemaks, maalilisemaks. Ta suudab hästi tabada vee peegeldusi ning sinise värvi erinevaid varjundeid. Uiga maastikud on suurejoonelised ja võimsad, seda sõltumata töö formaadist.
Johannes Uiga (1918–1998)
Sündis 1918. aastal Tartus, suri 1998. aastal. Õppis aastatel 1937–1940 Aleksander Vardi maaliateljees. Aastatel 1943–1944 õppis Pallases, 1942–1943 Kõrgematel Kujutava Kunsti kursustel. Lõpetas 1946. aastal Tartu Riikliku Kunstiinstituudi. Iiga kui loodusmaalija lemmikmotiiv oli Lõuna-Eesti järvemaastik, põhiliselt Otepää ja Pühajärve ümbrus. Algul lõi peamiselt impressionismimõjulisi maale. 1950. aastatel muutusid värvid jõulisemaks ning kujutusviis lakoonilisemaks. Kümnendi lõpus said valdavaks kõrge silmapiiriga panoraamvaated, milles on liitunud toon- ja dekoratiivmaali väljendusvahendid. 1980. aastatel lõi kõrvu ekspressiivsete maastikega lillepilte. Näitused alates 1942. aastast (Pallase näitused Tartus, Tallinnas, Bukarest, Praha, Bratislava, Riia).
Teosed oksjonitel
