Lamav akt Pühajärvega, Johannes Johannes Uiga on õppinud mitmete nimekate kunstnike käe all. Esmalt oli tema joonistusõpetajaks Tartu ühisgümnaasiumis Eerik Haamer ning seejärel 1937. a. “Pallasesse" asudes töötas ta nii Aleksander Vardi, Kaarel Liimandi kui kaVillem Ormissoni käe all. Johannes Uiga oli loodusemaalija, kelle lemmikmotiivideks Lõuna-Eesti järvemaastik, eelkõige Pühajärve ümbrus. Kunstniku varasemas loomingus on nähtav Aleksander Vardi tugev mõju, tööde mahe ja õrn koloriit, kuid 1950-ndatel muutusid värvid jõulisemaks ning ekspressiivsemaks, käsitluslaad lakoonilisemaks. Oluliseks jäi ikkagi mulje edasiandmine, kuid seda palju mehelikumal moel - läbi jõulise pintslilöögi ning suurte vormide. Sellega jäädvustas Johannes Uiga looduse võimsust ning avarust. Põneva peatüki Uiga loomingus moodustavad ka lillemaalid ja aktid. Viimase suurepärane näide on “Lamav akt Pühajärvega", kus kunstnik on kujutanud nii armastatud järve, kui ka tugevate vormide ning kontuuriga naiskeha. Kõiges selles peegeldub kunstniku konkreetsus ning mehisus. Maal “Pühajärv" on Uiga taaskordne kummardus oma kodujärvele, mille ääres olid tal ka oma majake ning paat ootamas. Kui palju kordi kunstnik armastatud paika jäädvustas, on võimatu öelda. Kindel on vaid see, et tema emotsionaalsusele, millega ta interpreteeris Lõuna-Eesti maastikku ja järvesilmi, on võimatu eesti kunstiloost sarnast leida. Mõlemad maalid on ära toodud Johannes Uiga autobiograafias (Mare Joonsalu, 2009) lehekülgedel 76 ja 102-103. Pallase meistrite looming Lamav akt Pühajärvega, Johannes Uiga E-kunstisalongis Uiga Johannes
Anno jaanuar 1997
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
Kõik kodulehel olevad teosed on galeriis saadaval.
Ostude saatmine uksest ukseni.
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
Kõik kodulehel olevad teosed on galeriis saadaval.
Ostude saatmine uksest ukseni.
Lamav akt Pühajärvega
1988 Õli, lõuend 97 x 130
Alghind: 49 000/ € 3 132
23. E-Kunstisalongi XXIII oksjon13.12.2009 kell 15 Tartu galerii Johannes Uiga on õppinud mitmete nimekate kunstnike käe all. Esmalt oli tema joonistusõpetajaks Tartu ühisgümnaasiumis Eerik Haamer ning seejärel 1937.a. “Pallasesse" asudes töötas ta nii Aleksander Vardi, Kaarel Liimandi kui kaVillem Ormissoni käe all. Johannes Uiga oli loodusemaalija, kelle lemmikmotiivideks Lõuna-Eesti järvemaastik, eelkõige Pühajärve ümbrus. Kunstniku varasemas loomingus on nähtav Aleksander Vardi tugev mõju, tööde mahe ja õrn koloriit, kuid 1950-ndatel muutusid värvid jõulisemaks ning ekspressiivsemaks, käsitluslaad lakoonilisemaks. Oluliseks jäi ikkagi mulje edasiandmine, kuid seda palju mehelikumal moel - läbi jõulise pintslilöögi ning suurte vormide. Sellega jäädvustas Johannes Uiga looduse võimsust ning avarust. Põneva peatüki Uiga loomingus moodustavad ka lillemaalid ja aktid. Viimase suurepärane näide on “Lamav akt Pühajärvega", kus kunstnik on kujutanud nii armastatud järve, kui ka tugevate vormide ning kontuuriga naiskeha. Kõiges selles peegeldub kunstniku konkreetsus ning mehisus. Maal “Pühajärv" on Uiga taaskordne kummardus oma kodujärvele, mille ääres olid tal ka oma majake ning paat ootamas. Kui palju kordi kunstnik armastatud paika jäädvustas, on võimatu öelda. Kindel on vaid see, et tema emotsionaalsusele, millega ta interpreteeris Lõuna-Eesti maastikku ja järvesilmi, on võimatu eesti kunstiloost sarnast leida. Mõlemad maalid on ära toodud Johannes Uiga autobiograafias (Mare Joonsalu, 2009) lehekülgedel 76 ja 102-103.
Johannes Uiga
Sündis 1918. aastal Tartus, suri 1998. aastal. Õppis aastatel 1937–1940 Aleksander Vardi maaliateljees. Aastatel 1943–1944 õppis Pallases, 1942–1943 Kõrgematel Kujutava Kunsti kursustel. Lõpetas 1946. aastal Tartu Riikliku Kunstiinstituudi. Iiga kui loodusmaalija lemmikmotiiv oli Lõuna-Eesti järvemaastik, põhiliselt Otepää ja Pühajärve ümbrus. Algul lõi peamiselt impressionismimõjulisi maale. 1950. aastatel muutusid värvid jõulisemaks ning kujutusviis lakoonilisemaks. Kümnendi lõpus said valdavaks kõrge silmapiiriga panoraamvaated, milles on liitunud toon- ja dekoratiivmaali väljendusvahendid. 1980. aastatel lõi kõrvu ekspressiivsete maastikega lillepilte. Näitused alates 1942. aastast (Pallase näitused Tartus, Tallinnas, Bukarest, Praha, Bratislava, Riia).
Teosed oksjonitel
