Päidla maastik, Johannes Uiga Johannes Uiga on muutunud legendiks, kes maalides lõi enda ümber omaette maailma. Tema lemmikpaigaks oli paat ning muusaks järv, ta vaimustus looduse ilust ning kummardas selle jõudu. Seepärast räägitakse temast eelkõige kui loodusmaalijast, kuigi kooliajal kuulusid tema parimad saavutused hoopis aktimaali valdkonda. Johannes Uiga alustas kunstiõpinguid Pallases 1937. aastal ning jõudis lõpudiplomini aastaks 1946, mil kool kandis Tartu Riikliku Kunstiinstituudi nime. Ta tudeeris mitmete nimekate kunstnike käe all, kuid suurimat mõju avaldas talle Aleksander Vardi, kelle impressionistlik maalilaad oli omane ka Uiga varasemale loomingule. Sellest kõneleb ka maal "Bajadeer", mis on teostatud mahedas ja õrnas koloriidis. Bajadeer oli kooli tuntuim modell ning kunstnik Endel Kõks on lausa öelnud, et ilma temata poleks eesti kunst jalgu alla saanudki. Nimelt just akti peeti Pallases tähtsaimaks õppeülesandeks ning seepärast on paljud toonased kunstitudengid oma esimese tõelise maalikooli inimese kujutamisel saanud just Bajadeeri maalides. Johannes Uiga monograafias kirjutab Mare Joonsalu: "Uigale oli ta vist enamatki kui ainult modell, nad olid ka head tuttavad. Uiga rääkis kord, muhelus suunurgas, nende ühisest paadisõidust Emajõel, kui Bajadeer istus paadininas just nii, nagu Jumal oli ta siia ilma loonud. " Maastikumaalis leidis kunstnik oma meelismotiivid Lõuna-Eestist. Sellest kõneleb ka "Päidla maastik", millelt leiab kõik uigaliku maastiku olulisemad detailid: järvesilmad, mäekünkad ning avar taevalaotus. Pallase meistrite looming Päidla maastik, Johannes Uiga E-kunstisalongis Uiga Johannes
Anno jaanuar 1997
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
alates 2.maist avatud tavaaegadel
Ostude saatmine Eesti piires!
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
alates 2.maist avatud tavaaegadel
Ostude saatmine Eesti piires!
Päidla maastik
1964 Õli, papp 52 x 73. Signatuuriga
Alghind: 900, lõpphind: 1 300
27. E-Kunstisalongi XXVII oksjon27.11.2011 kell 15.00 Tartu galeriis Johannes Uiga on muutunud legendiks, kes maalides lõi enda ümber omaette maailma. Tema lemmikpaigaks oli paat ning muusaks järv, ta vaimustus looduse ilust ning kummardas selle jõudu. Seepärast räägitakse temast eelkõige kui loodusmaalijast, kuigi kooliajal kuulusid tema parimad saavutused hoopis aktimaali valdkonda.
Johannes Uiga alustas kunstiõpinguid Pallases 1937. aastal ning jõudis lõpudiplomini aastaks 1946, mil kool kandis Tartu Riikliku Kunstiinstituudi nime. Ta tudeeris mitmete nimekate kunstnike käe all, kuid suurimat mõju avaldas talle Aleksander Vardi, kelle impressionistlik maalilaad oli omane ka Uiga varasemale loomingule. Sellest kõneleb ka maal "Bajadeer", mis on teostatud mahedas ja õrnas koloriidis. Bajadeer oli kooli tuntuim modell ning kunstnik Endel Kõks on lausa öelnud, et ilma temata poleks eesti kunst jalgu alla saanudki. Nimelt just akti peeti Pallases tähtsaimaks õppeülesandeks ning seepärast on paljud toonased kunstitudengid oma esimese tõelise maalikooli inimese kujutamisel saanud just Bajadeeri maalides. Johannes Uiga monograafias kirjutab Mare Joonsalu: "Uigale oli ta vist enamatki kui ainult modell, nad olid ka head tuttavad. Uiga rääkis kord, muhelus suunurgas, nende ühisest paadisõidust Emajõel, kui Bajadeer istus paadininas just nii, nagu Jumal oli ta siia ilma loonud."
Maastikumaalis leidis kunstnik oma meelismotiivid Lõuna-Eestist. Sellest kõneleb ka "Päidla maastik", millelt leiab kõik uigaliku maastiku olulisemad detailid: järvesilmad, mäekünkad ning avar taevalaotus.
Johannes Uiga
Sündis 1918. aastal Tartus, suri 1998. aastal. Õppis aastatel 1937–1940 Aleksander Vardi maaliateljees. Aastatel 1943–1944 õppis Pallases, 1942–1943 Kõrgematel Kujutava Kunsti kursustel. Lõpetas 1946. aastal Tartu Riikliku Kunstiinstituudi. Iiga kui loodusmaalija lemmikmotiiv oli Lõuna-Eesti järvemaastik, põhiliselt Otepää ja Pühajärve ümbrus. Algul lõi peamiselt impressionismimõjulisi maale. 1950. aastatel muutusid värvid jõulisemaks ning kujutusviis lakoonilisemaks. Kümnendi lõpus said valdavaks kõrge silmapiiriga panoraamvaated, milles on liitunud toon- ja dekoratiivmaali väljendusvahendid. 1980. aastatel lõi kõrvu ekspressiivsete maastikega lillepilte. Näitused alates 1942. aastast (Pallase näitused Tartus, Tallinnas, Bukarest, Praha, Bratislava, Riia).
Teosed oksjonitel
